tollimaksud tõusid, normaalselt juhtida, toimus Killustatus; talurahvasissetulekud esimene rahvahääletus Hakati kõnelema erakondade vähenesid, tootmist piirati põhiseaduse muutmiseks. korruptsioonist, parteiliste Suur tööpuudus. Devalveeriti Kehtestati üleriigiline huvide eelistamisest, eesti kroon. kaitseseisukord. valitsuskriiside tekitamist ja Vajatakse presidenti venitamist, portfellide valimist, jne
Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ületamiseks oleks pidanud Eesti krooni devalveerima. Paraku seda ei tehtud. Alles 27.juuni 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida. SISEPOLIITILINE KRIIS______________________________________________________ Süveneb rahulolematus; Autoriteedi langemine; Killustatus; Hakati kõnelema erakondade korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest, valitsuskriiside tekitamist ja venitamist, portfellide valimist, jne. Uue poliitilise jõu- Vabadussõjalaste esiletõus. (Keskliidu esimees Andres Larka, tema kõrval Artur Sirk) PÕHISEADUSE KRIIS________________________________________________________ Riigikogul liiga suur võim Vajatakse presidenti Rahvahääletuste läbikukkumine- 1933 kolmandal rahvahääletusel vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu ülisuur võit
juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse?
Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7. Riigikogu haaras enda kätte liialt suure võimu ja ei suuda riiki norm juhtida (uus konstitutsioon ja presidendi ameti määramine) 8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K
kullatagavarast. Suureks probleemiks oli sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllu-majanduse osas, samuti tõusis elatustase. Sisepoliitika-Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, süüdistades poliitikuid nii võime-tuse pärast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv tähendas rahva võõrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega väikeparteid ühinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rüh-mituste vahel
ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad
ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi algul olukord stabiilne. 3 suurt fraktsiooni ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja 3 pisirühma.. ebastabiilsus peagi.. Hakati kõnelema erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklike valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, samuti lehmakauplemisest, riigipiruka jagamisest, portfellide valsist. Rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemise ja rahva võõrandamist riigist. Ühinenud agraarpartei lagunes, liikmed lahkusid. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Vabadussõdalaste esiletõus- külvasid mässu algeid. Põhiseaduse kriis väljapääsu nähti uues
Langesid toiduainetehinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid.
1) MAJANDUS: tõi kaasa tööpuuduse=>hädaabi tööd, töötud ehitasi raudteesid, maanteid, lennuvälju
Olid rahalised raskused=>krooni devalveerimine, kokkuhoiupoliitika
Väljavedu
Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja Lev Kameneviga VK(b)P KK Organiseerimisbüroos juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani VK(b)P KK Poliitbüroo istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev, Nikolai Buhharin). VK(b)P KK Organiseerimisbüroo tegi otsuseid NSV Liidu kõrgemate parteiliste ja rahvamajanduse juhtkaadrite nomenklatuuri ametikohtadele ametissemääramise kohta. Kõrgemasse nomenklatuuri kuuluvad ametnikud ja parteiorganisatsioonide liidrid oli ka traditsiooniliselt kommunistliku partei kongresside saadikud, mis kindlustas J. Stalinile nende toetuse kongressidel. Hilisemal ajalookujutuse muutmisel pööras Stalin ka hiljem suurt tähelepanu, lastes kommunistliku
kaotasid töö. naela devalveerimisega vähenes EEK katteväärtus 13 võrra.Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle,toetati pöllumehi,jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid.kriisi yletamiseks oleks tulnud kroon devalveerida. Seda tehti alles 27juuni 1933,mispeale algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis saabus ootamatult,kiiresti süvenev,rahulolematus rahva seas. Hakati kõnelema korruptsioonist,parteiliste huvide eelistamisest,kriisi kunstlikust tekitamisest jne. Süüdisati poliitikuid,erakondi,riigikogu ja valitsust ja nende autoriteet vähenes. Parlament killustus ja esile kerkisid vabadussõjalased kes sekkusid poliitikasse.nad kasutavad ära rahava pahameelt poliitikute vastu ja saavutavad oma eesmärkidega suure populaarsuse rahva seas.tekkisid vastuolud erinevate pol jõudude vahel.Andres Larka-1879-1943 vapside keskliidu esimees,endine kindral
Sisepoliitiline kriis Saabus ootamatult, ilma ohumärkideta. Aastavahetusel 1931/32 ühinseid omavahel agraarerakonnad ja liberaalsed tsentrumiparteid. Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid 3 suurt fraktsiooni ning 3 pisirühma. Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei püsinud kaua. Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneleti erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele. Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust. Sisepoliitilistele pingetele ei pidanud esimesena vastu äsja loodud suurerakonnad. Riigikokku ilmusid erapooletud saadikud, suurenes parlamendi killustatus. Lühenes valitsuse eluiga, süvenesid valitsuskriisid. Ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus, koondas sõjaveterane.
* valitsus oli vastutav riigikogu ees * kärpis rahva õigusi, kaotades täielikult rahvaalgatuse ja streigiõiguse ning piirates oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline kriis. majanduskriis - sisepoliitiline kriis - põhiseaduslik kriis (kunstlikult tekitatud) * rahva rahulolematus seoses majandusolukorra halvenemisega * hakati rääkima erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest ja tahtlikust venitamisest * kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine - rahva võõrandumine riigist * esimesena lagunesid äsja loodud suurerakonnad - erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku - parlamendi killustatuse suurenemine * valitsuse eluea lühenemine * valitsuskriiside süvenemine
.uue klassi, linnas äri- ja erialainimeste vajadustega .Ajaleht oli algusest peale kehtiva võimu tegelik ja potentsiaalne vastane, eriti oma enesetunnetuses Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida või organiseerida. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondlikke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide .saavutamiseks Pressiajaloo kõrgpunktiks oli 19nda sajandi lõpu kodanlik ajaleht, mis andis suure panuse meie arusaama kujunemisele, mis ajaleht on või olema peab. Enamasti näitas kvaliteetpress üles kõrgelt arenenud sotsiaalset ja eetilist vastutustunnet ning edendas ajakirjaniku kui sündmuste objektiivsele .edastamisele ja pühendunud elukutse arengut Tabloidide, massiajalehe sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt
Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. 7. Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu rohkem kuritegevusele, vägivallale, skandaalidele ja meelelahutusele. Väga laia lugejaskonnaga, enim on esindatud madalama sissetuleku ja haridusega grupid.
Pandi paika uus NL peaprokurör, sellele anti juuni lõpus põhipunktid, milles Beria süüdi on, prokurör pidi alustama kohtuprotsessi Beria üle. Kõigepealt peeti Beria üle parteilist kohut NLKP KK Pleenumil juuli alguses, pärast seda 10. juuli paiku esimest korda avalikkusele teatati, et Beria on arreteeritud, tegemist on rahvavaenlasega, kes on aastakümneid riiki petnud jne. Pleenumi dokumentatsioon I korda avaldati 1991, enne NL lagunemist. Hiljem selgus, et parteiliste tavade järgi oli nii, et alguses pleenumi materjalid stenografeeriti ja anti igale osavõtjale üle vaatamiseks, pärast seda vormistati lõplik protokoll. Enamik sõnavõtjaid pidas vajalikuks sept-s oma kõne ümber kirjutada vastavalt olude muutustele, mis olid toimunud. Esialgne protokoll ja lõplik variant on väga erinevad. Kohtupidamine käis sel moel, et Kremli tegelased said sellest ka osa, polnud muidugi kohal Beria
Stalini isikukultuse ajal muutus ajakirjandus eriti eluvõõraks, luues pettepilti üldisest heaolust meil ja pidevast allakäigust mujal. Venemaa eeskujul näiteks tuli fotograafidel pildistada ajalehe ühislugemisi, kuigi see oli Eesti kirjaoskuse juures olematu. Ja siis heideti seejuures veel ette, et lugejaid pildistati ajalehe foonil nii, et päismikku sai lugeda järelikult loeti täiesti halba materjali, kuna kõige sisukam oli ikka esimene lehekülg oma parteiliste üleskutsetega. Kriitika ja enesekriitika printsiip tähtis oli, kuidas puudustest kõnelda. Tingimata pidi artiklis antama mingi lahendus, kriitika pidi olema nö edasiviiv, vaba sensatsioonitaotlusest. Kriitika toon sõltus eksimuste iseloomust. Stalini ajal oli kohustuslik ajalehtedes kriitikat teha ning siis avalikke kriitikavastuseid süüdiolijailt nõuda. Samal ajal võis laimu eest isegi vangi sattuda, teha paranduslikke töid või trahvi maksta kuni 100 rubla
vähemtähtsate küsimuste lahendamisega. Sekretariaati hakkas juhtima partei peasekretär. Tegemist oli KK ühe liikmega, ametnikuga, kes juhtis Sekretariaadi tegevust. 1922 aprillis kinnitati Peasekretäri ametisse Jossif Stalin, tema enda soovitusel tema lähemaks abiliseks, II sekretäriks Vjatšeslav Molotov. Stalin hakkas sekretariaati kohe ära kasutama oma huvides, luues omale lojaalse toetajaskonna. Sai seda teha tänu sellele, et sekretariaadi muude kohustuste hulka kuulus ka parteiliste ametnike ametisse määramine, neid nim tavaliselt nomenklatuuriks. Nomenklatuur tähistab ametikohti, kuhu määrati vaid kõrgemate parteiorganite otsusega. Teiselt poolt nomenklatuur tähistab konkreetseid isikuid, kes olid ametisse määratud nomenklatuursetele ametikohtadele. 1923 sügisel töötas sekretariaat välja esimesed 3 nomenklatuursete ametikohtade nimekirja. Esimesse nimekirja kuulus u 3500 ametikohta, oli seotud nii partei kui kogu riigi tähtsamate juhtivasutustega
annaabi.ee 
