Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl.
Pärlikasvatus Nimi: Pärl Pärl on tugev. Suhteliselt ümar. Kallis. Pärleid on igas suuruses. Kasutatakse ehtena. Kasvatamine Enamasti kasvatatakse Jaapanis. Avatakse austri karp ja tehakse tema koesse väljalõige. Võetakse väike pehmekoe tükike. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest. Kotike välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga. Siirdatakse see välja kujunemata pärlitera esimesse austrisse ja lastakse oma elukeskkonda. Kasvatamine Kogu see aeg tuleb jälgida vee temperatuuri. Tihti tuleb ka kontrollida austreid ja neid puhastada.
Pärlikasvatus Nüüd, kui inimesed on õppinud pärleid ise kasvatama, on ehted saanud taskukohaseks kõigile. Pärli ilmaletuleku protsess on imepärane etendus. Erinevalt vääriskividest ja metallidest, mida saadakse maapõuest, sünnivad pärlid austrites (söödav karp), kes elavad merevees või magevees. Vääriskive on vaja lihvida ja poleerida, et need maavarast ehteks muutuksid. Pärl ei vaja nii hoolikat töötlust – tema ilu on loonud Loodus ise. Austrites sündinud pärlid on sileda pealispinnaga, mis helklevad päikese käes. Pärli kunstlik kasvatamine annab teatud võimalused selektsiooniks, kuid siiski ei sõltu tulemus paljuski inimese soovist, vaid tuhandete aastatega kujunenud loodusseadustest, mille tõttu austri võitlus võõrkehaga viib pärli tekkimiseni. Looduses ei ole kaht täiesti identset pärlitera, seepärast on pärlite sorteerimine erakordselt keeruline ja aeganõudev tegevus. Pärlid grupeeritakse suuruse, kuju...
Hüljeste ja merilõvide nahka on peetud heaks karusnahaks ei karda vett. Meie esivanemad kasutasid hülge liha ja rasva söögiks. Hülgenahast tehti kasukaid ja mütse eriti väärtuslikud oli hülgepoegade nahk. Nüüd on Läänemeres kõik hülged kaitse all. Kuid näiteks Kanada rannavetes püütakse hülgeid siiani nende väärtusliku naha pärast. Mereorganismide kultiveerimine · Vetikakasvatus (Laminaria) · Austrikasvatus · Pärlikasvatus · Krevetikasvatus 7 · Kalade kasvatamine meres sumpades 8
trükitööstus. Põllumajanduses on ühtviisi olulised nii taime- kui ka loomakasvatus. Kasvatatakse lambaid (peam. meriino), veiseid, kodulinde ja hobuseid. Tähtsaim teravili on nisu aga kasvatatakse ka otra, sorgot, riisi, kaera, triitikut ja maisi. Peamised tehnilised kultuurid on suhkruroog ja puuvillapõõsas. Viljeletakse ka söödataimi ja kasvab viinamarjakasvatus. Olulised on kalapüük ning kala- ja pärlikasvatus. Siseliikluses on olulisimad raudtee ja lennuveondus, tihedamate asustusega aladel ka autoveondus. SKT elaniku kohta on 32 500 USD, teenindus annab 70%, tööstus 26,2% ja põllumajandus 3,8%. Itaalia Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, tal on piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Hõlmab enklaavidena San Marino ja Vatikani. Pindala 301 276 km2, rahvaarv 59 305 600 inimest. Pealinn on 2,6 miljoni elanikuga Rooma. Itaalia on jaotatud 20
annaabi.ee 
