uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. 1962 Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes hajusas võrgus, millel ei oleks keskset kontrollpunkti ja mille erinevad sõlmpunktid oleksid võrdväärsed. Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta. 1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks. 1973 Alustati projektiga "The Internetting Project"
Ühe hiireklõpsuga saab lingitud märkmete funktsiooni abil veebilehed jms märkmikku salvestada. Excel 2010 programmi abil saab tabelitele ja andmetele lisada värvilisi diegramme ja graafikuid. Seda programmi on tavakasutajal lihtne kasutada. Windows Live SkyDrive'i abil saab vastloodud dokumendid mugavalt internetti üles laadida ning edaspidi pääseb neile juurde enamike veebibrauserite kaudu 1.2 MS Office Kodu ja äri 2010 Sellel paketil on rohkem rakendusi ja tööriistu kui eelpool kirjeldatud ,,Kodu ja kool" paketil, (Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook). Lisaks kodukasutajatele on see mõeldud ka kontoritööks. 4 Et ka näiteks reisil olles tööasjadega kursis olla, on Outlook 2010-le lisatud võimsad e-posti, ajakavahalduse ja tööülesandeloendi tööriistad. Ühes sisendkaustas saab hallata mitme meilikonto sõnumeid
tarnijatelt. SharePoint aitab avardada koostöövõimalusi. Lync on suhtlusklient. Põhiliste funktsioonide hulka kuuluvad kiirsõnumite saatmine, häälfunktsioonid ja videokonverentside pidamine. Erinevateks tarkvarapaketideks on Kodu/kool, Kodu/äri, Professional, Professional Plus ja Standard. Need paketid erinevad nii hinna kui ka kaasas olevate programmide poolest. Nagu alati on kõige odavamal paketil vähem programme kui kõige kallimal, aga erinevatel 3 kasutajatel on vaja erinevaid programme, näiteks tavakasutajal ei ole mõtet osta Professional Plusi kuna seal olevaid programme tavakasutaja enamasti ei vaja. Siinkohal toon välja, milliseid pakette erinevad inimesed vajavad. 1.1 Kodu ja kool paketis on Word, Excel, PowerPoint ja OneNote. Kodukasutajal on vaja nendest programmidest enamasti Wordi ja Excelit
1.1.3 Standardpakett sisaldab järgmisi mooduleid · Finantsarvestus · Müügiarved · Ostuarved · Pank ja maksekorraldused · Kassa · Kulukohad ja projektid 3 · Põhivara arvestus · Laoarvestus Lisaks standardpaketi moodulitele on laiendatud paketil täiendavalt veel järgmised võimalused: · Kasutajate süsteem (paroolid ja kasutajaõigused) · Tulu-kulu aruanded · Kliendi, hankija, artikli grupid 1.1.4 Litsentsihinnad · Merit Aktiva: o aastas 129 + km o kuus 25 + km · Laiendatud Aktiva: o aastas 199 + km o kuus 39 + km 1.2 SmartAccounts SmartAccounts esimene versioon on Eesti klientidele kättesaadav alates 2011.aasta kevadest
Mõõt: Vähendada klienditeeninduse kulusid 25%. Eesmärk: Saada ülevaade eri regioonide klientuurist ning tellitavate toodete konjunktuurist. Eelis: Ühtset toote- ning kliendibaasi analüüsides saab luua tervikliku pildi, millistes piirkondades milliseid teenuseid eelisarendada. Mõõt: Suurendada eri regioonides eri toodete eelisarendamisel tellimuste arvu (10%). 1.1.4 Lausendid - Töötaja modifitseerib paketti - Paketil on leviala - Klient taotleb paketti - Rahuldatud taotluse põhjal vormistatakse leping - Lepingul on osapool - Töötaja on osapool - Klient on osapool - Pakett on tasuperiood - Perioodi lõpul väljastatakse arve - Arve koostatakse kliendilepingu alusel - Klient tasub arve - Klient vaidlustab arve - Klient esitab kaebuse - Tarnijalt ostetakse materjale - Ostmise aluseks on tellimus - Töötaja koostab tellimuse
Selective-repeat (SR) protokolli puhul saadab saatja ainult need paketid uuesti, mis olid vigased, mitte kõik alates vigasest pakettist (nagu GBN puhul). Vastuvõtja saadab ACK'i vastu kui pakett korrektselt kohale jõuab hoolimata sellest, kas see pakett on järjekorras järgmine (järgmise järjekorra numbriga kui eelmine) või mitte. Et 14 see kõik toimiks peab olema ka igal paketil oma taimer nii, et timeout'i puhul saadetakse ainult üks pakett uuesti. Selle protokolli puhul on ka ühtlasi vastuvõtja puhverdamine keerulisem. Window size peab olema selle protokolli puhul vähemalt poole väiksem kui suurim järjekorranumber, muidu võib tekkida paketi kordussaatmine või saadetakse juba uus pakett. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine Kõigepealt teatab esimese hosti (nimetame edaspidi esimest hosti kliendiks, sest
Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas. Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine
Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) * virtuaalahelagea võrgud – alguses seatakse marsruut paika, mis püsib kogu ühenduse ajal(ruuterid säilitavad kõneaegse seisundi). Ei reserveeri seda teed küll füüiliselt. Kasutatakse enamasti, kui vähe infot tarvis saata(ATM). Igal paketil “silt”(virtuaalse ahela ID), mis määrab järgmise hüppe(hop). 12. Edastusmeedia Edastusvahendid ei pea iga saatja/vastuvõtja paari jaoks täpselt samasugused olema. Edastusmeediat kahte tüüpi – guided ja unguided (juhitav ja juhitamatu siis): * Guided media – lained liiguvad kindlat teed pidi (fiiberoptiline, koaksiaal- ja twisted-pair kaabel) 4
pakettkommutatsiooni vajab tooks IP protokolli siis kasutatakse vahel ka puhul ei ole eraldatud uhenduse jaoks konkreetset tahist UDP/IP ja fuusilist TCP/IP. Kasutab IP protokolli selleks et saaks kanalit ,mida kogu uhenduse jooksul hoivatakse datagrammi uhest vaid igal arvutist teise. Erinevalt TCP st ei tegele UDP aga paketil on jarjekorranumber ja sihtkoha-aadress sonumi ,mis on jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja lisatud tema paisesse ning seega voib liikuda iga nende oiges jarjekorras pakett kokkuuhendamisega vastuvotja poolel. See erinevaid teid pidi ,vastavalt sellele kust kaudu sel tahendab et UDP protokolli
sõlmede infot saata tuleb. Igal võrgusõlmel on ainult üks, neile vajalik osa kogu maatriksist. 38 Üleujutus – kui võrgusõlme tuleb sisse pakett, siis ta saadetakse edasi kõikidele teistele sõlmedele (va sellele, kust ta tuli). Järgmine pakett saadab samuti edasi neile, kellel seda veel pole. Seega pakett läheb tervest võrgust läbi. Paketil on küljes TTL, mis väldib igavest võrgus ringlemist. Sõlmed saab teha nii targaks, et kui nad saavad teist korda sama paketti, siis nad seda enam edasi ei saada. Juhuslik marsruutimine – kasutab resrussi tõhusamalt. Staatiline algoritm (ei tuvasta võrgu muutusi. Sõlmes 3 visatakse nö täringut ja saadetakse pakett suvaliselt edasi. Ei pea teadma võrgu kohta infot. Ühest paketist ei tehta nii palju koopiaid nagu üleujutuse korral
pakettide uuesti saatmist, mis tegelikult poleks vajalik. 19. Selective-repeat Selective-repeat (SR) protokolli puhul saadab saatja ainult need paketid uuesti, mis olid vigased, mitte kõik alates vigasest pakettist (nagu GBN puhul). Vastuvõtja saadab ACK'i vastu kui pakett korrektselt kohale jõuab hoolimata sellest, kas see pakett on järjekorras järgmine (järgmise järjekorra numbriga kui eelmine) või mitte. Et see kõik toimiks peab olema ka igal paketil oma taimer nii, et timeout'i puhul saadetakse ainult üks pakett uuesti. Selle protokolli puhul on ka ühtlasi vastuvõtja puhverdamine keerulisem. Window size peab olema selle protokolli puhul vähemalt poole väiksem kui suurim järjekorranumber, muidu võib tekkida paketi kordussaatmine või saadetakse juba uus pakett. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine Kõigepealt teatab esimese hosti (nimetame edaspidi esimest hosti kliendiks, sest
Ethernet töötab selliselt, et kõigepealt kuulatakse kanalit. Kui kanal on vaba, siis tohib saatma hakata ning kui tekib põrge, siis hakatakse põrget lahendama ja tekib ootamine ning vastvalt sellele toimub uuesti saatmine. Paketi pikkuse, kaabli pikkuse ja edastuskiiruse vaheline seos: Etherneti kaader näeb välja selline, et selle andmeosa on 46-1500 baiti. Kui saadetakse üks bait, siis pannakse 45 baiti mingit täidet juurde. Etherneti paketil on miinimumpikkus olemas, sest kui me teeme selle liiga lühikeseks ning kui tekib põrge ja põrge tuleb tagasi saatjateni, siis saatja ei pruugi aru saada, et tekkis põrge. Kui pakett on aga õige pikkusega, siis rikenenud signaal jõuab tagasi enne, kui saatja saatmist lõpetab ning siis avastataksegi põrge. Ethernet on üles ehitatud just selliselt, et tänu paketi miinimumpikkusele ja piiratud maksimaalsele kaabli pikkusele ta avastab põrked. Kui saatmise lõppedes on
juhtimine on sageli vastuolude juhtimine/lahendamine) st vastukäivad kohad tuleb arusaadavaks teha. - Taotlusvormi täitmine võib olla konsultandi või projektijuhi ülesanne. Taotlusdokumentatsiooni komplekteerituse lisakontrolli võiks teha veel üks inimene. Lisakontrolliks peab olema planeeritud piisavalt aega. - Et taotlusdokumentatsioon on üsna mahukas, võiks dokumentide paketil olla dokumentatsiooni sisukord. 41 Turundusplaani ja taotluse koostamise ABC Näpunäiteid turundusplaani kirjutamiseks - Turundusplaani kirjutamist tuleks alustada raamistiku ehk sisukorra loomisest. Turundusplaan peab olema loogiliselt struktureeritud, kuid tulenevalt organisatsioonide (ja kirjutajate) erinevusest on tavaline plaani ülesehituse/liigenduse muutumine töö käigus.
ajast kulub ootamisele, mis on väga suur ressurssi raiskamine. Sliding window protocol – pakettide jada peale pannakse aken (?) N: kui aken on 10, siis ootame kuni 10 kviitungit ja nihutame oma pakettide akent edasi. Buffer mälu pikkus. Akna pikkus on alati vastuvõtja bufferi mälu maht. Sliding window määrab ära palju saatja võib pakette saata, ilma kviitungeid ootamata. Saaja ütleb jälle palju pakette võib saatja parasjagu teele panna. Igal paketil on oma järjekorra nr. ACK’i sisse paneme ka järjekorra nr (nr mille viimasena kätte saime VÕI nr mida järgmisena ootame, oleneb arvutist). 18. Go-Back-N Vigaste pakettide korrigeerimisviis. Ehk kui paketi saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi N paketi võrra ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette nähtud väli identifikaatori jaoks. Kui väli saab täis, alustatakse otsast peale.
○ N consecutive seq #’s ○ Limits seq #s of send, unACKed pkts Erinevalt GBN ei ole vaja saata kõike uuesti, vaid ainult need pakettid mille puhul vastuvõtja arvab, et võivad olla vead sees. Oletame, et meil jääb keskelt 1-2 paketti puudu. Vastuvõtja hoiab juba olemasolevaid pakette puhvris ja ootab ära kuni ta saab madalama järjekorra numbriga puuduolevad pakettid kätte ja alles siis edastab need ülemisele kihile. Igal paketil on oma enda timer. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine ● FTP klient loob ühenduse FTP serveriga üle TCP-pordi 21 ● Klient autoriseeritakse kontrollühenduse teel ● Klient sirvib kaugfailisüsteemi (remote) kataloogi (directory :D) ja ta saadab käske kontrollühenduse teel ● Kui server saab käsu failiedastuseks, luuakse TCP-port 20 kaudu teine ühendus, mida kasutataksegi failide edastamiseks
viibivad turistid. Samas maksab selliste magnetkaartidega süsteemi juurutamine jällegi nii palju, et see hakkab tööle ainult suurte turismivoogude korral suurlinnades. Kümmekond aastat ehitatakse süsteemi välja, sarnaselt suurlinnades toimiva linnapiletiga. Näiteks Tallinna pilet ööpäevaks või nädalaks, selle aja jooksul on võimalik tasuta linnatransporti kasutada, käia muuseumides jne. Pärnu on liiga väike, et selle alla piisavalt teenuseid koondada. Kui paketil pole piisavalt emotsionaalset väärtust, siis ei hakka see tööle. See ei ole küll võimatu, aga eeldab väga peent planeerimist ja selle saab ehitada üles pikaajalise süsteemi peale. Kas olemasolevatele pangakaartidele saaks nn pärnaka või eestlase märke peale panna? Põhimõtteliselt küll. Ainult et, siis tuleb täpselt uurida, kas see läheb juriidiliselt kohaliku maksu alla või mis see on. See peab olema kooskõlas nii Eesti Vabariigis
annaabi.ee 
