15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi sell...
Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas
piiramist.Loodi sõjaväe riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu:autasud,vormiriietus,relvastus,määrustikud,kehtestati väeüksuste normkoosseisud. Suured toidulaod olid magasinid,kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja ajal. Muutused sõjakunstis Sõjakunst sisaldab endas kahte komponenti: taktikat ehk õpetust, kuidas võita lahingut,ning strateegiat ehk õpetust,kuidas võita sõda.Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe tiibadele,vahel ka jalaväeosade vahele,rivistati ratsavägi. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks,kusjuures tsentrum moodustus jala-ja suurtükiväest,tiivad aga valdavalt ratsaväest. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist ja rivikord ei tohtinud mehhaaniliselt muutuda
ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele Jalaväerünnaklöögijõu moodustasid tulirelvadega varustatud jalaväelased. Kogupauk Cullodeni lahing Strateegia:vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta Kurnamisstrateegia Ohvitserkond Aadelkond vabastati riigimaksudest, maksid verega Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias 16.-17, sajandil hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid 19. sajandil oli ohvitserist kujunenud professionaaln ja haritud sõjaväelane. Tänan kuulamast
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
elektroskoobi, elektromeetri, ehitas galvaanielemendi ning koostas nendest patarei, avastas kontaktelektri, järjestasmetallid kontaktpotensiaalide vahe järgi. Palgaarmee- 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee- tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda,piigid,musketid,täägid.St rateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), saksamaa,Rooma keiserriik,Prantsuse kuningriik.Põhjused:usulised põhjused, võimuvõitlus.Sündmused:sõja lõpetas 1648.a Vestsaali rahu.Tagajärjed: Saksa armee laiendas oma valdusi, Saksamaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril,Euroopa suurriigiks sai Rootsi. Põhjasõda(1700-1721)Rootsiga sõdis Venemaa,Saksa,Poola,Taani.Põhjused:võimuvõitlus.Tagajärjed:Venemaa muutis jõudude vahekorda Euroopas, Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu.
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige...
pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu.Sõjaväe varustamine ja toitlustamine reorganiseeriti ning juurutati magasinisüsteem. Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis. Sõjakunsti moodustavad kaks komponenti: taktika ja strateegia. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Tulirelvade kasutuselevõtuka sündis ka joontaktika. Tüüpiliseks kujunes olukord kus jalavägi jaotati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Jalaväe tiibadele, vahel ka väeosa vahele, paigutati ratsavägi, suurtükivägi paigutati aga väikeste gruppidena lahingukorra ette ja tiibadele. Rivistamisel asetati külmrelvakandjad keskele ja tulirelvakandjad tiibadele. Lahingus oligi otsustavaks jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased,
nemad hakkasid kujundama Venemaa uut palet. 6. ??? 7. Muutused sõjanduses · Palgaaremee ühiskond oli rikkam ja kuningas vajas tugevamat tuge · Uus armee eraettevõtjatest loobuti ning riigivõim hakkas armeed juhtima. Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. · Sõjvägi jalavägi, ratsavägi (loobuti hiljem) ning rasketükivägi. Riiklik ülalpidamine. · Joontaktika ja kurnamisstrateegia (kindlustatud punktide vahel oli sõjavägi võrdselt jaotatud ning hõivati vaenalse territoorium) · Sõjakoolid ja ohvisterkond. Eelistatud oli rüütliseisuse vahetu pärija. · Rootsis hakati Gustav II Adolfi käsul edendama maapalgalist süsteemi sõdur sai maa, mis kattis ta kõik kulud. Prantsusmaal hakati regulaarselt palka maksma ning pöörasti tähelepanu invaliididele. Loodi maakaitseüksusi kohalikest ning sõjainsenerikorpus. Tulemuseks relvajõudude kasv. 8
põhijõud, lootes vastupanu ühe otsustava lahinguga lüüa. Kuid esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht Thomas J. Jackson, kes osava kaitsetegevuse eest selles lahingus sai hüüdnime "Kivimüür". Järgneval aastal tungisid põhjaosariikide väed Lõuna territooriumile lääne poolt, otsustades pikaajalisema kurnamisstrateegia kasuks. Merel kehtestati blokaad, Uniooni väed kindral Ulysses Simpson Granti juhtimisel liikusid aga läbi Tennessee lõuna poole. Neid püüdsid takistada Konföderatsiooni väed Shiloh lahingus, kuid edutult. Sealt sai alguse kindral Granti tähelend, mis viis ta lõpuks presidenditoolile. Suvel 1862 püüdsid Uniooni väed kindral George B. McClellani juhtimisel alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni1. juuli) suutis kindral Robert E
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
järelväeks, asetsesid viirudena ühel joonel, tiibadel ratsavägi, suurtükkivägi rivistuse ees ja tiibadel · Jalavägi kasutas kogupauke · Alalisesõjaväetaktika- tsentrumis oli jala ja suurtükki vägi tiibadel · Kurnamisstrateegia-kindlustusvööndite loomine, mille vahel paiknesid sõjaväe üksused · Joontaktika ja kurnamisstrateegia valitses 18. Saj lõpuni · Ohvitserid olid aadlikud, esimesed sõjakoolid Itaalias 15.saj-l, Sm ja taanis loodi rüütli akadeemiad- vehklemist, fortifikatsioon ja ratsutamineette valmistus ülikooli või sõjaväeteenistuseks · Sõjalised kasvatus asutused olid kadetikorpused- Pr, Sm, Preisi 1716 · Kõrgemad sõjakoolid rajati 18.saj keskel · Venemaal kujunes ohvitserkond Peeter I ajal
omavaheliste probleemidega sõja iseloom oli muutunud: olid kujunenud regulaararmeed (suured, riiklikud armeed) sõjad kujunesid pikaajalisteks relvakonfliktideks (keskmiselt 1 lahing aastas), vastaseid ei hävitatud, vaid kurnati põhiliseks kujunes jalavägi ja ratsaväe osa vähenes kujunesid uut tüüp kindlustused bastionid, mis olid tol ajal praktiliselt vallutamatud otseseid lahinguid ja tormijookse välditi, selle asemel kujunesid piiramis ja kurnamisstrateegia Rootsi sõjavägi oli maapalgalisel ülalpidamisel, st maakond pidi välja panema jalaväerügemendi (1200 meest) Sõja põhjused: Läänemereäärsed riigid (Poola, Taani) tundsid ennast ahistatuna Rootsi ülemvõimust Läänemerel Venemaa tahtis väljapääsu Läänemerele Rootsi troonile tuli Karl XII, kes oli 15 aastat vana Sõja käik: 1699. a moodustasid naaberriigid liidu Rootsi vastu; kokku lepiti, et Eesti ja Liivimaa jäetakse võidu korral Poolale (Patkul)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
