Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid
Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ja õpetajatena. Kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta
Rooma linn asutati 21 aprill 753 eKr. Linna rajaja on Romulus. Ta oli esimene Rooma kuningas. Kokku oli 7 kuningat. 510 eKr - kuningas Superbuse vastu ülestõus Siis hakati kuningate asemel valima riigiametnikke. Algas vabariigi periood. Eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga (nõukogu). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Sai patroonilt maad ja kandis vastutasuks ta koormisi. Roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. Proletaarid - vaeste järeltulijad 23 ROOMA VABARIIK SÕJARETKED 387 - gallide(keltide) sissetung Rooma. Olid tohutud rüüsted. Pärast seda alustati võitlust samniitidega. Oli kolm sõda. Roomlased võitsid. Samniidid kui ka etruskid läksid Rooma võimule. Kreeka linnad kutsusid omale appi kuningas Pyrrhose. Rooma võitis ikka. Kreeka linnad alistusid
Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Itaalia on tuletatud läbi itaalikute, 1 Itaalia põlisrahavastest (rändasid sisse 2000 a eKr). c) latiinid (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Ladina keel on tuletatud latiinikutest, itaalikute hõim, Latiinide sõda d) senat riiginõukogu, enne pidid olema magistraadid ehk riigiametnikud e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid
ehk Giuseppe Torretto, alla. See toimus ajal, mil Canovo oli 13-aastane. Ta jätkas Torretto juhendamisel oma arengut umbes kaks aastat. Vana meister pöördus tagasi Veneetsiasse, kus ta peagi suri, kuid kuna ta oli oma õpilasest rääkinud väga häid sõnu Falierile, otsustas too noore kunstniku viia Veneetsiasse. Seal pandi ta Torreto õepoja juhtimise alla, kuhu ta jäi aastaks, õppides äärmise püüdlikkusega. Peale seda alustas ta oma enda tööd ning sai oma patroonilt, Fallierilt, tellimuse Orpeheuse ja Eurydike loomiseks. Esimene kuju on Eurydikest leekides ja suitsus, kus ta on lahkumas põrgust ning ta sai selle valmis oma 16 eluaasta lõpus Tema sõbrad ja patroon hindasid seda tööd väga kõrgelt ning teda peeti olevat valmis avalikkuse ette tulemiseks. Paari lahke munga tõttu, sai ta oma esimese töökoja, milleks oli ühe kloostri tühi kong. Selles töötas ta ligi neli aastat suurima püsivuse ja tootlikkusega. Samuti osales ta regulaarselt
Tema teos ,,Historia" 3. Vana-Rooma Kuningriik: kuningas valitses koos nõukoguga e. senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rahvakoosolek hääleõiguslikud kodanikud said hääletada erinevate ettepanekute üle ning kinnitati ka kuningas. Senat- nõukogu, kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku e. patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Vabariik: konsulid- 2 kõrgemat ametnikku moodustasid 2 konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Patriitsid olid põliste suguvõsade liikmed, usuti et pärinevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud, jõukad maavaldajad. Need kes patriitside hulka ei kuulunud nim. plebeideks(neil lubati osaleda vaid rahvakoosolekul). Magistraadid
Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai niimoodi patroonilt maad laenuks põllumajanduseks, kandis patrooni heaks koormisi ja käis temaga sõjaretkedel. Patroon sai nii mõjuvõimu rahvakoosolekutel, kus tema kliendid tegid talle meelepäraseid otsuseid. Vajaduse korral pidid kõik roomlased ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli igaühe enda probleem. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld
2)plebeid – ei pärinenud Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast.
Ta valitses koos senatiga , kuhu oli valitud iga sugukonna vanemad . Kodanikkond jagunes sugukondadeks ( genus ) ja need perekondadeks(familia). Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. See kajastus ka nimes, mis koosnes eesnimest, sugukonnanimest ja liiginimest . Liiginimi või märkida sugukonna haru , või hüüdnime. Rooma ühiskond oli sõltuvusvahekorras. Patroonide ( rikaste ) mõjuvõimu all olid kliendid ( vaesed kodanikud) , kes said patroonilt maad ja pidi koormist kandma ja sõjaretkedel käima. Mõlemad osapooled olid üksteisele igati abiks ja toeks . Kliendi ja patroonide suhted mõjutasid ka Rooma poliitilist elu , kuna täna klientide rohkusele said patroonid end rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond . Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi
Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Ta valitses koos nõukogu- Senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks(genus) ning need omakorda perekondadeks(familia). Pereisal oli piiramatu võim. Roomlastel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ning liignimi. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad ja pidi patroonile koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kliendi ja patrooni suhted etendasid suur mõju Rooma poliitilises elus. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud sõjavarustuses, mis tuli muretseda ise. Kõige jõukamad teenisid söjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega jalaväes ning vaesed, maata kodanikud olidsõjaväekohustustest vabastatud
Peale viimase langemist (510 eKr) algas Rooma Vabariigi ajastu. Ühiskond Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nöukoguga senatiga, mis koosnes sugukondade vanematest. Rooma kodanikud jagunesid sugukondadeks (genus) ja need jagunesid perekondadeks (familia). Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga.
Romuluse ja tema venna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhtus nad kaldale ja nende eest hoolitses üks emahunt. Suureks sirgudes kukutasid pojad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna ehitama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus oma venna ning lõpetas linna ehitamise üksi. Tema järgi sa Rooma endale nime. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja hädas abiks. Proletariaat kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud ning nende ainus varandus olid nende lapsed proles (sõna-sõnalt ''järeltulijad''). Nad kuulusid Rooma kodanikkonda, kuid õigused olid piiratud. §23 Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia
kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ratsanikegi seas suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega alates 3. sajandist eKr. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi, kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara ehk kõnelevad tööriistad, nagu roomlased neid nimetasid
arengutasemelt idamaa linnade alla, vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel, oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. 476.a. kukutas germaani väepealik Odoakr tollase Lääne-Rooma keisri, seda sündmust peetakse Rooma ajaloo lõpuks. Rooma vabariigi ajal jagunes kodanikkond kaheks. Patroonid olid rikkad ja mõjukad kodanikud, kliendid olid vaesed kodanikud. Patroonid ja kliendid sõltusid üksteisest klient sai patroonilt maad, pidi selle eest koormisi kandma, samuti sõjaretkel käima, kliendid istusid sageli patrooni söögilauas. Kliendid omakorda toetasid patrooni rahvakoosolekul (hääled). Nii tekkisid tihedad ja kogu ühiskonnaelu mõjutanud sõltuvussuhted. Proletaarid olid vaesed ja maata Rooma kodanikud, kes olid vabad sõjaväekohustusest. Proletaaride ainus vara oli lapsed (proles), sellest tuli ka nende nimetus. Rooma võimud pidid arvuka proletaaride kihiga arvestama,
Roomlaste jagunemine perekondadesse ja sugukondadesse kajastus ka nende nimepanemise traditsioonis. Nii oli igal roomlasel kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Viimane võis märkida mõnda sugukonna haru, kuid võis olla hüüdnimena omistatud ka teatud iseärasuste või teenete eest. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutada maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjakäigule minema. Ka rahvakoosolekutel hääletasid kliendin sageli nii, nagu patroonid soovisid. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja teda hädas aidata. Kliendi ja patrooni vahelised suhted etendasid tähtsat osa kogu Rooma ajaloo kestel. Rikastel roomlastel oli reeglina palju kliente. Sageli suutsid rooma ülikud just tänu klientide toetusele tagada oma mõju rahvakoosolekul
unarusse. Lahendused on sageli kunstlikud ja ebaloomulikud, mistõttu nimetatakse vararenessanssi maalikunsti vahel ka primitiivseks, mis aga ei vähenda piltide erilist võlu, värskust ja spontaansust. Juhtiva kunstiliigina oli maalikunstil palju viljelejaid, kuulsaim vararenessanssi esindaja oli Sandro Botticelli. Esimesena võttis ta oma teostes ette ka tegelasi antiikmütoloogiast, nt. Veenuse sünd ja Kevad. Mõlemad olid tellimustöödeks Botticelli patroonilt Lorenzo de Medici poolt. Maalide meeleolu on pidulik ja ekstaatiline, lüürilisel viisil avaldatakse kiitust hedonismile ja luksusele. Maalil on vähe sügavust, seda enam näivad selga ja ümara joonega maalitud haprad figuurid kui unenäost välja astununa: nad liiguksid, justkui oleksid kaaluta olekus. Botticelli haprad pikalevenitatud kujud viitavad selgelt gooti kehaproportsioonidele, üldse oli kunstnik levivate maitse-eelistuste suhtes mõningas vastuolus. Tema
Esialgu on klientideks inimesed, kes on seotud gentesiga sõltuvussuhte kaudu. Patroonid kaitsevad kliente ja kindlustavad ellujäämise(hommikusel salutatiol annab patron raha). Kliendid on patrooniga seotud fidese kaudu- austus, kuulekus, abi. Kliendil on vaja patrooni, et ellu jääda ja patroonil selleks, et olla mõjukas(mida rohkem ja väärtuslike kliente seda parem.) Vaene kodanik või vabakslastu andis end tihti kliendina rikka ja mõjuka patrooni kaitse alla(kaaskodaniku). Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima (koos). Kumbki pool tõotas olla teineteisele ustav ja hädas abiks. See side põhines fidesel(ustavusel). Kliendid pidid sündima vabana. Kliendid ei pidanud olema vaesemad kui patroonid ,vahel isegi võisid olla rikkamad, aga neil oli madalam juriidiline staatus. Kliendiks võisid hakata need kes tahtsid teha karjääri. Kes tahtsid suuremat võimu ühiskonnas. Kliendiks võivad hakata
foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumikünkast sai kindluse asupaik. Legend Rooma rajamisest lk. 160. Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitses VII kuningat. Kolm viimast kuningat olid etruskid. Rooma varane ühiskond Rooma eesotsas seisis rahva koosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patroonile koormisi tasuma ning temaga sõjaretkel käima. Sõja korral pidi igaüks minema sõjaväkke ettenähtud relvastusega. Kõige rikkamad olid ratsaväes, keskmiselt jõukad ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad olid sõjaväest vabastatud. Nende ainus varandus oli nende lapsed ehk proles, ning seetõttu nimetati neid proletaarideks. 4.2 Rooma vabariik 510a. e.Kr
muudeti orjaks, kui inimesele oli karistuseks määratud pagendus, või kui rahvakoosolek tegi vastava otsuse. Vaba kodanik pidi ilmtingimata omama maad, ilma maata ei saanud saada kodanikuks, sest selle põhjal käis varanduslik jagamine. Kodanik pidi ise hankima endale relvastuse. Kodanikuks saamine ilma maata oli ka võimalik, seda nim klienteel. Kodanik sel puhul sai minna teise kodaniku alla kliendiks. Tema eestkostja oli patroon. See oli majanduslik suhe, kus klient sai patroonilt kasutamiseks maa, kus ta nt osa saagist sai patroon, aga kohustusi oli veelgi. Kui patroon võttis endale kliendi siis nende omavaheline suhe sõlmiti suhtevandega, kus nad tõotasid et on teineteise vastu ausad ja anda vajaduse korral abi. Patroon pidi klienti kaitsma kohtus. Patroonid kasutasid kliente ära nii, et nad nõudsid et kliendid annaksid hääletustel neile oma hääle. Klientide arv määras ära inimese positsiooni ühiskonnas
annaabi.ee 
