puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek.Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse
Malm + 0 - Vask - + - Messing - - + Alumiinium + 0 - ,,+" - keevitub hästi; 0 on võimalik; ,,-" - keevitub halvasti Tabel 1. Keevitusleegi valik 1.4. Keevituspõleti. Keevitamisel, pealesulatamisel ja jootmisel on gaaskeevitaja põhiline töövahend gaaspõleti. Gaaspõleti on seade, mille ülesandeks on põlevate gaaside kokku segamine hapnikuga ja gaasileegi saamine. Iga gaasipõleti võmaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Gaaskeevituspõleteid liigitakse järgmiselt: · põlevgaasi ja hapniku etteandmise järgi segukambrise: injektoriga ja injektorita põletid ehk samarõhupõletid,
joonis 1 joonis 2 joonis 3 4 Gaaskeevituse süsteem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 1.2 Injektorpõleti Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi koostist, võimsust ja kuju. Keevituspõletite liigitamine: kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid;
Sulametalli moodustab keevitada.Sügavust, kuhu sulametalli toode, mida nimetatakse läbistamissügavusel.Laius, mis sulab mitteväärismetallist nimetatakse laius keevisvanni.Sügavus ja laius Keevisvann sõltub tugevus keevitusvool, keevitamine tingimused, elektroodi läbimõõt. Laiendid. Laiendid tekivad siis, kui õmblusmetalli voolab põhimetallile, sellega kokku sulamata. Laiendid esinevad peamiselt servamata põkk- ja nurkõmbluste keevitamisel ning pealesulatamisel. Defekti põhjustab vale keevitusrežiim või paks tagakiht keevitatavatel servadel. Defektide vältimiseks tuleb enne keevitama asumist mõelda kolmele olulisele tegurile: põhjalik ettevalmistus; keevitusrežiim; täpsed töövõtted. 5 Keevituse ettevalmistuses on oluline: faasida keevitatavad servad, et need oleksid puhtad;
põhjal. Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi- ja hapnikukulu õigele vahekorrale. Põleti suudmiku kanali ristlõikepindala on võrdeline keevitatava metalli paksusega. Nõrgal (pehmel) leegil on kalduvus tagasilöökideks ja plaksudeks, tugev (terav) leek aga puhub sulametalli keevitusvannist välja. Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. (pildi nr:5)Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse
poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2
Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi- ja hapnikukulu õigele vahekorrale. Põleti suudmiku kanali ristlõikepindala on võrdeline keevitatava metalli paksusega. Nõrgal (pehmel) leegil on kalduvus tagasilöökideks ja plaksudeks, tugev (terav) leek aga puhub sulametalli keevitusvannist välja. Keevitusleek ei tohi olla liiga nõrk ega tugev. Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2
Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. 3.5 Taandav leek 9 Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid;
on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. 3.5 Taandav leek 9 Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid;
elektrood elektrood kaitsegaas keevitatav keevitatav plasmajuga plasmakaar detail detail a b Joon37 Plasmakeevitus: a-plasmajoaga; b-plasmakaarega Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. 18
elektrood elektrood kaitsegaas keevitatav keevitatav plasmajuga plasmakaar detail detail a b Joon37 Plasmakeevitus: a-plasmajoaga; b-plasmakaarega Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. 18
Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon 11. ) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks.
serval, mis esineb sagedamini nurkõmbluse ja mitmekihilise õmbluste esimese kihi keevitamisel. Lõikumine võib tekkida õmbluse ühel või mõlemal serval, viimane on tüüpilisem. Enamasti on lõikumise põhjuseks liiga kõrge pinge või elektroodi kõrvalekaldumine õmbluse teljest. Laiendid. Laiendid (joon. 3) tekivad siis, kui õmblusmetalli voolab põhimetallile, sellega kokku sulamata. Laiendid esinevad peamiselt servamata põkk- ja nurkõmbluste keevitamisel ning pealesulatamisel. Defekti põhjustab vale keevitusreziim või paks tagakiht keevitatavatel servadel. Joon. 3 Defektide vältimiseks tuleb enne keevitama asumist mõelda kolmele olulisele tegurile: ·põhjalik ettevalmistus; ·keevitusreziim; ·täpsed töövõtted. Keevituse ettevalmistuses on oluline: ·faasida keevitatavad servad, et need oleksid puhtad; ·rasvaeemaldaja ja roostevabast terasest harja abil tuleb eemaldada pinnalt
peab olema maandatud juhuks kui tekib toitevõrgu isolatsiooni läbilöök kaitseks metallpritsmete eest kasutatakse näo ekraane või prille.Sõrmused tuleb sõrmedelt ära võtta sest need võivad kokkupuutel metalliga kuumeneda neid läbivast voolust ja tekitada põletusi. Peale sulatamine Peale sulatamisega keevitatakse liasmetalli detaili pinnale enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist,sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega pealesulatamisel kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks rasvatustatakse ja kuivatatakse kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5mm siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju,vähe kulunud pindadelt kõrvaldatakse kuni 1mm paksune kiht et halvemate omadustega keevituspiirkond jääks pärast mõõtu töötlemist allapoole pinda.Uuendatavad keermed lõigatakse maha sest keerme niitide vahele võib jääda räbu ja saasta mis tekitaks poore,kaetava pinna avad ja sooned
õmbluse serval, mis esineb sagedamini nurkõmbluse ja mitmekihilise õmbluste esimese kihi keevitamisel. Lõikumine võib tekkida õmbluse ühel või mõlemal serval, viimane on tüüpilisem. Enamasti on lõikumise põhjuseks liiga kõrge pinge või elektroodi kõrvalekaldumine õmbluse teljest. Laiendid: Laiendid (joon. 3) tekivad siis, kui õmblusmetalli voolab põhimetallile, sellega kokku sulamata. Laiendid esinevad peamiselt servamata põkk- ja nurkõmbluste keevitamisel ning pealesulatamisel. Defekti põhjustab vale keevitusrežiim või paks tagakiht keevitatavatel servadel. Joon. 3 Defektide vältimiseks tuleb enne keevitama asumist mõelda kolmele olulisele tegurile: • põhjalik ettevalmistus; • keevitusrežiim; • täpsed töövõtted. Keevituse ettevalmistuses on oluline: • faasida keevitatavad servad, et need oleksid puhtad; • rasvaeemaldaja ja roostevabast terasest harja abil tuleb eemaldada
Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mitte juhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. 3 10. Kontaktkeevitus, sulatuspõkk-, kõrgsagedus-, induktsioonkeevitus.
Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. plasmagaas plasmagaas elektrood elektrood kaitsegaas
Voolikute ühendusliited peavad vastama voolikute diameetrile ja olema fikseeritud libisemise vältimiseks liitele vastava klambriga. Traati selleks ei tohi kasutada. Atsetüleeni voolikute ühendused ei tohi sisaldada üle 65% vaske ja hapniku vooliku ühendused kas vasest või roostevabast terasest. Harilik teras hakkab hapniku keskkonnas roostetama. Keevituspõletid, nende otstarve ja ehitus. Keevituspõleti on gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaasi või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga moodustub põlevsegu ja mille süütamisega tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja leegi kuju. Põleteid on mitut tüüpi – injektoriga ja ilma injektorita ja veel kasutatavate põlevgaaside, võimsuse, mitmeleegilised, kasutusviisi poolest. Injektorpõleti on selline
Missugused omadused on atsetüleenil ning millist ülesannet täidab atsetüleen metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel? 2. Milliseid põlevgaase kasutatakse atsetüleeni asendavate gaasidena? 3. Milliseid keevitusleegi liike kasutatakse metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel? 4. Missugune on normaalse, oksüdeeriva ja taandava leegi koostis? 5. Milliste tunnuste järgi määratakse keevitusleegi liiki? 3.4. Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nime- tatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid. 2
kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või 1õikepõletisse keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid. Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid
annaabi.ee 
