" "Ja nuttis samuti!" sõnas Kai." Selles võluvas miniatuuris on peidus valem rõõmutu argipäeva vastu, ülesehitusprintsiip, mida järgides on loodud nii "Kaelkirjak" kui ka Kai ja Tõnise jutud. Ka kõhuuss Tõnis ise parasiit, kes on inimese parim sõber on "sibulatest tsirkus", retooriline figuur, mis ühendab võimatuid asju ja tekitab hämmastavaid tähendusi. Kivirähu lasteraamatus elab idee loovast geeniusest, kelle tegevus annab argisele, determineeritud maailmale paradigmaatilise telje, muudab joone tasapinnaks, tasapinna ruumiks. 5
Teadusliku maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas. Teadused uuemal ajal 20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud ohtude ( näiteks globaalprobleemide) teasutal hakatud enam tähtsustama humanitaar-ja sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide(kolloidkeemia, mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused,
possessiivsufiksid ehk omastusliited nagu -ni, -si, -Vn. Analoogilised on kliitikud. Muuteparadigma sõnavormid kuuluvad oma struktuuriliste ülesannete tõttu eriti tihedasti kokku. Sõnad, millel on ühesugused muuteparadigmad, liituvad sarnasuse alusel üksteisega ja moodustavad paljuliikmelisi muuttüüpe. Sellised paljudes sõnades korduvad tunnuste/lõppude kogumid ja tüve morfofonoloogilised variatsioonid põhjustavad muuteparadigmade sisemise tiheduse ehk kohesiooni. Paradigmaatilise morfoloogia (WP) peamiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad; üksiksõna morfoloogiline kirjeldus ongi siis info, missugusse paradigmasse ta kuulub. Paradigmaatilise morfoloogia põhiüksused on järelikult sõnavormid ja muuttüübid; sõnavorme ei käsitleta üldiselt morfidest ja morfeemidest koosnevatena. Soome keeles on eri paradigmavorme umbes 150. Eesti keelega võrreldes on see arv suurem põhiliselt
ühesilbilisteks või sõna silbistruktuur küll säilub, kuid häälikkoostis võib olla oluliselt moonutatud. Perioodi algust( kuni 1,6 a) nimetatakse süntagmaatilise foneetika etapiks. Sel perioodil pole tähtsust üksikhäälikutel tähtsust, oluline on mingi häälikujärg sõna silbistruktuuri realiseerimiseks. Sõna hääldamine on meelevaldne ja muutlik. Ülekaalus on nominatiivne sõnavara. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetakstide mudelid. Teise eluaasta keksel jõuab laps paradigmaatilise foneetika etapile, mida iseloomustab ssõnade vastandamine üksteisele häälikkoostise poolest ja aktiivne sõnavara omandamine. Oluline on vähemalt osaliselt õigete häälikute kasutamine sõnas. Eakohase arengu korral ennetab foneemikuulmise areng artikuleerimise arengut. Etapi lõpul on lapse sõnavara paarkümmend kuni paarsada sõna. Grammatika omandamise periood: teise eluaasta lõpust 9-10 a. Grammatika omandamine algab kahesõnalausete kasutamisega teise eluaasta lõpul
Avatud innovatsiooni mudeli järgi ettevõtted võivad ja peavadki oma innovatsiooniprotsesside edendamiseks arvesse võtma nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid ideid ja teadmisi, kehtib sama ka nimetatud ideede turule toomise puhul: lisandväärtuse loomiseks võivad ettevõtted sisemisi ideid turustada ka väliste kanalite (näiteks spin-off'id, intellektuaalomandi litsentseerimine) kaudu. Teisisõnu on uue paradigmaatilise lähenemise põhirõhk suunatud konkreetsele uuele tootele või teenusele, millest lähtudes püütakse leida turustamiseks kõige sobivamat ärimudelit. Seejuures peab ettevõte olema avatud, et leida vajaminev ärimudel iseseisvalt või koostöös välispartneritega. Seega võimaldab avatud innovatsiooni mudelil põhinev tegutsemine ettevõtjal kokku hoida aega, raha ja muid ressursse, samal ajal suurendades ja mitmekesistades tulusid. NÄIDE 31. Mida tähendab termin ,,riskikapital"?
tsitaatidest, mis on ilma jutumärkideta. Ühtaegu paljusus ja tendents ühetähenduslikkusele. teos on tingitud tegelikkuse poolt, kuulub autorile, asetub oma kohale kirjandusloos, aga tekstil ei ole kindlalt fikseeritud isadust. autori viirastus võib tekstis ilmuda külalise õigustes. teos on organism, tekst on võrk. Teos on see, mida tarbitakse ja tekst on see, mis puhastab teose tarbimisest. Töös “Romaan ja romaaniline” on romaan range süntagmaatilise ja paradigmaatilise struktuuriga. Romaanilisus seostub teksti mõistega – polüseemia, paljusus. Artikkel “Nauding tekstist” (1973) Sama teose ja teksti vastandus. Teksti mõnu seostub lõputu, dünaamilise tähenduste genereerimise võimega. Tekstist saadav seondub katkestustega, erinewustega, nihete, tmesisega (osadeks lahutamisega – grammatikas: liitsõna osadeks lahutamine). Tekst viib kokku, põimib erinevad hääled ja koodid, sotsiolektid. Tekst on põimimine, aga samas terviku katkestamine
Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas vajalikuks jagada müüt osadeks ja siduda need paradigmaatiliste komplektidega, et mõista müüdi põhiolemust. Looduslähedaste rahvaste kultuurides on tavade ja rituaalide seos ilmne, kuid alati on müüte,, mis ei seostu rituaaliga, vahel rituaalid intseneerivad müüdi. Müüt on vahend minevikus toimunu jutustamiseks ja samal ajal
Kaheksal asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, kumbki, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puudub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiski de- mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnisväljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. de-mitmus 12 de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga `aasta/i/d.
Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu- dub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d. de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te
tähendus tuleneb erinevusest. tähendusstruktuurid tekivad selle kaudu et märkide vahel on erinevused. sõnad isa, poeg ja tütar kuuluvad mingisse seostuvasse skeemi. ka roheline tuli toimib ainult struktuuri sees (sellel puudub sisuline motiveering) tallinntartu kella 3ne rong erineb kella 5sest rongist. nad on niikuinii erinevad, aga me eristame neid peamiselt selle järgi, et nad on kella kolmene ja kella viiene. saussure : süntagmaatilise ja paradigmaatilise telje erinevus süntagm telg on horisontaalne : see puudutab näiteks sõnade järjekorda paradigmaatiline on vertikaalne : kust tulevad sõnad mida me järjestame horisontaalsel teljel me saame tähenduse viimase sõna lisamisel (siin oli enne sõna «lisamus») paradigmaatilisel teljel saame tähenduse kui asendame mõne sõna teisega külla sisenesid metsavennad külla sisenesid bandiidid reaalsus ei muutu siin, jääb samaks, ainult märke kombineeritakse teismoodi.
Perioodi algust (kuni 1.6.) nimetatakse süntagmaatilise foneetika etapiks. (Üksikhäälikute täpsusel pole tähtsust, oluline on mingi häälikujärg sõna silbistruktuuri realiseerimiseks. Sõna hääldamine tervikuna on meelevaldne, muutlik. Uute sõnade omandamine on äärmiselt aeglane, ebatäpne hääldamine (süntagmaatiline foneetika) ei võimalda sõnu üksteisest eristada.) Teise eluaasta keskel jõuab laps paradigmaatilise foneetika etapile. (Etappi iseloomustab sõnade vastandamine üksteisele häälikkoostise poolest ja aktiivne sõnavara omandamine. Seega ei ole oluline enam mingi suhteliselt vaba häälikujärg, vaid vähemalt osaliselt õigete häälikute kasutamine sõnas. Loomulikult on esialgu häälikud moonutatud ja osa neist puudub (kasutatakse asehäälikuid e. substituute), mitmesilbilised sõnad võivad lüheneda, sõnade häälikkoostis ei vasta veel normile.) 3
Kui referaatide, esseede ja seminaritööga taotletakse eelkõige üliõpilase teadusliku mõtteviisi arenemist, siis magistri- ja doktoritöö kirjutatakse eelkõige teaduse arendamise eesmärgil. 5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus Viimastel aastakümnetel on kasvatusteadustes toimunud sedavõrd suured muutused, et üha raskem on määratleda seda, mis on kasvatusteaduslik. Kasvatusteadustele omase distsiplinaarse, paradigmaatilise ja kontseptuaalse mitmekesisuse tõttu on üliõpilastele üha raskem vastata ühele väga olulisele küsimusele - "Kas minu töö teema ja probleem on kasvatusteaduslik?" Küsimus ise jaguneb kaheks: 1. Kas minu töö on lähtub kasvatuse ideest, so kas töö on kasvatusteaduslik? 2. Kas minu töö vastab teaduslikkuse kriteeriumidele, so kas töö on kasvatusteaduslik? Formaalseks orientiiriks esimesele küsimusele vastamisel on tänapäevane
On tõsi, et anomaaliad ja kriisid on määratletud relatiivselt järskude ja ebastuktuursete sündmuste puhul nagu gestaldi vahetus. Millal vaate vahetus toimub?: Geenius ja intutsioonid. Paradigmaatilised gestaldivahetused – limiteeritud. Erinevad teadlased tõlgendavad oma vaatlusi erinevalt? Ei! Vaatlused- andmed on alati ise erinevad; vaatlused on juhtitud – andmed kogutud paradigmaatilise raamistikuga, tõlgendav osapool saab artikuleerida paradigmat, mitte parandada seda. Mitte inimloomuse ja taju pärast. Olemasolev paradigma ei suuda sobituda – jah. Muutus seoste vahel – teadlase manipulatsioon ja kindlate tulemuste manipulatsioonide puhul. Raske sobitada paradigmat loodusesse. XI. 7. Seminar. Kuhni relativismi ja ratsionalismi teljel: tõlgendusi ja argumente (Kuhn 11-13 ptk + Postskriptum).
ebajärjekindlalt. Sõltumata milliseid teisi meetodeid rakendati on iga teoreetiline üldistus seotud lõppastmes filosoofilise meetodiga, k.a õigusfilosoofilisega. Siit omakorda läheb seos vastavas suures õigussüsteemis valitsevate filosoofiliste vaadete ning uurimise traditsioonide juurde. Õpetamisel on oluline, et sama nähtust seletavad teooriad, doktriinid ning kontseptsioonid peaksid olema võrreldavad. Muidu ei ole ühe suure õigussüsteemi paradigmaatilise käsitluse raames võimalik üldistavalt õpetada. Kindlate doktriinide ning kontseptsioonide püsiv kasutus õiguse õpetamisel või teistsugustele üleminek on faktorid, mida eri aegadel akadeemilise õppe läbinud juristidel tuleb teoreetilistes diskussioonides ning eriti õiguse realiseerimise käigus alati arvestada. Tuleks olla n.ö ühel lainepikkusel, üksteisele võrreldavalt mõistetav. Võime väita, et pärast Eesti omariikluse taastamist on meie
annaabi.ee 
