1. 1992. Aastal lagunes Tsehhislovakkia ja jagunes kaheks uueks iseseisvaks riigiks Tsehhi ja Slovakkia. Ida-Saksamaa alad liideti saksamaa Liitvabariigiga. Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4
Austria - Ungari saatis Serbiale ultimaatumi, mis oleks ohustanud Serbia suveräänsust ja kuna Serbia taga seisis Venemaa, siis Serbia keeldus, kuigi enamik Euroopa riike soovitas võtta ultimaatum vastu. Edasi toimus kiire ahelreaktsioon: Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, Venemaa ja Prantsusmaa kuulutasid välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa samuti. Esimene maailmasõda oligi alanud. Esimest maailmasõda võib lugeda minu silmis nii juhuseks, kui ka paratamatuseks. Kuigi suures osas oli ta siiski paratamatus, pea kõik otsused ja maailmaareng liikusid juba pikemat aega selle sõja suunas.
Just see ongi nõmeduse viletsus, et inimene, kuigi ta ei ole ilus, hea ja arukas, on endaga täiesti rahul. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne." Filosoofid jõuavad arusaamale, et armastus vaja objekti, keda või mida armastada. Sokrates toob näite õest ja vennast. Armastuse ja iha objekt on see kellest keegi puudust tunneb. Õe ja venna vahel on armastus ning nad on üksteisele armastuse objektid. Kuigi Sokrates ütleb ,,Osutub paratamatuseks, et ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust tunta. Õde ja vend ihkavad üksteise püsimist teineteise kõrval. Nii nagu terve ihaldab jääda terveks ning tugev ihaldab jääda tugevaks. Sokrates pajatab loo Erose sünnist ning miks pole Eros ei jumal ega lihtsurelik. Nimelt sigitati Eros ,,vaesuse" ja jumala poolt ning see tegi Erosest deemoni, kes nüüd on vahendaja inimeste ja jumalate vahel. See on meie universumi seesmine side. Tänu sellele sidemele on
Otseloomulikult on mõju ka rahvusvahelistel organisatsioonidel selle propageerimisel, kuid inimestesse on justkui kodeeritud, et enda põhiõiguste ees tohib ning peabki võitlema. Ma arvan, et Jean-Paul Sartre ütluste seas on nii väiteid, mida mina heaks kiidaksin ning ka neid, mida ma ei aksepteeriks. Kuid paratamatu on see, et kõik minu välja toodud väited eksisteerivad me maailmas veel ühel või teisel moel. Ma ei tea, kas seda võib pidada paratamatuseks ja eksistentsialistliku maailmapildi surematuse tõestuseks või on tegu lihtsalt järjekordse ideede kogumiga, mis vajab aega, et end ammendada. Järgneb sellele lihtsalt uus maailmapilt ning uued püüdlused.
Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe.
Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv. Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael. Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansis kujutati inimesi palju tõesemalt, neid idealiseeriti. Ühiskonnakäsitlused: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe
(labradorid, springerspanjelid, samojeedi koerad) ei lubata aretusse ka kerge RDga loomi, kuna sellised koerad võivad saada kutsikad, kel on lisaks silmaprobleemidele ka luustiku arengu häired. Mistahes tõugude puhul on välistatud geograafilise või täieliku RD diagnoosiga loomade kasutamine aretuses. Pärilik kae ehk HC Hereditary cataract Kae on mõiste, mida tavapäraselt kasutatakse kirjeldamaks muutusi silmaläätses, mida harilikult peetakse vanema ea paratamatuseks ning arvatakse ealiste muutuste hulka. Inimestel on kae eemaldamise operatsioonid tavapärased me kõik teame ehk kedagi, kel on selline lõikus seljataga. Operatsioon kulgeb inimestel üldjuhul edukalt ning annab häid tagajärgi veelgi enam, komplikatsioonid on harvad ning üldnarkoosi ei ole vaja, lõikus toimub kohaliku tuimestuse abil.Ka koertel võib kae tekkida vanusega. Ent kui kae diagnoositakse nooremas eas, siis on sellel sageli geneetiline põhjus. See
tavaarusaamad ei oma absoluutset iseloomu ning võib ette kujutada olukordi, kus ilmneb, et taolistel tõdedel on selgesti suhteline iseloom ja väärtus, mis sõltuvad omakorda suuresti konkreetsest. Eetika plaanis näeme siin kahte võimalikku ja muudeski olukordades rakendatavat stsenaariumi: kas püüda valida mitmest halvast kõige vähem halb või õigustada mingit tegu mõned positiivse argumendiga ega pidada vastavat olukorda paratamatult halvaks, vaid pigem loomulikuks paratamatuseks, mida tuleb tunnustada ja sellele adekvaatselt reageerida. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patsiendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike (Holland, Belgia, Oregoni osariik USAs), kus on seadustatud aktiivne eutanaasia ehk arstlik tegevus, mille eesmärgistatud tulemuseks on patsiendi surm. Eutanaasiasse suhtumise areng olnud sarnane mitmete teiste ühiskondlike nähtustega
magistraadi nõusolek ja partnerite abieluõigus. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat . Naist, kes abiellus ühe korra terveks eluks, imetleti kui ühe mehe naist, kui aga naine ei käitunud oma lastega halvasti, ei mõistetud teda uuesti abiellumisel hukka. Abielu muutus kehtetuks ühe poole surma, abiellumisõigustest ilmajäämise või lahutuse korral. LAHUTUS Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks. Lahutuse puhul määras naise positsiooni tema päritud vara, kaasavara kuulus alati naisele. Eriti raskesse seisu jäi lahutuse korral varanduseta naine, sest mingit elatusabi lahutuses ei tuntud, kuna naine mehe perekonda ei kuulunud. Kui laps oli seaduslik ja isa elus, oli õigus lapse isalt tagantjärele hüvitust nõuda, vastasel juhul pidi naine laste hooldamisel kasutama vaid oma varandust. Seaduslikult iseseisev või perekonna moraalset ja majanduslikku tuge saav naine võis abielu
9 Mõistuslik (ratsionaalne) usk põhineb inimese loovusel: loovalt elada tähendab ellu uskuda. Kui inimene teadlikult kardab, et teda ei armastada, siis tegelikult kardab ta hoopis, tavaliselt küll alateadlikult, armastada. Olgu olemist «raikaalse mõtleja» või tavalise inimesega, mõlemad on armastusvõimetud robotid, nende erinevus - viimane pole sellest teadlik, esimene aga teab seda ja peab «ajalooliseks paratamatuseks». Armastuse olemuse analüüs: 1) Üldine puudus tänapäeval. 2) Tegemine kriitikaga nende ühiskonna külgede kohta, mis armastuse meie elust eemale tõrjuvad. 10
Naised nagu mehedki seisid esmalt oma suguvõsa ja perekonna asjade ja au eest. Abielu ja lahutus Abielu sõlmimist vanust peab oletama. Kõrgklassi tütarlapsed abiellusid 11-17 aastaselt. Alamkihi tüdrukud abiellusid 12-18 aastaselt ja poisid 19-21 aastaselt. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat. Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas. Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks. Protsess kohtles karmimalt naist,eriti varanduseta naist. Uuesti abiellumine oli tulenes lühikesest elueast, et mehed abiellusid vanemalt kui naised ja sünitusel suremustest. P Pereliidud olid tähtsad, muutus tavaliseks laste adopteerimine. See toiming polnud suunatud bioloogilise järglase ega lahutus abielu vastu, vaid adopteerimine oli nii nime kui ka varanduse edasiandmiseks. Naised kaitsesid lahutuse puhul perekondlikku privaatsust riigi sekkumise eest.
7. Pean kohustust teenindada 7.Ma ei pea kohustust normiks teenindada oluliseks, piisab tööl olemisest 8. Vastutan oma sõnade, 8. Ma ei pea personaalset tegude, käitumise ja lubaduste vastutamist oluliseks eest 9. Pean lahenduste pakkumist 9. Ma ei pea lahenduste veaolukorras paratamatuseks pakkumist veaolukorras vajalikuks 10. Pean teeninduslikku 10. Annan vaid seda, mida pakkumist põhikohustuseks klient küsib (passiivne (aktiivne teenindamine) tegutsemine) 11. Kohtlen kõiki kliente 11. Kohtlen kliente ebavõrdselt võrdselt hästi 12. Usaldan kliente 12. Umbusaldan kliente 3. Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll
Üdi ja Viidingu suhe on värvikas, Üdi on avaram. Juhan Viiding kõiki Jüri Üdi luuletusi poleks kirjutanud. Pöördeline tähendus, järsk etteennustamata muutus 20. sajndi II poolel Eesti luuleloos. Jüri Üdi luuleperiood algas 1968.a. ,,Realistliku ingli laul" (1968) kirjutatud väga mässulises võtmes, ähvardav meelsus. Jüri Üdi luules on miljon lahendust. Kui ta oli kõik selle kirja pannud, siis see muutus paratamatuseks. Väga eredaks kaasaegse luule autoriks sai 1970ndatel. ,,Detsember" (1971) 2. tulemine, mingil määral ka 3. tulemine. Esimene päris suuretiraaziline luulekogu, mis Jüri Üdi fenomeni laiemale kandepinnale viib. Eripärane luuletehnika, mille kujundas varakult: lõpmatu eneseeituse seeria, kuhu tuuakse sisse uut. Pinge vormi ja sisu vahel. Terve rida poeetilisi võtteid. Jüri Üdilik siire ja ka ellips tekitab pause tekstis
Hammaste hügieeni ei peetud tähtsaks. Terve ihu pesemine oli harv juhus enamasti 1-2 nädala pärast. Saun oli maarahva peamine pesemiskoht. Enamasti oli tegu suitsusaunaga. Korstnaga sauna veel eriti ei tundu. Paljudel taludel aga sauna polnudki, sellisel juhul pesti end näiteks rehetoas. Vaesematel linnaelanikel võisid pesemisolud veelgi kehvemad olla kui maal. Kirbud, lutikad, parasiidid maainimeste suhtumine polnud väga negatiivne, peeri pigem paratamatuseks, kuna nendest ei saadud eriti lahti. Ninanuuskamiseks kasutati taskurätikut, kuid vaid pidulikematel juhtudel. Tualettide ja käimlate levik talurahva seas oli levinud looduslähedane lähenemine. Eraldi käimlate ehitamist peeti tihti asjatuks. 20-datel olid ainult pooltel taludest välikäimla olemas. Paljudele oli see pigem uhkeldamise element. Riik püüdis propageerida välikäimlate ehitamist, et mitte soodustada nakkushaiguste levikut. Linnades paranes aga olukord paremini.
Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuseks. Moraalinormidest mittehooliv poliitika ongi makjavellism. Renessansi ja humanismi levik. Levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole. Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit, selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiituseks". Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud ühiskonnas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed. Trükikunsti algus
· Ta ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. · Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik ta uskus, et selle võib teoks teha ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist. · Kuigi ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda ainult kurvaks paratamatuseks, on just see külg tema õpetusest kõlama jäänud. Maciavelli õpetuse tõttu on moraalinormidest mittehooliv poliitika saanud nimetuse makjavellism. Erasmus Roterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kõige mõjukam humanist. · 1516. aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata (ladinakeelne Piibli tõlge V sajandi algusest).
kauakestvaks ülesandeks, kus õigusdogmaatika selle ülesande täitmist tugevalt toetab. Kohtunikud on selles olukorras ühelt poolt seotud seadustega, objektiivse õigusega, kuid teiselt poolt kujundavad nad iseseisvalt õiguskorda, kasutades sealjuures õigusdogmaatikat. Kohtunikuõiguse kaudu ja õigusdogmaatika abil astub kohtunik igal juhul õiguspoliitikasse. Kuid niisamuti tuleb näha ja tunnistada, et õigusriigi paratamatuseks on normiloomise (-kujundamise) võimu dualistlik iseloom. Nii objektiivselt kui ka tegelikult on see seadusandja ja kohtuvõimu, eriti kõrgema kohtuvõimu käes. Õigusdogmaatika on kohtunikele “kompass”, mida kasutades saab sündida õigusele vastav otsustus. V teema. Tänapäevased töömeetodid õiguse rakendamisel mandri-euroopaliku ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes 1. Õiguse printsiibid kui tänapäevane õiguse rakenduse meetod 2
annaabi.ee 
