- ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid Mükoriisa ehk seenjuur taimejuure ja seene kokkukasvamine, seen annab vett ja mineraalained ja taim orgaanilisi aineid Hüüfniitjas pikk seenerakk Seeneniidistik ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid Heterotrooftoitub valmis orgaanilisest ainest
Kaselehe tõmmist või kaseviha leotusveega tehakse vanne reumaatilise, liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Kaselehevesi võib aidata juuste väljalangemise korral. Tõrvast tehtud salvi määritakse valutavatele kohtadele reuma või podagra korral. Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn.
· Osjad, kollad ja sõnajalad on eostaimed; · Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid esineb ka liaane*, epifüüte* ja puukujulisi taimi; · Sõnajalgtaimede viljastamine on enamasti seotud veega, nende areng viljastamisest täiskasvanuks saamiseni on aeglane; · Sõnajalgtaimede sporofaas* (2n) kestab gametofaasist* (n) kauem (Vt Taimede paljunemisviisid); Epifüüt - teistel taimedel kasvav, kuid mitte parasiteeriv taim. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Liaan - ronitaim. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel)
väiksem osaleb sugulise sigimise protsessis. Paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulist paljunemist nim. konjugatsiooniks, kaks ripslooma kinnituvad teineteise külge kõhtmiste pindadega, pelliikulid lahustuvad ja organismide tsütoplasmad liituvad. Koli pusarake käärsoolebalantiid, ülemaailmse levikuga inimse ja imetajate parasiit, elutseb peamiselt jämesooles, Eestis levinud kodusigadel. Käärsoolebalantiid on ainus inimesel parasiteeriv ripsloom, olles seejuures kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates oludes moodustab koli pusarake paksuseinalisi tsüste mida haine inimene eritab väljaheidetega. Inimene nakatub tsüstidega, millest seedekulglas pärast kestade lagunemist kujunevad vegetatiivsed vormid. Toituvad jämesooles seedimata jäänud toidujäänustest, täkliseteradest. Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket
*Kodeiin a) alkaloid b) köhavaigistava toimega c)Papaver somniferum papaveris caput oopium on varaküpsuses kuparde kuivanud piimmahl. Kodeiin mõjub otseselt köhakeskust Glautsiin toimib läbi KNSi köhakeskusse Spasmolüütiline, VR alandav ja põletikuvastane. Aktiivsem ja ohutum kui kodeiin. 35. Tungaltera a) nimetus ladina keeles b) kus tekkib ja mis seda põhjustab c) tähtsamad TA e) milleks kasutatakse? a) Secale cornutum b) parasiteeriv seen 36. Missugune oopiumi alkloid on effektiivne spasmolüütik? Papaveriin (pürolisidiinalkaloidide hulka kuulub) 37. Millest tuleneb, et digitalise südameglükosiiside toime on püsiv ja kumuleeruva iseloomuga strofantiini tüüpi südameglükosiidide toime aga möödub kiiresti ega kummuleeru? 1) digitalise südameglükosiidid lagunevad organismis aeglaselt 2) strofantuse tüüpi südameglükosiidid kiiresti erituvad organismist 38
hallutsinatsioone ja katalepsia Kanepivõõrutuse haigustunnused · Rahutus · Kergestiärritatavus · Unetus · Iiveldus · Krambid lihastes · Ilmnevad suurte annuste tarvitamisel; 12. loeng psühhedeelikumid ehk närvihälvitid LSD ja teised sünteetilised LSD sarnased ained. Püha Antoniuse tuli - tungalteramürgistus - tappis 944. Aastal Euroopas 40 000 inimest Tungaltera (Claviceps purpurea) on teraviljadel parasiteeriv hallitusseen, mis toodab mitmeid alkaloide, sealhulgas silelihaste kokkutõmbeid põhjustavaid, aga ka lüsergiinhapet. Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen)
Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. M. fermentans põhjustab gripitaolisi haigusi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T immuunkahjustatud inimestel. Mükoplasmad Mycoplasma genitalium on väikese genoomiga bakter. Tal on 470 geeni. Parasiteerib inimese suguelundite limaskestal. Põhjustab põletikke ja sigimatust. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Spiroplasma on spiraalse kujuga taimedel parasiteeriv mükoplasma. Spiroplasmad elavad putukate sooles ja hemolümfis. Putukad kannavad nad oma hammustusega (süljega) üle taimedele. Paljunevad taimede juhtkudedes, kasutavad taime toitaineid, ummistavad juhtkudesid ja põhjustavad närbumist ja kääbuskasvu. Tsitruselistel ka viljade Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T puitumist. Pildil S. kunkelii poolt kahjustatud maisitaim.
23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud: a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale Õige(eestis sagedased) 26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32
23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud: a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale Õige(eestis sagedased) 26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32
Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad
Moniesioos on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole
Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos – on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole
1. Otsene kahjustus mürkide, bakterite toksiinida, ioniseeriva kiirguse poolt 2. Vereloomeks vajalike ainete puudus Alimentaarne aneemia põrsastel 2 4 elunädalal rauavaene emisepiim, samuti vase, mangaani, koobaldi ja B-vitamiini vaeguse korral 2) Hemolüütilised aneemiad 1. Autoantikehad 2. Aneemiline faktor veistel söödakapsa ja rapsisroti suurte koguste kestval söötmisel tekib hemolüüs ja hemoglobinuuria 3. Parasiidid veite babesioonskorral (babesia bovis parasiteeriv eosloom) - veiste punakusesus 4. Bakteriaalsed toksiinid 3) Posthemorraagilised aneemiad akuutsete või krooniliste verejooksude korral ANEEMIA PUHUSED KOHASTUMISREAKTSIOONID 1. Erütropoeesi stimuleerimine toimub hüpoksia-erütropoetiini süsteemi kaudu. Erütropetiin valgulise iseloomuga hormoon, toodetakse neerudes. Stimuleerib normaalset erütropoeesi ja ka hemoglobiini sünteesi erütroblastides. Neerukoe hüpoksia stimuleerib erütropoetiini moodustumist. 2
lammaste ninakiin. Sageli lõpeb nendega nakatumine peremehe surmaga. Nahakiinlased on eelmistega väga sarnased kärbsed, kelle vastsed elavad imetajate naha all. Kärbes muneb muna looma nahale, kust koorunud vastsed nahasse tungivad ning seljapiirkonda liiguvad. Mõnikord kulub selliseks rännakuks 3-9 kuud. Naha all moodustub tugev, õhuavaga muhuke, mille sees vastne areneb. Nukkumine mullas. Laialt on levinud veistel parasiteeriv veise nahakiin. Tekitavad kahju loomakasvatusele sellega, et rikuvad nahka, vähendavad piimatoodangut ja liha kvaliteeti ning tekitavad piina loomadele. Juhuslikult võivad sattuda ka inimesse. Inimese nakatumine võib lõppeda isegi surmaga. Lihakärblased on enamikus troopilised, sinised või rohelised, metallihelgiga kärbsed, kelle vastsed arenevad laipades, loomade ekskrementides, mõnikord ka elusate loomade organismis. Osa liikidest, sinised sini-
Tuumade arv: · Teatud elu etapi tuum puudub. Näiteks erütrosüüdid loodetes.( vereloome eest vastutavad põrn ja punane luuüdi roides) · Ühes rakus üks tuum, valdav enamus päristuumseid rakke · Ühes rakus 2 tuuma: kingloomas, kahetuumsus(dikaarion) on omane teatud elu perioodil seentes · Ühes rakus palju tuumasi. Näiteks in. kehas skeleti- ja südamelihasrakud, paljudes ripsloomades(opaalloomas) ja inimesel parasiteeriv ripsloom koli pusarake( sealt saab selle). Tuuma ehitus: · Pealt katab tuuma tuumaümbris(vaata sisemembraanistik). · Tuuma sees on karüoplasma, kus on lahustunud kujul kromosoomid. · Kuid teatud kromosoomi lõikude koondumisel moodustuvad tuumakesed. Rakutuumas on tuumakesi 1-3. tuumakesed on ajutised strukduurid, enne raku jaugunemist kaovad ära, tuumakestes toimub ribosoomi RNA süntees. Sünteesitud ribosoomi RNA läheb tuumast välja tuuma spooride kaudu.
Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-,suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B.
Algloomade üldiseloomustus Algloomad ehk ainuraksed ehk Protozoa'd jagunevad 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganitest: • viburloomad - Leishmania, Trypanosoma, Giardia, Trichomonas • amööbloomad - Entamoeba • eosloomad – Toxoplasma, Cryptosporidium, Isospora, Plasmodium • ripsloomad • mikrosporiidid Bifaasiline elutsükkel - kaks funktsionaalselt ja morfoloogiliselt erinevat vormi: • trofosoid - ainurakse parasiteeriv, aktiivselt kasvav ja paljunev vorm, tundlik väliskeskkonna mõjurite suhtes; • tsüst - ainurakse inaktiivne vorm, mis tekib enamasti ebasoodsates väliskeskkonnatingimustes ja on füüsikalis-keemiliste tegurite suhtes resistentne. Zoonooside üldiseloomustus Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimestele, nimetatakse zoonoosideks, epizootiateks või ka antropozoonoosideks. Sõna “zoonoos” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "zoon" — loom ja "nosos" — haigus
annaabi.ee 
