Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. ORGANUM mitmehäälne kirikulaulu tüüp millel on siis saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: Paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) Kaunistatud organum MOTETT kirikumuusika anr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti. Selles muusikavormis on 3 erinevat häält. Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja. Häälte rütm erinev Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes
keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab selle sajandi põhizanr. Motett on selline laul, kus alumisele häälele (lad k cantus firmus kindel laul, nimetatakse ka tenoriks), milles oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga,
suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist. Esimeseks mitmehääseks žanriks on organum (lisahääle juurdelaulmine gregoriuse laulule). 2 liiki: 1)paralleelorganum 2)vaba organum. Nende õitseaeg 1150-1250 Pariisis. Loninus ja Perotinus. Esmene koorkond – Notre Dame’i. 13.s lõpus organum hääbub ja annab teed järgmisele žanrile – motett. Vagandid e. goljäärid on esimesed ilmaliku muusika üleskirjutajad. 1)Rahvakeelsed kangelaslaulud, mis on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos “Rolandi laul”. 2)Ladinakeelsed laulud, mis oli nalja ja pila laulud “Carmina Burana”. 3)Rüütlilaul e
Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel paralleelselt, sellest nimetus paralleelorganum. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vaba organum. 12. sajandi lõpul võis organum olla juba ka 3- või 4-häälne. Organume lõid Leoninus (kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid) ja Perotinus (3- ja 4-häälsed organumid). Nad on ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad.
5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris kindlasti juba varem. Varaseimat mitmehäälsuse tüüpi nimetatakse ORGANUM Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp Paralleelorganum hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum - hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 13. sajandil muutus mitmehäälsus keerukamaks: tekkis MOTETT. Motett iga hääl laulab erinevat vaimulikku 13. saj lõpul motett keelati kirikus, sest ta tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu. Noodikirja areng Millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada
Rüütlilaulikuid nim. samuti piirkonnati erinevalt: Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks, Põhja- Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Mitmehäälsuse teke on seotus kirikukooridega. Mitmehäälsus jagunes: burdooniks(katkematu bassihääl), parafooniks(häälte paralleelne liikumine) ja heterofooniaks (ühe meloodia erinevad variandid ja nende kooskõla). Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine
ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12.sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist Organum mitmehlne liturgiline laul, mis koosneb gregoriuse koraalist ja 1 vi mitmest saatehlest. Paralleelorganum hled liiguvad paralleelselt Vaba organum hled liiguvad ksteisest sltumatult Motett(13.saj) mitmehlne laul, milles heks hleks on gregoriuse koraal, teised hled kommenteerivad seda. VAIMULIKKU MUUSIKAT ISELOOMUSTAB: *klmad klad (intervallid kvart ja kvint) *tekst on thtsam kui meloodia *Rahvusstiile ei eristata *Pille kasutatakse reeglina vljaspool kirikut *Autor ei oma thtsust *Muusika eesmrgiks on inimest mjutada ILMALIK MUUSIKA Rtlilaulikud *Krgemast seisusest
seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregooriuse koraal oli: · ladina keelne · ühe häälne · Taktimõõduta · proosatekstiga, · Saateta · Palve või kiidulaul jumalale. Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1. Paralleelorganum 1.2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel)
,,Robini ja Marioni" mäng *Walther von der Vogelweide tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), ,,Palestiina laul", sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat tuntuim tantsuvorm estampii *kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil) *poogenpillid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL *suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj
· Motett- kujunes 13. sajandil. Lisaks mitmehäälsusele on seal mitu paralleelselt kõlavat teksti. 7. Kuidas ja millal kujunes organum? Gregooriuse ühehäälsele laulule lisati alguses üks, hiljem mitu saatehäält. Saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil Prantsusmaal, eriti Pariisis. Organum oli rikkalikult kaunistatud ülahäältega. Organumide meistrid olid Leoninus ja Perotinus. 8. Mis vahe on paralleel- ja vabaorganumil? Lihtsam organum oli paralleelorganum, kus alumine hääl liikus ülemisega paralleelsetes intervallides. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vabaorganum. 9. Nimeta Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond ja 2 tuntumat heliloojat. Pariisi Notre-Dame'i katedraali kool. Kaks tuntumat heliloojat on Leoninus ja Perotinus. 10
poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis improviseerides on tulemuseks ühehäälsus. · Organum esimene mitmehäälne kirikulaul. Saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule. Jaguneb kaheks: paralleelorganum (hääled liiguvad paralleelselt) ja vaba organum (hääled liiguvad vabalt). · Notre Dame'i koolkond. Leoninus kahehäälsed organumid, kahe erineva pikkusega noodivältus, muusika sarnaneb pigem ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme- ja neljahäälsed organumid, gregoriuse laul jäänud väga aeglaseks. · Motett mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia (ei pea olema gregoriuse laulust)
antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on : Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile. 1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks. Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel
sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev
sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. · Algelise mitmehäälsuse liigid: · Burdoon- väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Heterofoonia hetkeline mitmehäälsus Organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule (10 saj) Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidin.. 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikas pärinevad Notre- Dame´i koolkonnast Prantsusmaal (12+13 saj) Leonius ja Perontius Motett 13 sajandil kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled
2 mängja põlvedel 1 keerutab ratast ja 2 vajutab nuppe, mis muudavad helikõrgusi Puhkpillid: flööt trompet salmei torupill MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL heterofoonia juhuslik mitmehäälsus intervall kooskõla Muusika muutus ühehäälsest mitmehäälseks. Esimesed näited pärinevad liturgilisest muusikast. organum mitmehääln kirikumuusikavorm, kus gregoriuse koraalile lisandub saatehääl, ainus teadaolev mitmehääle tüüp paralleelorganum põhimeloodia oli gregoriuse koraal, dubleeritakse intervalli kvardi või kvindi võrra madalamalt vabaorganum võib kasutada ükskõik millist intervalli, subleeritakse kõrgemalt melismaatiline organum ühele peanoodile on lisatud palju noote Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS kultuurirevolutsioon
sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Organum Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Motett Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev
oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum. Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev
annaabi.ee 
