mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega. • Veekindlast materjalist põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid.
Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm
Lima vähendab hõõrdumist vees Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. Forellikasvatus Eestis on juba 19. sajandi lõpust alates kasvatatud kalu tiigimajandites, Fotol on Aravuse forellikasvandus Lääne Virumaal. Vikerforell Selline ilus vikerforell ei ole kalakasvandustes sugugi harudlane. Karpkalakasvandused Lõuna Eesti soojaveelised järved ja tiigid sobivad rohkem karpkalakasvandustele. Ilmatsalu kalamajand Tartumaal. Karplased
kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938). Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool. Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum. Türi on Eesti kevadpealinn. Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix. ISIKLIK KOGEMUS Isiklikult on mulle Türis kõige rohkem meeldinud Türi tiik , sest suvel on seal palju aega veedetud ning tiigi kõrval on mitmeid suuri üritusi olnud . Lisaks sellele on seal forellikasvandus , kus saab ise forelle püüda ja pärast süüa . Peale selle on veel Türil kardirada .
Iseseisvat, homogeenset ruumi pole. Kapitalistlik ruum on kasulik toimimiseks. Kapitalismieelne ruum on kasulik mõtlemiseks. Tõsisem, tähtsam, kõrgem jumal ja mingi trickster, kes on kaval, vigurit, ulakust täis, lapsik. Mõlemast sõltub maailmas palju. Alates 18. või 19.? saj. algab tricksteri demoniseerimine, ühildamine kristliku Saatanaga. Läbi tricksteri saab seletada seda, miks maailm pole ideaalne. See viimane ka ühildatav kristliku dualismiga. Saaremaa Pidula forellikasvandus. Odalätsi allikad. Seal niisugune paik mille kohta palju erinevaid pärimusi, et kuidas see allikas on tekkinud. Need on seotud peaaaegu alati tricksteriga. Vanapagan, vanatühi, Suur Tõll, Kalevipoeg, Koljat... Mõnikord on hea ja halb vägilane. Kõik tricksterilood kuidagi kividega seotud. Kivid on need, mis loovad mingisuguseid kohtasid ja paikasid. 1958-l jutustatud lood Odalätsi allikate tekkimise kohta: Kurivaim tampis allikad
annaabi.ee 
