„Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest“. Artikli autor Andres Uus tutvustab lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju
lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on alumised seinapalgid väga hästi säilinud. Seinad Hoone seinapalkide puuliik on mänd. Palgitüüp on kindlaks tehtud lähemal vaatlusel oksakohtade järgi saab öelda, et tegu on männiga. Sammuti on enamus Eestis tehtud palkmaju männist või kuusest, sest neid puuliike on Eestid kõige rohkem ja neist saab jämedamaid palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele
Pikknurkade põhitüübid: - laonurk palgi mõlemale küljele raiutakse õnar, kahele poole laienev, längus külgedega, enam-vähem lameda põhjaga ja tahutud servadega. Sobib kõige paremini ühejämeduste ümmarguste palkide puhul. - koerakaelanurk õnar tahutakse ainult palgi ühele küljele, õnar on sügavam ja seepärast on teda ka raskem raiuda. - järsknurk puuduvad kaldpinnad, seotise kohal on palk neljakandiliseks tahutud, sisselõiked mõlemal pool, nii üleval kui all. Lühinurkade põhitüübid: - kalasabanurk vanim ja tuntuim - läbiulatuva hambaga nurk täisnurkselt paiknevate pindadega - peithammasnurk analoogiline läbiulatuva hambaga nurgale, kuid selle hammas ei ulatu nurga välisnurgani.
tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga. - Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. - Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga.
Rõhtpalksein Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga. Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lü lühinurgaks. Tüübid: koerakaelatapp e. eidenurk; sadultapp; järsknurk; Norra tapp; kalasaba tapp; mõõgatera nurk. 76 38 Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe- või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12cm. Rõhtprussidest võib
tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga. - Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. - Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga.
Tööstuslikus tootmises on palke võimalik jätkata ka sõrmjätku abil, mille abil võib toota kuni 12 m pikkuseid puitdetaile. Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatappidega. · Nurka kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks pikknurgaks või ristnurgaks. · Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseinaga nimetatakse puhtaks nurgaks või lühinurgaks. Tappide tüübid · Koerakaelatapp e eidenurk · Sadultapp · Järsknurk · Norra tapp · Kalasaba tapp (puhasnurkadel) · Mõõgatera nurk Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12 cm. Rõhtprussidest võib valmistada ja seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse.
annaabi.ee 
