VALITSUS TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale · Muud tulud ( nt investeeringud, ( nt toetused ) Renditulud) Valitsuse ostud Raha jagatakse ümber riigieelarve kaudu. MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2. Riiklik maks- Maksud kehtestatakse seadusega ( seda korraldav parlament). Kehtivad riigi territooriumil. Kohalik maks- Kehtestab kohalik volikogu ja kehtiv kohaliku omavolikogu piires. OTSENE RIIKLIK MAKS: · Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21%
Paratamatult nõuab tervishoid aga alati rohkem ressursse, kui selleks on võimalik eraldada. Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja ravikindlustuse eelarve ning inimeste omaosalusel. Põhiosa moodustab ravikindlustuse eelarve ( umbes 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( umbes 21% kogukuludest). Ravikindlustust kogutakse läbi sotsialamaksu, mille osaks on 13% ja peamiselt tasuvad seda tööandjad töötajate palgafondilt. Eesti Vabariigi 2013. aasta riigieelarve prognoositud tulu oli 7,5 miljardit eurot, kulude mahuks oli aga 7,7 miljardit eurot. Avaliku sektori kogukuludest moodustab 12,3% tervisehoid. Ehk riigieelarvest eraldati 2013. aastal Haigekassale ravikindlustuseks 827 mln eurot, seda on 7,1% rohkem kui mullu. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. Kindel on, et Eestis on tervisehoid alarahastatud. 2010. aastal olid tervisehoiukulutused
Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast . Kõige olulisemad tervishoiu finantseerimis allikateks on ravikindlustuse eelarve (70%) ja kodanike osalus (21%). Ravikindlustuseks vajalikud vahendid kogutakse sotsiaalmaksust (13%), mida maksavad tööandjad oma töötajaskonna palgafondilt. Küsimusele kas tervisehoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra on mõitslikum otsus eelistada erakindlustusturu tekkismist Eestis, jääksin mina pigem esimese variandi juurde. Laiendades erakindlustusturu osakaalu, on inimestel võimalus ise valida, kuidas ta soovib enda tervist kindlsutada. Samas võib tekkida suurem erinevus ühiskonnaklasside vahel ainult jõukamad inimesed saavad lubada endale erakindlustusturul pakutavat ravikindlustust
Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi kuue erineva allika: keskvalitsuse eelarve, kohalike omavalitsuste eelarve ja ravikindlustuse eelarve, inimeste omaosaluse, muu erasektori ja välismaailma kaudu. Olulisemateks tervishoiu rahastamise allikateks on ravikindlustuse eelarve (ca 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( ca 21% kogukuludest). Ravikindlustuse vahendid kogutakse läbi 13% sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mida peamiselt tasuvad tööandjad töötajate palgafondilt. Tervishoiu rahastamine sihtotstarbelise 1 tööjõu maksustamise kaudu on levinud paljudes riikides, kuid suhtarvuna on vastav näitaja Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Minevikus tagas tööjõu maksustamisele tuginemine suhteliselt stabiilse rahastamise, kuid tööealise elanikkonna (15-64) suhteline vähenemine toob kaasa kasvava surve tervishoiu finantseerimisele.
makseraskustesse sattumise risk väiksem. Tööandja maksejõuetuse korral on töötuskindlustuse üleandeks hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasud. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRAD Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0.5%-2% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0.25%-1% palgafondilt. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi valitsusele. Antud hetke 2009 esimesel poolaastal on tööandja maksemäär 0.3% ja teisel poolaastal 0.5% ja töötajal esimesel polaastal 0.6% ja teisel poolaastal 1%. Töötaja töötuskindlustusmakset peab maksma kõik töötajad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti
1% Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba miinimum 1000 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset
1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi
ressursse. Keskendutakse üksikisiku tuludele kui ka kõigile tegevusprogrammidele. Meetod nõuab asutuse selget keskendumist prioriteetidele ja alternatiividele. Oluline programmi kirjeldus, eesmärgid ja sihid. Tulemuspõhine meetod: parima teenuse saamine võimalikult madala hinnaga. Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks.
K Töötuskindlustusmaks 84 Töötaja saab kätte 14 000 2391 84 - 280 = 11 245 krooni. 1.2. Töötukindlustus Töötukindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötukindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötukindlusmakseks on 2008. aastal 0.6% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 0.3% palgafondilt. [7] 10 Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 1. juulist 2009. a on 1%, tööandja uus määr on 0,5% järgnevalt nimetatud summadelt: Töötuskindlustusmakset makstakse: 1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; 2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud palgalt ja muudelt
(Eestis alates 2003.a.) Töötukindlustus on sundkindlustus (enamikes Euroopa riikides sunduslik, Soomes, Taanis vabatahtlik), mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandaja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötuskindlustusmakseks on 2009. aastal 2.8% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 1.4% palgafondilt. Töötuskindlustusmakse määra otsustab ja teeb valitsusele vajadusel ettepaneku selle muutmiseks töötukassa nõukogu. Töötuskindlustus tagab töötule Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi ja Euroopa Sotsiaalharta nõuetele vastava sotsiaalse kaitse. Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandardi kohaselt peab töötasust sõltuv hüvitis moodustama vähemalt 45% töötuks jäänud inimese varasemast palgast.
Panga varad Panga kohustused Reservid 200 000 Deposiidid 1000 000 Laenud 800 000 Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust
rahastamine, tervishoiu rahastamine, pensionid) Vähendada inimeste hulgas ebasoovitavaid tegevusi (vähendada suitsetamist- aktsiis; alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis- seotud keskkonna reostusega, rahastada maanteede remonti, ehitust; luksuskaupade aktsiis) Turgutada majanduselu- alandamise/tõstmise teel Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- maksumaksja maksab otse oma sissetuleku pealt: tulumaks, sotsiaalmaksu 33% maksab ettevõtja palgafondilt otse maksuametile, sellega tagatud meditsiinikindlustus Kaudsed maksud- makstakse tarbimise pealt: käibemaks 20%, teatud kaupadel 9%- raamatud, kultuuri tarbimine, aktsiisid Maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad ühe maksumäära järgi, olenemata sissetulekust. (Eesti) Astmeline (progresseeruv) maksusüsteem- maksumäär sõltub sissetuleku suurusest. Enamikes Euroopa Liidu riikides. Oht: rikkad
stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll Fiskaalpoliitika Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves. Valitsuse tulud Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid. Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud MAKSUD Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st)
maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober. 5.3. Töötuskindlustusmakse Töötuskindlustusmakse määrad Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% kuni 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustus- makse määr on 0,25% kuni 1,4% palgafondilt. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset? Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu.
annaabi.ee 
