see mees maailma. Tema leiutised on loonud inimkonnale tohutult võimalusi, mida meil arvatavasti ilma temata ei oleks olnud lennukid, laevad, jalgratas, autod, langevarjud ja palju muud. Leonardo da Vinci elas aastatel 1452-1519. Selle aja jooksul suutis ta anda lisaks maalikunstile (tuntumad teosed on Mona Lisa, Püha söömaaeg, Kuningate kummardamine, Ristija Johannes jpt.) suure panuse teaduse ja mehaanika arengusse. Kõige uuenduslikum külg Leonardo panusel tehnikasse oli masinaosade analüüs, mida ta tegi alates 1490. aastatest. Masin oli tema jaoks mitmesuguste lihtmehhanismide kombineerimise tulemus. Lisaks sellele, et ta tundis lihtmehhanisme, arendas ta ka nende funktsioone ja eripära, nii et neid sai kasutada keerulistes masinates, mis võimaldasid mitmesuguste ülekandemehhanismide abil automaatselt täita järjestikuseid funktsioone. Seda püüdis ta kasutada lennu- ja sõjamasinate loomises.
kohta. Selleks sobis 1806. aastal ülikoolile annetatud krunt Emajõe ääres, mis erines eelmisest suurema pindala, mitmekesisema relfeefi ning allikate olemasolu poolest. Germanni suure töö ning innuka organiseerimise tulemusena kasvatati aias 1807-ks aastaks juba 2367 erinevat liiki taime ning 1810-ks aastaks koguni 4360. Pärast professori surma jäi botaanikaaed kaheks aastaks ilma juhatajata, kelleks 1811. aastal sai noor professor C. F. Ledebour. Viimase panusel kogus Tartu Botaanikaaed kuulsust, mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449 taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu siiski kõrgel. Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase õpilane A
Kannatlikkuse ja tasu seadus Igasugune tasu nõuab esialgu tööd. Püsiva väärtusega tasu nõuab kannatlikku ja järjekindlat pühendumist. Tõeline rõõm saabub siis, kui teeme seda, mida me peame tegema, ja teame, et tasu saabub omal ajal. 12. Olulisuse ja inspiratsiooni seadus Sa saad tagasi kõik, mis oled endast millessegi andnud. Asja tõeline väärtus on energia otsene tulemus ja kavatsused, mis on sellesse pandud. Iga isiklik panus on samuti panus tervikusse. Viletsal ja loiul panusel ei ole mõju tervikule. Armastusega tehtud panused loovad elu ja inspireerivad terviku sündi. [2] Mida karma ei ole? Üks valearusaam inimestel on see, et karmat peetakse müstiliseks saatuseks. Saatuse, õnne ja ettemääratuse idee põhineb usul, et on olemas jumal või jumalad. Kuna karma filosoofia on pärit idamaadest, võivad lääne inimesed tunda mõningat segatust, teadmata, mis karma täpselt on või mida see meie elu jaoks tähendab.
o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) o Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika
dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse.
*asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga *lubati ajutiselt erakaubandust 3. Millist mõju avaldas NEP NSV Liidu majandusele? Kujunes v’lja omapärane segamajandus. 4. Iseloomusta Stalini teed võimule. Oma positsiooni kasutades kehtestas Stalin kontrolli kom. Partei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Sel ametikohal oli kogu võim, sellks oli see nii tähtis. 5.Milles seisnes industrialiseerimine? Millised tulemused? Seisnes panusel suurtööstuse eelisarendamisele. See suurendaskõigi ressursside suunamist rasketööstusse selle osa majanduses ning muutis NSV Liidu tööstusriigiks. Mõisted Kuidas nimetatakse Saksamaa diktaatori Hitleri õpetust ja ideoloogiat? (võõrsõna, liitsõna) natsionaalsotsialism Kuidas nimetati Vene riiki alates 1922. aastast? (täisnimetus, neli sõna) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Kuidas nimetatakse talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse Nõukogude Liidus 1930
- Formaliseeritud eristamine (st seadused jms) - Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud) - Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatia / meritokraatlik ühiskond - Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT - Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased
Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 VII Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsioon – sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogilise tunnuse (rass) või sots. positsiooni alusel. Omane suletud ühiskondadele, kastiühiskond, orjanduslik ühiskond Omandatud – tugineb individuaalsel panusel, omane avatud ühiskonnale Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthrope’i ametipositsioonil põhinev klassifikatsioon Turusituatsioon – Töösituatsioon; Inimesed – töökoht; Palgatase – autoriteet; tööga kindlustatus – autonoomsus; karjäärivõimalused – kontroll; Materiaalsed
pp 3-5 ,,Strict Egalitarianism" 28. Kirjeldage teenetel põhinevat heaoluriiki ja selle ümberjagamisega seotud küsimus (Desert-based principle-Teenetal põhinev printsiip) Teenetel põhinevas heaoluriigis lähtutakse sellest, et inimesed väärivad teatud toetusi sõltuvalt nende tegevustest. Teenetel põhinevaid ümberjagamise pritsiipe võib eristada selle põhjal mida nad määratlevad teene alusena. Kõige levinumad on järgmised kolm tüüpi: Panusel põhinev (contribution): Inimesi autasustatakse vastavalt nende panuse väärtusele Jõupingutusel põhinev (effort): Inimesi autasustatakse vastavalt nende jõupingutusele tööl Kompensatsioonil põhinev (compensation): inimesi autasustatakse vastavalt sellele mis kulusid kannab nende poolt tehtud töö Selle lähenemise põhiküsimus seisneb selles, et praktikas on väga rakse ära määratleda mis on
lihtsamalt kui muude varaklasside puhul. Inflatsioonikindlus. Üürihinnad liiguvad ühte jalga inflatsiooni ja palgatõusutasemega ja ilmselt ajaga tõusevad. Kuna vajadus elukohtade järgi ei kao kusagile, siis on kinnisvara väga stabiilne. Soovitatav on omada tuttavat maaklerit, kes saaks sind asjadega kursis hoida. Siseinfo valdamine ja kasutamine on lubatud ja soovitatav. Suur mõju on oma panusel. Tootlust saab oluliselt oma tegevusega mõjutada. Samas vajab kinnisvaraga tegelemine aktiivsust, on riskantne, võimendus loob täiendavaid riske, kaasas käivad ka juriidilised riskid ja eraisiku jaoks pole tegevus maksuvaba. Aktsiate puhul on tegemist väikese osalusega ettevõttes - olles aktsionär, oled ühtlasi ka ettevõtte omanik ehk ettevõtja. Aktsiatest on võimalik tulu saada kahel moel: 1) Ostetud aktsiaid kallimalt edasi müües. 2) Ettevõtte kasumi väljamaksetes e
SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Stratifikatsiooni mõiste - e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Omistatud status omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus) (enam omane suletud ühiskondadele nt orjanduslik-, kastiühiskond) Omandatud status tugineb individuaalsel panusel, tugineb ise arenedes (omane avatud, klassiühiskondadele) Meritokraatia sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele Kriitika: sotsiaalne päritolu annab eelise John Goldthorpe'I klassimudel: Teenistusklass (kõrgemad "valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö
tunnustus) o Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) 4) Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp’i klassimudel o TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“)
Formaliseeritud eristamine (seadused) nformaalne eristamine („kirjutamata“ normid ja hoiakud) Struktuursed põhjused (ligipääs haridusele, töökohtadele) Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili;
Heaolurežiimide erinevused ressursside kogumisel: 19 1) Liberaalsed režiimid: Sotsiaalkindlustust pakutakse turu (erasektori) kaudu valitsuseelarvet läbimata (US). Üldmaksud + ja madalad sots. kindl. maksed; erasektori osalus pensionisüsteemis (UK) 2) Koprporatiivsed režiimid: Kolmepoolsed sots. kindl. asutused (a la haigekaasa). Tähtis osa on tööandja-töövõtja jagatud panusel /sissemaksetel (67% Fra, 64% Germ) 3) Sotsiaal-demokraatlikud režiimid: Üldmaksud põhilised + madalad sots. kindl. maksed (kesk)valitsuse hallata. Viimasel ajal režiimid konvergeeruvad, suureneb erarahastuse osa sots-dem. maades. Suureneb valitsuse roll korporat. maades (slaid 19). Deklareerimata töökohtade põhjused: mõlemad pooled võidavad (odavam), ei leita regulaarset töökohta, maksud on kõrged, tunne, et riik ei tee minu jaoks midagi, miks mina peaksin riigi jaoks tegema
Töömeetodi aeg T2 Töövahetuse aeg (efektiivne aeg) T3 Tööetapi aeg T4(koguaeg) = T3+TL3 T(n) = T (n-1)*TL(n-1) T4 = T3*TL3 Eelarvest. ja selle juurde kuuluva pakkumise arvest: kasutatud aega T4 Mõnikord kajastatakse ajanormi katalooge , on toodud T3 tasemel Tööjõupanuse ajanormi komponendi määratlemiseks tuleb panna tähele, et ajanormi suurust mõjutab maht ja töölisbrigaadi kogemus. Töökäsiraamatutes ja andmebaasides antakse tööjõu ajanormid on kahesugused 1)tööjõu panusel põhinevad esitakse töölisbrigaadi ühine tööajanorm (h/m-ü) ja antakse teada brigaadi koosseis. 2) töölisealade min. põhinev brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadi liikmete vahel Ajanormi saab veel esitada: 1) Kümnendkonstandina nt 0,20H/m³ ja 5m³/h Esimesel juhul on tegu kümnendkonstantsega nt. mehhaniseeritud mullatööd käsitsi kaevamisel (2h/m³). See on omane kaasaaegsele arvutikäsitlusele. Teisel juhul inimlik mõtlemisviis
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele soojavarustuslahenduste pakkumine; Kaugkütte tootmine ja müük; Energia tootmine jäätmetest. Pikaajaline strateegiline eesmärk on olla 2010. aastaks oma ala parim Põhjamaades. Fortumi üldised juhtimispõhimõtted on järgmised: Kasumlikkus ja kasv; Juhtimine tulemuste kaudu, mis tähendab igakuist tulemuste jälgimist, stimuleerimissüsteemi, mis omakorda põhineb äriüksuse kasumlikkusel ja töötajate panusel; Jätkuv kliendikesksus ja paremad müügioskused; Keskkonnakaitse, töötervishoid, ohutus ja kvaliteet. 20 Oma eesmärkides lähtub Fortum Termest AS korporatsiooni ja äriüksuse eesmärkidest, milledeks on: Majanduslik lisandväärtus suurem kui 0; Netovarade tootlikkus suurem kui 12%; Investeeringud väiksemad kui amortisatsioon; Tootlikkuse kasv vähemalt 5% aastas; Kasv suurem kui turukasv.
Majandus ilma sotsiaalsete garantiideta ohustab ühiskondlikku tasakaalu. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad looma tagatisi seal, kus üksikisik seda ise teha-kanda ei suuda. Sotsiaalseid riske aitab tänapäeva ühiskonnas kanda ja vähendada ka kindlustussüsteem, mis põhineb nii töövõtja, tööandja kui ka riigi panusel. 20 Selle nn sotsiaalse turumajanduse olulised komponendid on kaasarääkimisõigus, sotsiaal- kindlustuse iseseisvus, autonoomsus töölepingute sõlmimisel, töövõtjate osasaamine loodud varast ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Sotsiaalne turumajandus põhineb arusaamal, et tööandjate liitude ja ametiühingute omavahelises dialoogis tuleb kujundada parimad võimalikud tingimused.
annaabi.ee 
