aastas vähemalt 6 kasutuskorda juurde. Saavutada maja kasutus igal nädala vahetusel 208 aastaks. Sihtrühmaks Põltsamaa piirkonna elanikud. Sihtrühmana peaks fokuseerima oma teavitustegevused suvel korraldatavatele ettevõtete 1 päevastele suvepäevadele, kuna puuduvad majutus võimalused. Konkurendid: piirkonnas on analoogsed kohad kus tähtpäevi korraldada : Põltsamaa Kultuurimaja 32,25 eur/tund puhkepäevadel Lustivere kultuurimaja, 50 euri ööpäev; Pajusi Külamaja 50 eurot ööpäev OÜ Pihlaka puhkemaja kompleks –Väike Kamaris. hinnad pole avalikud; Carl Scmidthi maja Põltsamaal- toitlustus koht, kus saab ka tähtpäevi korraldada. Majutuse võimalus 34 inimesele. Kuna pakuvad toitlustust siis eraldi rendihinnad puuduvad. Põltsamaa kultuurimaja mahutab kuni 200 inimest, Lustivere kultuurimaja 150 inimest ja Pajusi külamaja on väiksem 30 inimest. Kõigis puuduvad majutusvõimalused.
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad:
keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80
1992 · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik · Padise Paemurrud lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Rummu lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Anelema dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine · Pajusi dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik · Karinu dolomiit, ehituslubi · Kaarma dolomiit, viimistluskivi · Hellamaa dolomiit, klaasidolomiit · Koguva dolomiit, ehituskillustik · Kogula lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html · www.ut.ee/BGGM/miner/lubjakivi.html · et
Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud. Esineb sookaske, haaba, saart, paakspuud, pajusi, lodjapuud, soopihla, pääsusilma, hariliku teravtippu ja kohati ka turbasamblaid. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=DpAvy0Q05tyCsM:&imgrefurl=http: //www.miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud_janikapalu.htm&docid=INFHQAklnMzzeM&imgurl =http://miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud2_janika.jpg&w=325&h=245&ei=rPuMUNLrG8Xjt QbUx4CYCg&zoom=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Niit
edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega. 2. Ettevõte: Trükikoda Trükis AS Probleem on selline, et Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, sellele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis.Lahendus oli selline, et lõikajate töökohad varustati automaatsete tõstukitega, mis vähendavad kummardamist ja sund-asendeid. Minu arvates, see on väga vajalik, sest see hoiab automaatselt pakkide etteantud nivood. 3. Ettevõte: Pajusi ABF AS Kuna loomadele peab olema sööt kättesaadav 24 tundi ööpäevas, siis sellest tulenevalt peab karjak ühe vahetuse jooksul, mis on 12 tundi, liikuma iga tunni tagant ja lükkama roobiga kohendades loomadele sööta lähemale. Kui töötaja teeb ühe ringi,läbib ta 260m, mis teeb vahetuses kokku 3,5 kilomeetrit käimist. Igale loomale tuleb anda korraga ette 50 kg sööta, st 12,5tonni vahetuses. Ettevõte soovis leida lahendust raskuste käsitsi teisaldamise vähendamiseks
Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla) Ohu kategooria: Ohtlik Ohuala raadius: 30 m Kemikaalid: bensiin (33 t);diislikütus (44 t); propaan-butaan (0,42 t) Asula: Kuningamäe küla Omavalitsus: Põltsamaa vald Maakond: Jõgeva maakond 4 2) Riskiobjekt: AS Krooning Põltsamaa tankla Ohu kategooria: Ohtlik Ohuala raadius: 100 m Kemikaalid: bensiin (53 t);diislikütus (34 t); propaan-butaan (0,4 t) Aadress: Pajusi mnt 18e Asula: Põltsamaa linn Omavalitsus: Põltsamaa linn Maakond: Jõgeva maakond 5 3) Riskiobjekt: Olerex AS Põltsamaa tankla Ohu kategooria: Ohtlik Ohuala raadius: 80 m Kemikaalid: bensiin (50 t);diislikütus (100 t); propaan-butaan (0,42 t) Asula: Mällikvere küla Omavalitsus: Põltsamaa vald Maakond: Jõgeva maakond 6
lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)? a. Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas Piiranguvööndi ulatus on 15 meetrit ja selle kaitse-eesmärk on tagada Jõgeva maakonna suuremate rändrahnude kaitse. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 1) b. Torma tamm Torma alevikus Piiranguvööndi ulatus samuti 15 meetrit ning kaitse eesmärk on tagada Jõgevamaa põlispuu säilimine. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17
Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa). Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus. Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja
2,8 25,2 71,4 3,4 0,1 1,7 0,1 15,1 0,0 1,7 6,5 6 Jõgevamaa metskond Üldinfo Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 3.1 [11] ja Tabel 3.2 [12]. Jõgevamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest. [9] Looduslikud tingimused Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni
Kuid naine ei vastanud. Kremer läks koju tagasi ning jäi naisest mõtlema, et kes too selline on. Paari päeva pärast leidis ta Mari enda juurest aknaid pesemast. Nad vestlevad ning Mari räägib, et tema pidi Tõnu juurde tulema, kuna Liina oli leerimata ja Tiina ei läinud. Peale seda saab Marist Kremerile kinnisidee. Kolmas peatükk Järgnevatel päevadel käib Ulrich korrapäraselt lüpsi juures. Kuid ühel lõunal leiab Ulrich Mari asemel hoopis Pajusi Juula lehma alt. Ulrich uurib, et kus Mari on ning Juula vastab et teisel olla olnud näpud valusad. Õhtul ei tule Ulrichil und ning ta mõtleb, kuidas Marit endale saada. Küll ta mõtleb panna osa talu müügile ning raha mitte võtta ja küll mõtleb marile raha pakkude , kuid see ei näeks eetiline välja. Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna. Neljas peatükk
Põhjaloomastiku isendirohkus oli keskmine.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti põhjaloomi 42 taksonit.Zoobentose isendirohkus oli alla keskmise,kuid biomass kõrge.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 34%.Rutikvere lõigus oli põhjaloomastik mõõdukalt mitmekesine (39 taksonit) ,keskmise asustustiheduse ja keskmisest madalama biomassiga.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Pajusi koolmel oli põhjaloomastik mitmekesine (48 taksonit),mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga.Domineerisid ka teod biomassilt.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist ainult 7%.Väike-Kamari lõigus oli põhjaloomastik väga liigirikas,isendirohke ja kõrge biomassiga.Arvukalt leidus jõe kirpvähki,vesilestalisi ja ühepäevikulise vastseid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 17%.Alamjooksul Lalsi lõigus oli põhjaloomastik mitmekesine(50
kirikusse läksid. ,,Meie läksime kolmekesi ette ja võtsime kantsli all Bockide pinkides istet. Ja siis tõusis Lustivere mõisaproua Marie Samson von Himmelstiern äkitselt püsti ta istus sealsamas aadlipingis, rida meist tagapool ja nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa. Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja. Ja ma vaatasun irvitusega ja lämbusmistundega läbisegi, kuidas kõigepealt tõusid prouad Pajusi proua Vietinghoff ja Pärsti proua von Below ja tont neid ja nende nimesid teab, ja nende järel veidi vähema või pikema viivitamisega nende mehed ja kuidas meie ümbrus läks Samsonite kannul mõne minutiga lagedaks." Kõige sellepärast tundis Eeva ennast veidi halvasti, aga Jakob ei teinud sellest väga välja, vaid naeris kogu selle tsirkuse peale. Samuti ei teinud Timo sellest suurt välja, vaid kehitas õlgu ning naeratas põgusalt
...................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Põltsamaa paikneb Kesk-Eestis TallinnaTartu ja VõhmaMustvee maantee ristumiskohal. Põltsamaa on Jõgeva maakonna läänepoolne keskus. Põltsamaa on maakonnas suuruselt teine linn. Linna piiravad Põltsamaa ja Pajusi vald. Linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk- Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 5663 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Linna pindalaks on 5,9 km 2. Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas 12-korruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud
Christine von Spandekauga. 1765. aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine. Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas. Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja.
514778 23731 Halinga vald 23733 6700021-1Aiandi 58.61415124.515258 23733 Halinga vald 25457 8600011-1Aiandi 57.81349527.042953 25457 Võru vald 25458 8600010-1Aiandi 57.81322227.043689 25458 Võru vald 26848 7820004-1Aiandi 58.39438726.716053 26848 Tartu linn 129469 4400926-1Aiandi 59.37719627.375949 129469 Jõhvi vald 129470 4400927-1Aiandi 59.37792927.374370 129470 Jõhvi vald 30024 4900007-1Aiandi 58.73340826.125933 30024 Pajusi vald 30025 4900008-1Aiandi 58.73368126.127315 30025 Pajusi vald 21922 7800021-1Aiandi tee 58.37625726.783265 21922 Luunja vald 21914 7800020-1Aiandi tee 58.37537626.785141 21914 Luunja vald 123815 8600830-1Aiandi tee 57.86176426.968292 123815 Võru vald 26516 7820006-1Aianduse 58.35033526.717734 26516 Tartu linn 33516 7820005-1Aianduse 58.35133726.718744 33516 Tartu linn 1581 19003-1 Aianduse t 59.48837124.870879 1581 Pirita
Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3 Asukoht Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa(Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit. Wikipedia. Endla Looduskaitseala [http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala]16.09.10 Kaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, osaliselt ka Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioon ja Viru regioon. 4 Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad. Sadades laukasilmades helgib puhas vesi.
Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning mu vanemad elavad endiselt seal. Joonis 1. Jõgeva valla asukoht Jõgeva maakonnas [14].
keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht]
Mille poolest on Eesti -Dolomiit. Dolomiiti kasutatakse ehituses, liigestamisega kivimite koostise ja omaduste Ohesaare lade, kõige noorem siluri lade. karbonaatkivimite kompleks peamine viimistluskivi, klaasitööstuse. Suurimad alusel. Karbonaatkivimeid esineb ka Devonis. .. Ütleks, maailmas hästi tuntud? maardlad on Anelema, Pajusi, Karinu ja Koguva. -Kemostratigraafia - geokeemilised tunnused et Kagu-Eestis (Plavinase lade), avamus kitsal - Mergel. Kasutatakse kaltsiumivaeste muldade -Magnetostratigraafia - kivimite magnetilised ribal Peetri jõelt üle Vastseliina Tiirhannani. 1. Nad on moonutamata, sest Eesti kivimid pole lupjamiseks
Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795 Jõgeva Saadjärve 87 25 117 278 1183 4495 3819 Jõgeva Saare 87 15 145 302 379 4033 1927 Jõgeva Sadala 87 23 108 244 944 4725 4440
Jõgeva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3
Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pōdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795 Jõgeva Saadjärve 87 25 117 278 1183 4495 3819 Jõgeva Saare 87 15 145 302 379 4033 1927 Jõgeva Sadala 87 23 108 244 944 4725 4440
külaseltsile (Lukas: 2007). 4 Vaiatu rahvamajas on alati elav tegevus toimunud. Seal askeldava küla vanimad ja ka küla noored saavad ringides käia. Sisemised ruumid on saanud kauni ja moodsa väljanägemise. Renoveerimine aitab kultuuril säilida kauem ja näidata järgmistele põlvedele, mis nende külades olemas on. Samas on see hea koht, kus on võimalik põlvkondade järjepidevust kogeda. 86. Põltsamaal Pajusi maantee ääres Kippuse pere põllumaal võeti eelmisel nädalal vilja nagu vanasti: niideti viljalõikusmasinaga ja pandi rõuku järelvalmima (Kivimets: 2007). Vanasti oli niitmine palju energiatnõudvam kui nüüd. Mehhaniseeritud töö saab kergemini ja kiiremini tehtud, aga samas oma põllul saab hästi ka endisaegse tehnikaga hakkama ja tulemuseks on puhas toit. 87. Ajal, mil paljud Eestimaa põhikoolid kurdavad eelkõige õpilaste nappuse üle ja paljudes
13 679 T Lahavere 02.09.2011 11 451 T küla, 08.05.1999 1982 heleraudjas Pajusi vald, raudjas Gen.eksp. Jõgevamaa nr. 537 MIIRA T Tiit Puur UELN 03.04.2006 1989 punane
annaabi.ee 
