(Terviseamet, 2014) 3. UVB KIIRGUS UVB moodustab kuni 5% solaariumilampide kiirgusest. See esineb lainepikkusel 280-320 nanomeetrit (nm). Solaariumikoja andmetel on lainepikkusel 305nm tuleval kiirgusel 1000 korda suurem nahapõletust tekitav energia kui UVA kiirgusel. (http://solaariumikoda.ee/ ). Solaariumikreemide tootja kodulehelt võib lugeda, et väike doos UV-B kiirgust on inimesele päevitamiseks hädavajalik, et pigmenti moodustavad rakud hakkaksid melaniini tootma. Samuti tihendab UVB nahka kaitsmaks seda päikesekiirte eest. (http://www.australiangold.ee/ ). Samas hoiatab Tööelu infoportaal, et UVB kiirgusel on suur mõju silmade tervisele. Selle kiirguse mõjul võib tekkida hall kae, mis on peamine pimedaksjäämise põhjustaja. Sarvkesta valguspõletus on põletikuline protsess, mis võib endaga kaasa tuua valu silmades ning nägemise ajutise hägustumise. (Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju). 4. MELANOOM
tulemuseks nahavähk. Väiksed kogused UV- kiirgust on kasulikud. Kiirendab ainevahetust, annab energiat, aitab kaasa D-vitamiini sünteesile. Siiski ei tohiks sellega kunagi liialdada. Paljudel tööaladael, nagu keevitamine, teetööd ja ehitamine, on töötajatetl suur risk saada UV- kahjustus. Nende alade puhul tuleks pöörata suuremat tähelepanu UV-kiirgusest tingitud probleemide vältimisele. UV-kiirguse vastu parim kaitse on vältimine. Lisaks aitavad ka erineva kaitsetoimega kreemid ja vastav riietus. UV indeksit kasutatakse teatud piirkonnas UV-kiirguse tugevuse tuvastamiseks. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aquafine Corporation, 2014 http://www.aquafineuv.com/UVTechnology/UVScience.aspx (29.03.2014) 2. Psoriaasikeskus, 2012 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/UV_kiirgus.htm (29.03.2014.) 3. American Cancer Society, 2014 http://www.cancer.org/cancer/cancercauses/sunanduvexposure/skincancerpreventionandearly
minutit ning vesi soe, mitte kuum. Vältida tasub vannivahu ja vannisoolade kasutamist, pigem võib vannivette lisada õli. Vannivette õli lisamine võib muuta imiku naha libedaks. Sellest tulenevalt tuleb olla ette vaatlik, et laps libeduse tõttu viga ei saaks. Peale vanni on soovitav nahka pehme rätikuga tupsutades kuivatada. Vältida tuleks kuiva rätikuga naha hõõrumist, see võib panna kuiva naha sügelema. Imikutel esineva kuiva naha niisutamiseks sobivad kreemid, emulsioonid ja õlid. Nahka võib kreemitada vastavalt vajadusele, mitu korda päevas. Kuiva nahaga imikule tuleb pakkuda piisavalt juua ja riietada ta vabamatesse õhku läbilaskvatesse , näiteks puuvillastesse riietesse. Kui kuisva nahaga imiku nahk sügeleb ning see häirib last, tuleb ühendust võtta arstiga. Mähkmelööve Mähkmelööve e. mähkme haudumus e. mähkmedermatiit on naha põletikuline protsess, mis võib esineda kogu mähkmega kaetud alal. Mähkmelööbe tunneb ära
UV-kiirguse mõju nahale. Päikeselt saame valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Tänapäevaks on kogunenud piisavalt tõendeid selle kohta, et päikese ultraviolettkiirguse (UVK) spektri kõigil osadel on naha suhtes negatiivseid kõrval toimeid. Tekkivad kõrvaltoimed on kas lühiajalised (päikesepõletus) või pikaajalised (naha vananemine, nahavähk, erinevad fotodermatoosid). Mõned naha- ning süsteemsed haigused võivad päikese toimel ägeneda. UV-kiirgus jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: UVC 200 - 290 nm, UVB 290- 320 nm, UVA 320-400 nm. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talitluses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja mida suurem doos,
UV valgus Füüsika 14.01.2013 UV VALGUSE ÜLDISELOOMUSTUS Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mängivad suuremat roll
NAHK Naha ülesanded Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, kerati
Aseptilise põletiku baasil aktiveerub vere- ja lümfiringe, tänu millele paraneb naha jume, aktiviseeritakse epidermise ainevahetust 4. Paraneb bioloogiliste aktiivtoimete imendumine nahka läbi basaalmembraani Naha keemiliste koorimiste kasutamine, eriti pindmiste ja kergemate vormide puhul on efektiivne, kergesti teostatav ja madala riskiastmega protseduur. Kindlasti tõuseb tundlikkus päikesekiirgusele – oluline on korralik päikesekaitse (SPF15 ja kõrgem). 6 Keemilise koorimise tüübid ja sügavus Keemiline koorimine võib olla pindmine, keskmise sügavusega või sügav. Parimate tulemuste saavutamiseks peab koorimine olema nii sügav, kui on kõige sügavam naha probleem. Õige otsuse tegemiseks on alati soovitav konsulteerida dermatoloogiga.
äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Mingi kogus päikesekiirgust n inimese nahale, siiski vajalik. Nimelt sünteesitakse
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes
NAHK Koostas: Kristel Mäekask Nahk on inimese suurim elund. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid,
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tih
MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi eh
Bioloogia kordamisküsimused 1. Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) Inimese põhikoed on: 1. epiteelkude/ kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja õõnsusi. Rakud on tihedalt ja vähe rakuvaheainet. (vt. Pilt1) 2. Närvikude- Info jagamine, salvestamine ja töötlemine. Koosneb tähtja kujuga närvi rakkudest, (jätked jagunevad pikkadeks ja lühikesteks). (vt pilt 2) 3. Lihaskude- moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, ülesandeks liikumine. Jaguneb: · Vöötlihaskude- kiired, tahtele alluvad, kuid väikese töövõimega. Koostavad enamiku meie lihastest. (vt. Pilt 3) · Silelihaskude- aeglased, suure töövõimega, kuid tahtele allumatud
SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (s
4. KAUNI NAHA SUPERTOIDUD 4.1. Avokaado Sisaldab rohkesti C-vitamiini, mis kaitseb nahka vananemise eest, samuti A- ja E- vitamiine, mis aitavad neutraliseerida vabu radikaale. Avokaadoõli stimuleerib organismis kollageeni 11 tootmist. Viiluta avokaadot oma hommikuvõileivale või tükelda värsketesse salatitesse. Peale avokaado sisaldab rohkelt C-vitamiini ka kiivi. 4.2. Mustikad See mari on tõeline antioksüdantide varamu. Kõigest 100 g mustikaid päevas paneb keha uusi rakke tootma, hoiabnägemise ja mälu korras. Mustikas leiduvad ained varustavad nahka hapnikuga, tugevdavad kapillaare ja südant. Peale mustika on kõrge antioksüdantide sisaldusega ka murakad, mustsõstrad, tumedad viinamarjad. 4.3. Kala Rasvases kalas sisalduvad oomega-3-rasvhapped, kõige enam on neid lõhes, makrellis ja forellis. Eriti kasulik on lõhe, sest see sisaldab peale oomega-3-rasvhapete võimsat antioksüdanti, mis on hea nahatoonuse saladus. Söö kala vähemalt kaks korda nädalas.
· lokaalseid rasvaladestusi; · arme; · sünnitusjärgseid venitusarme; · lihas- või veresoonte spasme stressisõltuvas piirkonnas- õlgade ja kaela tagaküljel; · varikoosi sümptomeid (soontähekesi, väikseid veenilaiendeid). Protseduur võtab aega 15 minutit ning see pole valus. Väike ebamugavustunne kestab 2-4 minuti jooksul, mil on tunda kerget pulsatsiooni ja pinget. Viie minuti pärast gaas imendub, süstekohale ilmuvad kerge turse ja punetus, mis mööduvad iseenesest. Ainuke võimalik 11 kõrvaltoime on sinika tekkimine, kui nõel satub väikesesse veresoonde. Kuid seda esineb vaid 2% juhtudest. Taastusperioodi protseduur ei vaja. Näo mesoteraapia. Mesoteraapia- see on individuaalne, just kliendile sobivate ja vajalike noorendavate preparaatide "kokteil". Protseduur on kiire ja hästi talutav. Metoodika rajaja, doctor Michel
2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust
Hooldamine: Soovituslik kodune hooldus võiks olla toodetega, mis annavad küüntele vajaliku tugevuse võitlemiseks lõhestumise ja koorumise vastu. Küünte kahjustustega võitlemiseks on kaks parimat vitamiini ja meineraali: A-vitamiin ja kaltsium, sest need lisavad kasvamist ja tugevdavad küüsi loomulikul teel. Naha määratlemine 4 Nahatüübi määratlemine on sama oluline kui küünetüübi määratlemine, sest nii saab valida endale sobivat toodet. Kõik tihedad kreemid ei sobi kõigile nahatüüpidele ning mõned reageerivad palju paremini niisutavale geelile või tavalise vee piserdamisele. Kuna käte nahk on regulaarselt ilmastiku ja keskkonnamõjutuste käes, seega on koormus suur, siis tuleks nende eest hästi hoolitseda. Kuiv nahk Kuiva naha puhul tuleks seda kuivust ravida rasvarikka pehmendava kreemiga, et moodustada kaitse vee kaotuse vastu. Naha ergutamiseks ja selle toitainetele
tasakaalus. Nahk on pehme ja sile ning nahapoorid on vähenähtavad. Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Kuiv nahk on tihti pinnalt kare, õrn ning kergesti reageeriv ilmastikutingimustele. Rasuerituse tase on väga madal ja niiskust jääb alati vajaka. Kuival nahal võivad esineda ka enneaegsed peened kortsud, põhiliselt silmade ja suu ümbruses. Tundlik ja allergiline nahatüüp Tundlik nahk reageerib kergesti sisemistele emotsioonidele ja välismõjudele. Nahale tekivad punetus, karedad piirkonnad ning kapilaarid võivad suureneda. Naha loomulik rasueritus on vähene ja alati ka niiskusvaene. Sellise nahatüübi puhul on sobilik nahahooldus eriti oluline! Rasune nahatüüp Rasuse nahatüübi puhul on nahapinnal näha rasust läiget, sest rasueritus on väga kõrge. Nahk näeb välja kahvatu, nahapoorid nähtavad ning tihti võivad tekkida vistrikud. Kombineeritud nahatüüp
facial treatment given by the school was worked through. The paper is written in Estonian. The theme of the paper is alternatives to the traditional facial treatment in beauty salons in Estonia. The theme is topical, because constantly new opportunities and products for facial treatments are developed and launched. This was also the reason for the author to write the course paper on that subject. The problem is that the effect of traditional facial treatment is traumatic to the skin, uncomfortable for the client and its results are short-term. The aim of the paper is to work out recommendations for alternative methods of facial treatment. For the current paper the author worked with specific literature, magazines and sources from internet, to carry out a survey and an experiment. During the experiment the author visited several beauty salons and tested substitute treatments for classical facial treatment, e.g.
UV- A-kiirgus tungib pilvedest läbi märksa paremini kui nähtav kiirgus, seejuures seda paremini, mida lühem on lainepikkus. Veel lühema lainepikkusega UV-B-kiirgus seevastu aga neeldub troposfääri osooni molekulidel,kuna läbib korduvate hajumiste tõttu suhteliselt pika teepikkuse ja see suurendab osooni molekulidega kokkusattumise tõenäosust. Naha esmased reaktsioonid ultraviolettkiirgusele on päevitus ja punetus. Päevitus on melaniini produktsiooni suurenemise tulemus. Vahetu naha tumenemine tekib päikesekiirguse mõjul väga lühikese ajaga ja kestab mõnest minutist mõne tunnini. Hiline päevitusreaktsioon algab 23 päeva pärast, on kõige intensiivsem 410 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi ühe kuu, välja arvatud väike osa, mis võib jääda kogu eluks. Keerulisemaks teeb tavainimesele asja see, et erinevatel nahatüüpidel on UV-kiirguse
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrak
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagun
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
