Tagajärjed: Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks Linnavolikogudes olnud Emakeel lubati erakoolides ja Talumajandus tugevnes baltisakslased pidid tagasi algkoolides kahel esimesel Lüpsikarjanduse esiletõus tõmbuma koguni kuues õppeaastal linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum
Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus kaubavahetus Venemaaga palju kiiremaks. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Seal hulgas suurenes Viina müük Venemaale. Keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks soodustas tööstuse arengut. I maailmasõja alguseks oli Eesti üks Venemaa enim arenenud tööstuspiirkondi. Vabrikutes said tööd 50000 inimest. Kõik need arengud toimusid Vene impeeriumi huvides, kuid aitasid samuti rajada teed Eesti iseseisvusele ja hiljem ise majanduslikult hakkama saamisele. Pärast 1905. aasta revolutsiooni tekkisid parteid. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Loodi teisigi parteisid, kuid need hiljem suleti.
Kuna eestlased võtsid nüüdsest riigi valitsemise oma õlgadele, hakati üha enam ka maa- ja linnaomavalitsustesse valima eestlasest esindajaid. Selle tagajärjel kasvasid ka eesti rahva teadmised poliitilises tegevuses kiiresti. Eestlased olid haaranud juba suure võimu omariikluses. 20. sajandi algul Venemaad tabanud majanduskriis tegi kanna pöörde ja muutus majandustõusuks. See mõjus Eesti majandusele hästi, sest Tallinn otsustati muuta Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Esimese maailma sõja alguseks oli Eesti piirkond muutunud üheks arenuimaks Vene piirkonnaks. Venemaa avas Eesti pinnal niivõrd palju tehaseid, et peaaegu kõik suutsid endale töökoha leida. Toorained toodi kohale Venemaalt, tooted läksid Vene turule. Vaatamata tööstuste suurele arenemisele jäi Eesti siiski põllumajanduslikuks maaks. Põllumajanduses hakati suurt tähelepanu pöörama piimakarjakasvatusele. Piimakarja
Muudeti valimisseadust. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valmistel. Kultuuri areng : Esile kerkis emakeelse kooli nõue , keskvalitsuse järeleandmisel lubati asustada emakeelseid erakoole . Rühmitus Noor-Eesti juhtideed mõjutasid oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist .1909 asustati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga . Majanduse areng : Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tln Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks merekindlus. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus.Ülekaalus oli endiselt mõisamajandus. Mõned mõisnikud rakendasi kunstväetist, soetasid moodsaid põllumasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuarendusele.Tähtsaim põllumajandusharu oli piimakarjandus.Tugevnes ja kasvas talumajandus. Esimene Maailmasõda :
Enamlased ehk VSDTP äärmuslased. Baltisakslased kaotasid valimised, kohalikku omavalitsust said juhtima eestlased. Rahvuskultuur: emakeele nõue lubati avada eestikeelseid erakoole ja 1-2. klassis eesti keelt õpetada. Esimene Eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. Vanemuine. Jakob Hurda töö jätkamiseks 1909. aastal ERM. Kasvas eestikeelsete ajakirjade lugemus, palju uusi ajalehti. Majanduse areng: tööstuse arengut soodustas Tallinna muutmine Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Suurimad tööstusharud tekstiilitööstus, metalli-ja masinatööstus. Enamik toodangut läks Venemaale. Eestis 2/3 elanikest maal (mõisamajandus andis üle poole müügiks minevast toodangust). Mõisatest kujunesid suurmajandid. Talumajandus 83% taludest päriseksostetud. Sotsiaalne kihistumine maapuudus suurim probleem väljaränne Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi või linnadesse. Esimene maailmasõda 1914-1918 Sõjategevus Eestis hakkas 1917 sügisel.
Esimesene (sügis1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus, praegune Miina Härma Gümn. Jõudu said ka erinevate seltside loomine (Noor-Eesti, põllumeeste, karskus, spordi, teatrid, laulukoorid). 1909 Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. 20saj algul venemaad tabanud majanduskriis asendus sajandi teisel kümnendil hoogsa tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks imperaator Peeter Suure merekindlus. Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Eesti endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev maal. Esimene maailmasõda (1914-1918) Ühel pool Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia ja teisel pool Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa- Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude
SUVESÕDA 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandunud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Piirilahingutes kantud hiiglasllikest kaotustest vapustatud punaväed loovutgasid vastupanuta kogu Lõuna-Eesti, kuid seejärel pääses Punaarmee ülekaal uuesti maksvusele. Saksa väejuhatuse tähelepanu koondus Tallinnale, mis olu muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil Tallinna maha. Mõnda aega jätkusid veel võistlused Lääne-Eesti saartel, kuid omadest äralõigatud punaväelased ei suutnud kaua vastu panna. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba 1940 aasta sügisel, massiliseks muutus selline varjumine aga pärast 14. juunil küüditamist
ja algasid arreteerimised. Pärast 1905.aastale järgnev periood ei olnud Eestlastele edukas , kuna nende hääli ei võetud suures venemaas kuulda , nad saavutasid edu vaid kohalikes valimistes.Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum. Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev
*Eesti Rahva Muuseum rajati J.Hurda töö jätkamiseks suurmajandid, mis tegelesid ka *Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, lisandus saaduste töötlemisega ajakirju ja lehti *Tallinn muutub Baltimere *I olümpiamedal maadluses 1912 sõjalaevastiku peabaasiks *1914. J.Pääsukese ,,Karujaht Pärnumaal" Eesti film Milline oli mõisate positiivne ja negatiivne mõju 20.saj algul? Positiivne: rakendati agrotehnilisi võtteid: kasutati kunstväetisi, soetasid moodsaid põllutöömasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuaretusele. Kujunesid suurmajandid, tegelesid ka töötlemisega. Negatiivne: sotsiaalne kihistumine, suurenes kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist
Punaarmee tõmbas kohe peale sõja puhkemist oma väed Ida-Preisimaalt Eestisse, kandes suuri kaotusi. 8 diviisist jäi alles vaid 3. Eestis paiknevad Punaarmee üksused allusid Balti erisõjaväeringkonnale, mille baasil kujundati sõja puhkedes Looderinne. Juba juulis aga allutati need väed Leningradi rinde, augustist Põhjarinde juhatusele. Maavägede tegevust toetas Balti sõjalaevastik (admiral Tributs), mille peabaasiks Tallinn. Eestis ka kogu merelennuvägi. Algul korraldus asuda kaitsele Daugava jõel, see jäi täitmata ja taganemine ida ja põhja suunas. Rängad kaotused, seepärast otsustati 2 loovutada vaenlasele Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Valmistada ette uus kaitseliin Pärnu-Viljandi- Emajõe joonel. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis, Suvesõda
Laulu- ja mänguseltsidest kasvas hiljem välja teatriselts, sihiks eesti teatri uuenemine. Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid, laulukoore. Korraldati kunstinäituseid. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, olemasolevatele ajalehtedele lisandus uusi. Majanduse areng Tööstuse areng. Tallinn muudeti keskvalitsuse otsusega Balti mere sõjalaevatsiku peabaasiks. Enneolematult suur vabrikutööliste hulk (1916. aastal 50 000 inimest). Suurimad tööstusharud: tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus. Suurim tööstuskeskus: Tallinn. Veeti sisse toorainet, kütust, tööjõudu. Valmistoodang suunati peamiselt Vene turule. Eesti põllumajanduslik maa. 2/3 elanikest oli tegev maal. Ülekaalus oli mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis omasid tööstusettevõtteid. Edumeelsed mõisinikud rakendasid uusi agrotehnilisi võtteid.
Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest, kellest enamus tapeti või hukkus Venemaal. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee. Sakslased hõivasid kiirelt Leedu ja Läti, 7. juunil 1941 ületati Eesti piir. Punaväed loovutasi vastupanuta kogu Lõuna-Eesti, kuid siis kogus punaarmee jõudu. 22. juunil 1941 jätkas täiendust saanud Wehrmachtr pealetungi, hõivates augustis Narva. Saksa vägede sihiks sai Tallinn, mis oli Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil 1941 Tallinna maha. Mõnda aega jätkusid lahingud Lääne-Eesti saartel, kuid punaväelased ei pidanud kaua vastu. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud varjasid end NKVD eest juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus varjumine aga pärast 14. juuni massiküüditamist. Sõja puhkedes hakkasid mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks.
Ümberkorraldusi saatsid järjest tugevamad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Komisjon. Kuni 1940. aasta lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endise vabariigi poliitiline eliit. Nende seas ka Konstantin Päts ja Laidoner peredega. SUVESÕDA Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti piiri ning, siis 7. Juulil ületasid Eesti piiri. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa ka metsavennad. Nad hoidsid üsna omaette ja olid kehva relvastusega. Metsavendade vastasteks olid NKVD väeosad ning Hävituspataljonid. Viimased olid eriti karmid, sest seda pataljoni tunti väga metsikuna. Nad purustasid pea kõike, mis teele jäi. 2. Repressioonid Vene okupatsiooni ajal Nõukogude vägivallapoliitika oli väga mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide alla. Juba 1944. aastal algasid
· Riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid. · Ülirange tsensuur. · Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus · Repressioonid. 1941.aasta 14.juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Suvesõda · Piirilahingud. · Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. · Metsavendade salgud, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed kohalikud mehed. · Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. · Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsusega nõukogude korra suhtes
taandumisel tööstushooneid, talusid, raudteid. Nende käigus hukkus ligi 2000 tsiviilisikut. 3. Metsavennad olid hävituspataljonide vastased. 1940. a. sügisel hakkasid inimesed arreteerimise kartuses metsa varjama, massiline peitmine hakkas peale juuniküüditamist. Otsiti võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks kodumaa vabastamiseks. - 27 - 4. Tallinn oli kujunenud NL Läänemere sõjalaevastiku peabaasiks. 1940.a. 20-28 august toimunud lahingute tulemusena jättis Punaarmee Tallinna maha. 5. Saksa okupatsioon Eestis. 1941 aasta suvel lootis eestlaste enamik sakslaste abil omariikluse taastamisele. Ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund
annaabi.ee 
