Kirjutas ladinakeelse teose ,,Utoopia"- seikluslik reisiromaan. · Francois Rabelais(1494-1553)- Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja. Ta on olnud: munk, arst, anatoomiaprofessor, küree ja kirjanik. Ta kirjutas ,,Garantua ja Pantagruel"-see oli tema peateos. · Miguel de Cervantes(1547-1616)-tema peateoseks oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"-oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. · William Shakespeare(1564-1616)-renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke ültse. Ta kirjutas: ,,Romeo ja Julia"-armastusromaan, ,,Hamlet"-tragöödia. Nüüd räägin natuke ka renessansi kunstist ehk maalidest ja loomulikult ka nende maalijatest. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessans uue hinguse ja pühaliku meeleolu. Kuulsamad kuntsnik on Leonardo da Vinci ja tema maal
ruumis katafalki juures, kus peategelast haarab hirm suutmatuse ees õigustada enda olemasolu. Siitpeale saabki tema peamiseks ülesandeks saavutada aktsepteeritus, olla vajalik ja seeläbi kindlustada positsioon ühiskonnas. Peategelane peab murdma nähtamatu barjääri, mis teda teistest eraldab, kuid selleks ei pea ta muutma teisi vaid iseennast. Kuid muuta oma mõttemaailma pole lihtne teoses sümboliseerib seda protsessi kohus seitsme surmapatu üle, mis peagi muutub paroodiaks, sest süüdistatavate käitumine on süüdistuse täielik vastand. Süüdistus seitsmendas surmapatus, (mõtte-, südame-)laiskuses, langeb osaks peategelasele. Kohus süüdistab teda südametunnistuse puudumises ja kodumaa reetmises. See hetk saab murdepunktiks mina-tegelane näeb läbi kohtu ebaõigluse ja kummutab süüdistuse väitega, et tema on kõigi ülejäänute südametunnistus, mida nad püüavad maha suruda. Sellega ületab
Rabelais nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. Peateos "Gangantua ja Pantagruel". Oli munk, õppis arstiteadust, oli arst ja suhtles humanistlike ringkondadega. Materialistlik ja vabameelne elukäsitlus. Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Tegelased hiiglastest kuningad. Fanaatilise militarismi paroodia. Kelmiromaan realistliku romaani esimene etapp. Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. Ajalooline konkreetsus, antakse edasi minajutustusena, peategelase autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite kätte vangi Peateos oli "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole
saarel. Crusoe on õpetlik lugu inimese ja jumala vahekorrast. Crusoe oli saarel 28a. Crusoe sai karile sõitnud laevast tööriistad ja püssirohu. Ta leidis ka vilja, mille ta pani kasvama. Robinsonaad romaan, mis jutustab inimese hakkamasaamisest metsikus looduses. Jonathan Swift(1667 1745) Pärit Iirimaalt vaesunud vaimulikust perest. Sai hea hariduse tänu oma onule, kes oli mõjukas vennike. Tema kuulsaim teos on "Gulliveri reisid" - peetakse Robinson Crusoe paroodiaks. Filosoofiline satiir 18 saj Inglismaa elust. Esimene osa "Teekond Lilliputti" - kriitikat saab see, et need tegelased seal saarel on ka hingelt väikesed. II osa "teekond (hiiglaste juurde) seal on hiiglased hingelt suured ja Gulliver tunneb ennast väiksena. III osa ta jõuab Hiihnhmide juurde ja seal on ka jähuud. Esimesed on hobused..need käituvad nagu inimesed. Jähuud on siis inimeste asemel.Gullivere ainus soov on jääda nende juurde elama. Moliere (1622 1673)
elukäik" . 2.Miguel de Cervanter Sündis vaese aadlisoost arsti perekonnas, õppis jesuiitide kolleegiumis ja Madridis humanitaarkallakuga koolis. Viis aastat veetis Alzeerias mereröövlite käes. Kodumaal ei leidnud tunnustust vaid pidi elatuma vaeselt ja valesüüdistuste tõttu pidi vanglas olema. Seal sündis idee kirjutada Don Quijote. Viimasel eluperioodil oli vaimulik."Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast ,, oli loodus rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas rüütliromaani, pastoraal- ja kelmiromaani ning itaalia armastusnovelli.
Tegemist oli siiski vabatahtliku emigratsiooniga. Kohamuutus tõi kaasa muutused ka loomingus. Esiplaanile tõusis individualism, ta pöördus konkreetselt naturalismi poole, esitas oma teostes nn sugude sõja teooriat - naine on läbinisti paha, kaalutlev. Kui ta oma esimestes teostes suhtus pooldavalt naistesse, siis mida komplitseeritumaks muutusid tema enda abielud, seda vaenulikumaks muutus tema suhtumine naistesse.1887.a. ilmus draama "Isa", mida on peetud Ibseni "Nukukodu" paroodiaks, kannatajaks on selles teoses mees. "Isa" oli planeeritud triloogia esimese näidendina. Valmis ainult teine osa "Kamraadid"(1886). "Isa" etendus leidis kriitikute hulgas head vastuvõttu, kuid publik oli näidendist sokeeritud.1888.a. novembris rajas S. Kopenhagenis eksperimentaalteatri, kus otsustas lavastada ainult oma näidendeid. 2.märtsiks oli planeeritud "Preili Julie" esietendus Siri von Esseniga peaosas, kuid see keelati ära ja esitati alles hiljem. Teater avati nädalase
Edasisel levikul on laulu sõnad vähe muutunud, kuid nende laulmiseks on kasutatud väga mitmekesiseid viise. Nii nagu laulu loojad, on edasised kasutajadki laulnud seda mitmesugustel lokaalsetel ringmängulauluviisidel, sidudes seda erinevate vahelaulude ja refräänidega. Kõige sagedamini on «Ambroosiuse laulu» lauldud üliõpilaslaulu «Krambambuli» meloodial. Ühelt poolt on «Ambroosiuse laul» külalaul, teiselt poolt võib seda ka paroodiaks pidada. Kuigi siin ei leidu külalauludele omast rämedust ega sõnasõnalist pilget, on assotsiatsioonikoomika luterliku taustaga keskkonnas vältimatu. Seetõttu võiks «Ambroosiuse laulu» pidada omamoodi intellektuaalseks naljaks, millest arusaamine nõudis teadmisi. Koomiline efekt avaldub ka muusikaloo taustal, kus ambrosiuse hümn esindab varakristliku muusika vabalt voogava meloodia ja värsstekstiga koorilaulu. Sellesama pärast köitiski «Ambroosiuse laul» ju ka tundeid . LISA1:
Tema on loonud mitu füüsikaseadust. 49) Kes oli esimese proosateose looja? Mis teos see oli? Raamat koosnes novellidest ja lühijuttudest. 50) Mõtleja, kes tähtsustas riiki ja oli makjavellismi rajaja. 51) Teos, millest saadi keelde uued mõisted. Nagu näiteks ,,utopistlik" ja ,,utopism". 52) Teos, mis naeruvääristas võltsusklikke ja silmakirjateenreid. 53) Mis teose kirjutamiseks kulus Goethel 60 aastat? 54) Teos, mis on kirjutatud rüütliromaanide paroodiaks? 55) Teos, kus Dante rändab Vergiliusega läbi põrgu ja puhastustule? 56) Teos, kus Dante vabaneb seitsmest surmapatust. 57) Cervantese teos, kus tekkis vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. 58) Teos, kus peategelane käib neljal maal ja igal maal on elust erinev arusaam. 59) Teos, kus esineb üks Euroopale inimtüüp, kes rohkem mõtleb kui tegutseb; suur kõhkleja. 60) Teos, kust tuleb mõiste individualism ja mis toob välja euroopaliku kultuuri põhiväärtuse töö.
Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad"" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. 2.2. Loomingu II periood
Ebakoht. See andis nime tervele zarline, selle vastand on düstoopia. Õnn on see kui jumala sedustega vastuolus. Campanella e. päikeseriik. Utoopiat kirjutatakse veel tänapäevalgi. Miguell Cervantes (Zavedra) 1547-1616 Hispaalane, väga värvika elukäiguga mees, juba 17 aastaselt võttis osa sõjast. Põgenes sealt ja tegeles kuninga maksu ja moona varustajana. Tema kuulsaim teos "Don Quijote", teos mis oli algselt mõeldud paroodiaks, millest kujunes sügav filosoofiline, samal ajal koomiline rahvalik teos. Kelmirohke ehk pikareskne romaan. Zarn mille juured ulatuvad rahvaluulesse. Mille algust arvestatakse keskajaks. Anton Tsehhov 1860-1904 Vene silmapaistev proosa kirjanik ja näitekirjanik. Hakkas varakult kirjutama lõbusaid lookesi igapäeva elust "Antoni Tsehhova" nime all, juba nendest lugudest oli tunda et ta oskab pugeda inimestele sügavale südamesse.
Petetud! Petetud! Korragi kuulda võtta öökella eksihelinat seda ei tee enam iial heaks!» Novell lõpebki sel somnambuulselt soiguval noodil. Siin ilmneb Kafka üldine vastumeelsus maailma suhtes ning omalaadne «õnnetusefilosoofia», mille ta ise on sõnastanud nii: «Kõik inimeste hädad saavad alguse sellest, et kodust välja minnakse.» Kõige üllam võimalik eesmärk või ajend kodunt väljaminemiseks maa- arst võtmas kuulda raskelt haige kutset osutub iseenda jälgiks paroodiaks, pettuseks ja seatembuks, mis on otsekui lavastatud selleks, et maa-arst oma praksisest, väärikusest, kodust, riietest ja teenijatüdrukust ilma jätta (antakse mõista, et ei-tea-kust välja karanud tallipoiss vägistab teenijatüdruku peale seda, kui maa- arsti jalust ära on saatnud). «Majaisa mure» esitab taas ühe uskumatu loo. Majaisa on tegelikult kõrvaltegelane, peategelane Odradek meenutab väli- muselt «eelkõige lamedat tähekujulist niidirulli, ja talle paistab
Näitlejad pidid olema äärmiselt võimekad: neil tuli tantsida, laulda, teha akrobaatikat, esitada pantomiimi.Kõigiks näitlejaiks olid mehed. Trupp koostati alati kindlat rolli mängivaist näitlejaist, see oli eluaegne maskeering, elati rollis. Trupp võis koosneda 5-25 mehest. Mõjutasid suuresti Euroopa teatrit. Reisiti mängijate, kostüümide ja kogu varaga. Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas ta rüütliromaane, pastoraal.- ja kelmiromaane ning itaalia armastusnovele. Rüütliromaani ei pilganud ta kui kirjandusliiki, vaid selle kangelaste elukanget ja sisutut askeldamist. C toob välja palju vastandpaare. Materjal on mitmekesine, süzee arened suuruneb jutustajate hulk. ,,Galatea" pastoraalromaan. Hispaania barokkdraama. 17 saj. Lope de Vega üldpõhimõtted. Kuid peamine erinevus on
ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka 8 poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides, kuid on mingil määral omane ka nt "Tõe ja õiguse" stiilile ja üldse Tammsaare kirjutamismaneerile. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad" eesti
sajandi alguse Hispaanias. Teiseks levis renessansiajal pastoraalromaan. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see zanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe pisipettureid, valemängijaid jm sulisid 16.sajandi Euroopas palju ringi liikus. Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes (1547-1616). Tema peateos oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See idee sündis tal vanglas. Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Ta naeruvääristas rüütliromaanide kangelaste elukauget ja sisutut askeldamist. Donkihhote on saanud omakasupüüdmatu ja ohvrimeelse, kuid elukauge idealisti piltlikuks nimetuseks. Renessanss (14 16 sajand) [filosoofia, utoopia/Shakespeare/inglise teater] Renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde ja tõstes kilbile humanismiideed.
ajalehetoimetuses. Elu Tallinnas ja töö ühiskondlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus , tuues sisse linnamiljöö jarevolutsiooniõhustiku kujunemise. Esimene novell , mille Tammsaare Tallinnas kirjutas , oli ,,Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud ,,Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus ,,Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katkestas ka poliitilise satiiri kirjutamist , õnnestunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala ,,Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab seal vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstimuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg , millest ,,Vanad ja noored", ,,Kaks paari ja üksindus" ning ,,Mäetaguse vanad" eesti kirjandusmaastikule jõudsid. 1907. aastal kolib Tammsaare Tartusse
· Tegelasteks hiiglastest kuningad, nimed joomise-söömise-janu sümboolikaga. Gargantua küll sul on suur suu; Pantagruel kõikeneelaja. · ,,Nalja viluks" pr. K ,,par ris" · Fanaatilise militarismi paroodia, teadmiste ammendamatuse tõdemine, palju sümboleid filosoofilises allegoorias, usk maisesse loodusesse ja looduse headusesse. Kelmiromaan · Realistliku romaani esimene etapp. Pikaresk (hisp. Keeles kelm). Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. · Ajalooline konkreetsus (vastupidiselt rüütliromaanide ajatusele), kaasaega kujutavad, uusaegne kaasajaromaan. · Antakse edasi minajutustusena tavaliselt, peategelase autobiograafia. Kangelane jutustab mingis elu murdepunktis sünnist saati oma loo ära. · Tõepärasuse mulje jätmine tähtis. · Enamasti pajatatakse poisikese või noorukiea seiklusi (loob eeldused 19. saj
teadmiste järele kui ka looduse ja teadmiste ammendamatuse tõdemust. Rabelais' teostes pole tegelaste psühholoogilist või moraalset analüüsi, need on eelkõige sümbolid raamatu filosoofilises allegoorias. Rabelais kirjutas teistest enam filosoofilis-sümbolistlikult, uskudes maisesse loodusesse ja selle headusse. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan tekkis 16.saj keskel Hispaanias. Sellest sai alguse uusaegne realistlik romaan. Kelmiromaani võib pidada rüütliromaani paroodiaks, sest rüütli ideaalne seiklus pööratakse pahupidi ,,kangelane" seikleb ühiskonna madalaimas osas, kus ta pole maistest tegureist vaba, vaid just sõltub neist sünnist saati. ,,Kangelane" sünnib vaesesse perre ja tihti satub juba väiksena laia maailma, tunneb häda ja viletsust, mis teda tegudele ajendavad. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest, kujutades enamasti ajaloolist kaasaega. Siit saab alguse uusaegne kaasajaromaan
tagapõhi. See raamat toob esile teatud stereotüüpse ajaloomõistmise tunnused. On selge, et enamus inimesi ei ole ajaloolased ja ei tunne mingit suurt huvi minevikus toimnu vastu., kuid meil on olemas mingi ettekujutus sellest, milline see minevik oli. See tähendab, et nõukaajal ja uue vabariigi alguses arvati, et esimeses vabariigis oli elu väga hea. See on ilustatud stereotüüpne pilt mingist minevikupildist. Kivirähk püüab neid stereotüüpe paroodiaks muuta. Uue vabariigi arenedes hakkavad inimesed rääkima sellest, kui ilus elu oli nõukaajal, kui leivapäts odav oli. See on sama asi. Kivirähk kohe raamatu alguses loob sellise stereotüüpse pildi EWst. Selle pildi juurde kuuluvad ka mitmesugused ajaloolised isikud ja nende puhul samamoodi asetatakse nad neile kinnistunud olukordadesse, mida rahvas kõige enam teab. See võte, mida Kivirähk kasutab, võiks kõige lihtsamal moel nimetada liialdamiseks. See
ja O. Kompositsioonilt erinesid tunduvalt Homerose eepostest; puudus terviklik süzee, meenutasid mütoloogilist kroonikat või mütoloogilise kangelase biograafiat. Äratasid kaasajal suurt huvi, kuid hilisem kriitika ei pidanud neid kunstiliselt väärtuslikeks. Eepose paroodiad. Hilissugukondlikus ühiskonnas loodud heroiline eepos osutus klassiühiskonna kujunemise lõpupoole juba vananenud zanriks, mida hakati parodeerima. Heroilise poeemi otseseks paroodiaks on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda" ("Batrachomyomachia"), u 300 rida, VI-V saj. vahetus. Hiirekuninga poeg Raasukorjaja tuleb soo äärde vett jooma, kohtab konnakuningat Punnpõske, kes kutsub teda külla. Kui konn viib hiirt seljas üle soo, ehmub ta veest kerkiva ussi ees, sukeldub ja uputab kogemata hiirepoja. Kogu hiirte riik satub ärevuse, puhkeb hiirte ja konnade sõda. Autor kirjeldab
annaabi.ee 
