ja Valgamaa * Lääne Politseiprefektuuri tööpiirkond on Järva -, Rapla -, Lääne -, Pärnu -, Hiiu ja Saaremaa * Põhja Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond 5. Kellest koosneb kaitsejõud (2 liitu) kaitsevägi ja kaitseliit 6. Mis on reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 7. Kellele on kohustuslik sõjaväkke minna meestele vanuses 18-27 8. Kaitsejõu väeliigid (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika. 11. Kellest koosneb kaitseliit piirkondlikest malevatest, kuhu on kutsutud kaasa lööma kõik nii mehed, naised, noored kui ka vanad-kes tunnevad kutsumust üheskoos arendada oma sõjaväelisi oskusi ja tugevdada eesti üdist kaitsevõimet 12
I maailmasõda. 1914-1989a. 1. Millised olid suurriikide liidud? 2.Sõja põhjused? Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgendamisest maailmas. 3. Sõja ajendiks sai? 28juuni 1914. Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas ...
14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid. 23.Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 24.Tuli üldine töökohustus ja keelati ära streikimine ja palganõudmised 25.Kuna tuli sõja tüdimus ja olid sõjas väga halvad tingimused.
Saksamaaga separaatrahu. 09.11 1918 kuulutati välja Saksamaa vabarii. 11.11 1918 kirjutati alla Compiegne´i vaherahulepingule, millega Saksamaa alistus. Lepingu tingimused olid rängad evakueerida koheselt oma väed Reini läänekaldalt, maksta ränki reparat. Tulemus- venemaa lagunemine:eesti, soome, läti, leedu, poola. A-U. Lagunemisel: ausrtia, ungari ha tsehhoslovakkia. Sõjatehnika uuendamine, kehtestati üldine töökohustus, lennukite kasutamine, uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükkväed. Sõjas osales ligikaudu 73 515 000 meest. Verdeni lahing- ligikaudu 700 000 hukkunut, 21. okt alustati.
USA sisseastumine sõtta, tugevdas Antandi sõjajõudude läänerindel. Muutis jõudude vahekorda maailmas. Usa mõjukus maailmas muutus ja majanduslik seisund ka. Nõukogude venemaa uus jõud. Tarbekaupade tootmine vähenes, sõjavarustuste tootmine, naiste ja noorte tööjõud, töökate puudus põllumajanduses, Palganõudmised ja streikimised keelati, suurettevõtete kasumid kasvasid, majandusliku elu hakati reguleerima, riigimonopolism. Kaeviku e. Positsioonisõda, uued väeliigid, lennuki kasutamine, tehnilised leiutised, autode tootmine
Keskriikide poolel 25 miljonit inimest. Surma sai 10 mlj, haavata 20 mlj inimest. Haigustesse ja nälga suri 10 miljonit . Halvenes elatustase. Toiduainete nappus (nälg), suured vaimsed kaotused, avardus inimeste maailmapilt kokkupuutes teiste riikidega. Kogu majanduselu allutati sõjavarustuse tootmisele. Kasutati naiste, vangide ja laste tööjõudu. Sõja puhkedes oli suur sõjavaimustus, kuid varsti tehti streike, demonstratsioone. Sõjapidamine: uued väeliigid (lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi), tsepeliin, sõda muutus kolmemõõtmeliseks (merel, maal ja õhus), autosid toodeti 5 korda rohkem. USA muutus tugevaks (poliitiline ja majanduslik seisund ja mõjukus) uus jõud: Nõukogude Venemaa, paljud riigid iseseisvusid. Kasutatud kirjandus "Ajaloo õpik 8-ndale klassile II osa" http://www.flugzeug-bilder.de/mehr.html
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud
keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga
noored mehed võeti eluaegsesse linnaelanikest moodustunud väeteenistusse jalaväest * riigi hiigelajal tugevaim * Assüüria ajal moodustati * põhijõu moodustas kilpide ja elukutseliste armee, mis oleks odadega relvastatud jalavägi, käepärast eliitväe ja hobukaarikud, igaühel * peamised väeliigid: kaarikud, kaks meest. Ka vaarao ja soomustatud raskeratsaväest ja väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud
Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid. Palgasõdurid olid ustavad oma komandöridele, kes kasutasid sõdureid oma võimuvõitluseks ära. Sõdurid tegid pidevalt trenni. Leegionäride pahedeks oli joomine, täringumängud. Abielluda ei võinud aga naisi leidsid nad ikka. Ainult Rooma kodanikud said leegionärideks. Justinianuse koodeks.
- Aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja 1918 - Sakslaste pealetung Somme'i all peaaegu Pariisini - Sakslaste rängad inimkaotused - Saksamaa alistub november , Weimari vabariik Sõja tagajärjed : 10 miljonit tapetud, 10 miljonit haigustesse surnud, 20 miljonit haavatut. Sõjakulud - 360 miljardit dollarit, sõjapurustused 28 miljardit dollarit, sõja käigus kadusid senist impeeriumi, monarhiat (Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, Türgi) Sõjapidamine: uued väeliigid (lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi), tsepeliin, sõda muutus kolmemõõtmeliseks (merel, maal ja õhus), autosid toodeti 5 korda rohkem. Sõja puhkedes oli suur sõjavaimustus, kuid varsti tehti streike, demonstratsioone. Rahvusriikide teke Ida- ja Kesk-Euroopas, Saksamaa nõrgenemine. Tekkisid Austria, Ungari, Tshehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia - Jugoslaavia, Türgi riik jäi alles vaid Väike-Aasia poolsaarel. Nõukogude Venemaa - esimene sotsialistlik riik.
· tarbekaupade tootmine vähenes · hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu · kehtestati üldine töökohustus · võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida · riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid · riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima · riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet uuendused sõjapidamises: · kaeviku- ehk positsioonisõda · uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi · tsepeliinid, mis hiljem asendati pommituslennukitega jõuvahekordade muutused maailmas: · eriti tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline jõukus maailmas. · Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa · Prantsusma ja Inglismaa rõõmu võidu üle tuimestasid tohutud inimohvrid ja üleelatud sõjakoledused
Sõda valmistas ette võidurelvastumist, kõik püüdsid toota uuemat ja moodsamat relvastust, kõik kasutasid maavarasid relvatööstuse loomiseks. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda kiirlaskerelvi kuulipilduja Maxim, olid ka Eesti Vabadussõjas, tekkis raadioside (telefoni ja raadio areng), Euroopa oli kaetud raudteevõrguga, Napoleoni ajal käidi jalgsi ja hobusega, praegu pandi rongiga igale poole. Kõik väeliigid arenesid metsikult kiiresti. Suurriikide hirmud: UK kartis kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd. Saksamaa hirm UK ülemvõim merel Saksamaa soov laieneda oma territooriumi Venemaa arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse- Preisi sõjas 1870 a
Sõjavastane liikumine Sõtta mines püüti unustada poliitilisi erimeelsusi. Algne vaimustus asendus päris kiirelt sõjatüdimusega. Sõjavastased meeleolud halvenesid ka tagalas. See tõi kaasa streigid ja demostratsioonid ning vaenupoolte vennastumise rindel. Uuendused sõjapidamises Kaeviku- ehk positsioonisõda. Eeldusteks oli suurde armeede olemasolu, head kaitset võimaldav sõjatehnika, kaitserajatiste rajamine ja kuulipilduja. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Algselt tehi õhurünnakuid tsepeliinidega. Tänu lennukitele muutus sõda kolmamõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandusid õhurünnakud. Tänu sõjale rakendati tehnilisi leiutisi kiiremini ellu kui muidu. Autode tootmine suurenes ligi 5 korda. Ka teised tootmisharud arenesid kiiresti ja nende toodangut rakendati igapäevaelus. Jõuvahekordade muutused maailmas Eriti tugevaks muutus USA majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus
seadustest, Riigikogu ja valitsuse otsustest ning Vabariigi Valitsuse põhimäärusest. Kaitseväe peainspektor- selgitab välja kaitseväes aset leidnud juhtumite asjaolud, mis on seotud ametiisikupoolse võimu või ametiseisundi kuritarvitamisega, kaitseväelase vääritu käitumisega vms. Kaitseväe logistikakeskus (- tagab kaitseväele logistilise toetuse), Luurepataljon ja kaitseväeõppeasutused ( - saab omandada elukutselise kaitseväelase haridust.) 4. Millised on Eesti kaitseväe väeliigid? Millised on nende ülesanded? (õpik lk 48, 52, 54) Oska nimetada mõnd väeüksust ja väeosa nende väeliikide koosseisus vastavalt 01.01.2009 kehtima hakanud uuele kaitseväe struktuurile. MAAVÄGI arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. MEREVÄGI- põhiülesanded on miinitõrje ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine meritsi saabuvatele abivägedele
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmu...
Muutused, igapäevaelu sõja ajal sõda pööras segi senised majandussidemed ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Meeste asemel hakati kasutama naiste ja noorukite ning sageli ka sõjavangide tööjõudu. Riikide majanduselu hakati tugrvalt reglementeerima ja kontrollima. Riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. uued relvaliigid ja taktikad tekkis kaeviku e. positsioonisõda. Tekkisid uued väeliigid: lennu, tanki, õhukaitsesuurtükivägi. Leiutati tsepeliin, millega tehti esimesed õhurünnakud. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks. Sõja ajal suurenes autode tootmine. Läänerinne: 1914Saksamaa ründab Belgiat ja luksenburgi. Piirilahing, jõuti Pariisi lähedale. Marnie lahing.1915Saksa välksõja plaan kukkus läbi, algas positsioonisõda. Sakslased kasutasid aprillis Ipresi linnas mürgigaasi. 1916Verdun sakslased püüdsid vallutada Verduni kindlust. Lahingus hukkus u
enneolematu arv ohvreid, vähenes sõjavaimustus. See asendus tüdimusega ning paljud mõtlesid, et kas seda sõda ikka vaja on. Sõjavastased meeleolud levisid ka tagalas ning paljudes riikides toimusid streigid ja demonstratsioonid ning vennastumine vaenlaste vahel. Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda, sest armeed oli suured, võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu, tanki ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin. Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandus õhurünnak, mis kaotas varasema ettekujutuse rindejoonest. Õhurünnakuga sai purustusi tekitada nii tagalas kui linnadele. Kolmemõõtmelisuses kaotati ka vahe sõjaväe ja tsiviilelanikkonna vahel, mille tõttu oli sõda eriti kõikehõlvam
1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd
Kaitseliit Koostaja: Ardo Klaasen Türi 2010 SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa...
Märkimisväärne osa mõisatest jäi ka varemetesse. Karistussalkade terror 24. dets. kogu Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgne. Balti kubermangud kuulutati avaliku ülestõusu piirkonnaks, on vaja rakendada erakorralisi abinõusid. Asutati Balti kindralkubermang. Kehtestati piiramatu sõjalis-poliitiline diktatuur ja terror. 8 spetsiaalset karistussalka, neist nelja eesotsas kindralid (Orlov, Meinard, Vendt, Bezobrazov) Erinevad väeliigid ja sõjatehnika (19 000 meest) Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Leebus on hukkamõistetav. Erilist karmust, isegi hävitada talusid. Karistussalkade eriline tegutsemine 1905 detsembris ja 1906 jaanuaris. Kindral Bezobrazov Põhja-Eestis, karistussalkade üldjuht! Tema enda väitel lasi tema karistussalk maha 22 inimest ja ihunuhtlust sai 333 inimest; tagaselja mõisteti surma umbes paarkümmend inimest. Ta pidas sõjaväljakohut, olles ise selle juht
Esimene Maailmasõda toimus 1914-1919, mille toimumise peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Olulisemad sõjapiirkonnad olid läänerinne, idarinne, Balkan ja Itaalia rindel. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliidiga, mis hiljem asendati pommituslennukitega. Hakati kasutama gaasi ning kasutusele võeti kuulipildurid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Moraal käis alla. Hakati tootma vaid sõjavarustust ning seetõttu vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohustus. Riik sekkus majandusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tegudest eluajal = karistused pidid tabama juba eluajal või päranduma järgmistele põlvedele · Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki 2. Aadli elulaad ja rüütli kultuur · Raskerelvastatud rüütlid sõdisid peamiselt ratsa, ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras, piik, rõngassärk, plaatvest, kilp, kiiver · Kilbile olid märgitud vapid · Väeliigid:ratsavägi ja jalavägi · Eesmärk polnud vastase tapmine vaid võta pantvangi sõjames pidi olema treenitud · Ratsutamisoskus ja relvakäsitsemiskunst · Hinnati ausat võitlust · Araablaste ja mongolite sõjavägi oli kiire ja manööverdamisvõimeline · Linnus=elamu +kindlus-kivirajatised · Tornlinnus-eluruumid ülemisel korrustel alumistel korrustel olid sulased ja laod · Kastellaanid ehk lossiülemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
