Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed. Uuemad on peenemad ja kergemad. 6. Kes on uuema palazzotüübi looja? Millised on tema teened teoreetikuna? Leon Battista Alberti. Ta on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus korruste akende vahele paigutati pilastrid. Hakkas
Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Arendas tsentraalpersprektiivi õpetust, matemaatika reegleid. Täiuslikud vormid olid ring ja sellesse mahtuvad kujundid. 8
1.) vararenessanss 14.-15.sajand 2.) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi
''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera
Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi)
kõrgrenesanss 16saj. cinquecento. Itaalia arhitektuur 15.saj. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli Firenze. *Filippo Brunelleschi(1377-1446) oli 1. suurmeister. Looming: Firenze toomkirik (8tahuline kuppel), Leidlaste kodu (kaaristu), San Lorenzo kirik (lameda puulaega basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned. *Palazzod- Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale ehitada paleesid ehk palazzosid. 3 korrust, nelinurkse siseõuega, rõhutati üskikosade funktsioone *Leon Battista Alberti (1404-1472)- uus palazzotüübi levik ehk iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana Testamendi sündmusi), 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)- kullatud uks avaldas Michelangelole suurt mõju nimetas seda Paradiisi väravaks.
- Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?- Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? –Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10
- Palazzod- Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?-Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10
Esmasteks arhitektuuri suurmeistriteks olid: Filippo Brunelleschi- kelle suurimaks teoseks oli Firenze toomikiriku kaheksatahuline kuppel, aga ka San Lorenzo kirik, Leidlaste Kodu, Pazzi kabel Leon Battista Alberti- tema hakkas arendama uut palazzotüüpi. Tema suuremateks teosteks on Palazzo Rucellai Firenzes ja Sant' Andrea kirik Mantovas. 8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas
Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus. 9. Palazzo Strozzi 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud.
sajandil. · 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone, mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole
teiste staatiliste esemete kujutamine-perspektiiv, õhu, valguse, vee, taimestiku kujutamine. NT. "Aadama ja Eeva väljaajamine". Aluseks on uut tüüpi suhted ja ellusuhtumine. Eneseteadvus. Humanism, isiksuse vaba areng. 19.MAALITEHNIKAD ITAALIAS 15.SAJ: Fresko-tempera märjale krohvitud pinnale. Tasapinnaline, hakatakse kasutama valgust ja varju, esimesed maastiku elemendid. Õlivärvid. MADALMAADES-peenmaaltehnika. Peale kirikute ehitati Itaalias Palazzosid-rikastunud patriitsideperekondade paleed. Vertikaalsus asendus horisontaalsusega, kindlusetaoline, rõhutati üksikosade funktsioone. 20.KÕRGRENESSANSI EESMÄRK: 16.saj. Suurejoonelise, tervikliku, harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks sai kompositsiooni täius kõigi üksikasjade asetuse sisemise põhjendatusega. Kolmnurkne kompositsioon. Harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Idealiseerimine. 21.ITAALIA KIRIK: Rooma Peetri Kirik-Bramante, jätkas Michelangelo. Kuppel
tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu (nt:Palazzo Rucellai). See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive
tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Ta sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu. See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki
· Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside,petikakende ja nissidega. · Tihti dekoreeritakse seinapindu väänlevate taimedega. · Eelistati kassetlagesid. · Kuppelehitised. · Hakati ehitama palazzosid- vanim Palazzo Medici . · (I korrus-majandusruumid, teenijad, II vastuvõtu toad, ballisaalid, IIIprivaattoad, külalistetoad) · Kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid. · Akende ja uste kohal kasutati viile. · Korruste vahel kaunistuseks tihti friis või antiigipärased kaunistused. · Palazzo Rucellai Firenzes · San Andrea kirik Mantovas Skulptuur: · Tähelepanu proportsioonidele. · Hakatakse kasutama modelle.
Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu).
Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 1 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus. 9. Palazzo Strozzi 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud.
· Majad tihedalt üksteise kõrval · Linna ümber sageli müür Gooti maalikunst Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses. Renessanss 14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks. Jaguneb: (lk 130) 1. 14.saj tereccento e eelrenessanss 2. 15.saj quatrocento e vararenessanss 3. 16.saj cinquecento e kõrgrenessanss Arhitektuur. Kunsti keskuseks Firenze. Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446). Kujundas Firenze toomkiriku kohale kupli- tema olulisim töö. Oluline kunstikeskus Firenze. Firenze Leidlaste Kodu (lk 132) Palazzod kolmekorrusselised, nelinurkse siseõuega, katused madalad ja näevad välja nagu kindlused . Ümarkaared + kaunistused katuseservades. Nendega näidati jõukust vastupidiselt gooti ajale. Skulptuur Skulptorid: Lorenzo Ghiberti 1378-1455
vaadetega. Kirjutas vanglas kuhu ta oma vaadete eest oli mõistetud raamatu päikeseriik ehk ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus. Ta oli ka tolleaegne filosoof. 29. Renessansskunst: Kunstnik püüdis kujutada maailma loodustruult, realistlikult, uuriti loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto, tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli "Venuse sünd", maal pidi vastama võiomalikult täpselt tegelikkusele, olema aken loodusesse. Hakati kujurama alasti keha. Leonardo da Vinci, 1452-1519, seinamaal "Püha õhtusöömaaeg", püütud luua muljet, nagu söömaaeg oleks seal samas ruumis (seinamaal). "Mona Lisa" kogu kunstiajaloo kauneim
püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil
enesearenduse soov. Õpiti tundma perspektiivi reegleid, inimese anatoomiat. Valdavaks said humanistlikud ideed. Kunstnikud said ühiskonnas tunnustatud positsiooni. 14.ja 15. sajand Kõike kujutati tõetruult ja õpiti tundma tsentraalperspektiivi. Ehitistes võeti eeskuju antiikarhitektuurist, kasutati sambaid, pilastreid, ornamentikat, kolmnurkset viilkatust. Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga, valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha Jüri", ,,Taavet" ja taas kord ratsamonumendi (Gattamelatale). Taavetit modelleerisid mitmed
ülitoredat elulaadi, ent soodustasid samal ajal ka igati kultuuri arengut. Nende sugukondade ümber koondusid silmapaistvad humanistid, kunstnikud ja kirjanikud. 15.sajandiks olid Itaalia linnad kasvanud jõukateks ja suurteks üksusteks (100 000 200 000 el.), mille pidev kasv nõudis korrastamist. Anti välja määrusi, mis reguleerisid ehitustegevust, ehitati tsunfti- ja gildihooneid, raekodasid, raamatukogusid, palazzosid jne. Juhtivaks keskuseks vararenessansi ajal kujunes Firenze, kus 15.sajandil hakkas linna poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus etendama Medicite suguvõsa. Just selle suguvõsa toetusel jätkati Firenzes Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist, mis senini seisnud oli, kuna keegi ei osanud nelitise kohale kavandatud kuplit valmis ehitada. 1418.aastal kuulutati välja võistlus kiriku kupli projektile ning selle põhjal sai ehituse enda juhtida Filippo
annaabi.ee 
