Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist
Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline barokkansambel, kus leidus ligi paarkümmend ehitist. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse eelkõige Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerina ning Tartu ülikooli kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk supelhoone, Ilumäele ehitati uus kabel. 19. sajandi lõpul seisis mõis Tallinn-Peterburi raudteeliini ehitamist juhtinud Alexander von der Pahleni nimel, päris viimaseks Palmse mõisnikuks jäi Gustav Christian von der Pahlen. Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka
. oli mõisavalitseja ja valitsuse kõrv Võisikul. Timo ei sallinud teda. Karl .. oli Timo vend, kes avaldas Eevale armastust, kuid sai naiselt korvi. Samuti olid nad Timoga vastuolus. Dr. Robst .. oli doktor, kes hoolitses mõisarahva eest. Krahv Peter Pahlen .. oli episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt mitte nii vana kui ta tegelikult oli. Teda iseloomustatud kui maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpead, kes oli sisemiselt pisike ja
Haapsalu Raudteejaam Kert Kaustel Ajalugu Jaam ehitati aastatel 1905 - 1907. Regulaarne reisirongi liiklus toimus Keila - Haapsalu raudteelinnil kuni 1997. Autoriteks arhitektuuriakadeemik K. Verheim ja insener V. Vestfalen. 2004. aastal lõpetati igasugune rongiliiklus lõigul Riisipere Haapsalu. Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid
ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse eelkõige Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerina ning Tartu ülikooli kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk
ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10 7 http://www.mois.ee/stiil/ 8 http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml 9 Ants Hein ,,Eesti Mõisad" 10 http://www
mõni selline plaan on pähe tulnud, lahvatavad mu silmad sellest heast plaanist otsekohe põlema. Ma erinen teistest mõisnikest selle poolest, et mina olen aus ja minu jaoks on kõik inimesed võrdsed. Ma olen mõelnud, et ma põgenen välismaale, sest praegu olen ma kui koduarestis. Mind jälgitakse iga päev, et ma ei teeks midagi rumalat. Järelvalve oli üheks vabastamisetingimuseks, sest mind peetakse riiklikuks kurjategijaks. Krahv Pahlen muutis mu meelt põgenemise koha pealt. Ta ütles mulle, et minusugune vaba mees peab endale kodumaal mingi rakenduse leidma ja olukorraga leppima. Usun, et tal oli tuline õigus. Usun, et tulevik toob mulle ja mu perele vaid head. Minu vangisolek on küll meie igapäevelu mõjutanud, sest meil ei käi enam külalisi ja meie ise ka ei käi teistel külas. Inimesed usuvadki, et ma olen keisri hull.
..Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt
Siinmaal seaduslikult maksvas korras. Nelja inglise jahikoera hinna eest. Mu härrad, kas ma eksin, kui ma järeldan: kui evangeeliumi sõnad ei ole tühi loba, siis on Kristusel siinmail seesama nelja jahikoera hind. ...Kas ei peaks meie tegelikult endid ihualasti võtma ja talupojanartsud selga tõmbama ja minema ma ei tea soosaartele, muldhüttidesse järele mõtleme au ja jumala üle?" · Põgeneda ei saa, sest ideele truuks jäämine nõuab kohalejäämist. "Pahlen rääkis edasi: "Mina ei ole küll sellest hoolimata välismaale pagenud. Tehniliselt oleks see olnud siin hõlpsasti võimalik. Pigem ütleksin ma, et põhjuseks on olnud minu ettevõtmatus. Saamatus, kui tahad ja võib-olla ka kiindumus neisse minu pomerantsidesse, mis mul siin klaasi all vaevaliselt valmivad. Sa tunned ju ise kui vihad nad on. ...Aga ikkagi kõige põhjapoolsemad pomerantsid terves Euroopas, minu teada. ..
- Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte) - Läksid impeeriumi tegeliku välispoliitika juhiga Peter Pahleniga nõu pidama - Timo on keiser Aleksandris pettunud ja eelistab emigratsiooni, tahab, et Peter kiidaks selle heaks - Pahlen seda heaks ei kiitnud – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju. - Timo jäi kodumaale ja seetõttu mõjutaski antud sõit edaspidist elu - Jette ja Jakob veedavad koos aega tugeva vihmasaju pärast, mille tõttu Jette lahkuda ei saanud. Nad vestlesid ja Jakob tahtis näha kui kaugele laseb Jette tal minna, mees tegi
Mõisakompleksi ajalugu on kirju ja tänaseni üsna hästi dokumenteeritud. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522-1676 kuulus mõis von Metztackenitele, edasi kuni 1919. aasta võõrandamiseni von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, kui Gustav Christian von der Pahlen lasi Jakob Staël von Holsteini jooniste järgi ehitada barokse peahoone. 1703. aastal rüüstati mõisasüda Põhjasõjas Vene vägede poolt. Mõisat asus taastama Arend Diedrich von der Pahlen, kes oli välismaal veedetud aastail õppinud ka arhitektuuri. Peahoone taastati 1730. aastaks. 1731. aastaks ehitati Ilumäe kabel, 1734 valmis viljaait, 1736 viinaköök, 1737 hobusetall, 1738 hakati rajama iluaeda, 1743 Oruveski jne. Hans von der Pahleni
See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid. • 20. s alguses toodeti seal katusepappi, erinevat paberit. 1918. a valmisid seal ka noore Eesti Vabariigi rahatähed. Raudtee ehitus • 1870. a lasti käiku Balti raudtee. • Selle ehitanud aktsiaseltsi juhtis Eestimaa rüütelkonna peamees Aleksander von der Pahlen • Paldiski, Tallinna ja Narva linnad said ühenduse Peterburi linna ning Venemaa sisekubermangudega. • Tallinnasse ehitati raudteede peatehased. Seal remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu.
Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J.Stael v. Holsteini jooniste järgi. Mõis sarnanes oma sümmeetrilise põhiplaaniga ja kahekorruselise kivihoonega palladionistliku üldlahendusega nii Maardu kui ka Aa mõisahoonele. Ehitist rüüstati vene vägede poolt Põhjasõja ajal. 1730 aastaks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi, millega sai hoone oma praeguse ilme. [8,10] Palmse mõisaansambel on Eesti üks väljapaistvamaid barokkstiilis tervikkomplekse. Üks
..Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja kusjuures see
..Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja
Esialgu teeniti Balti mõisate ülesehitamiseks vajaminevat raha enamasti siitkandist eemal. Stenbockide suguvõsale kuulusid Kolga mõis ja ka peaaegu kogu Hiiumaa. Oma Hiiumaa rootslastest talupoegade Ukrainasse siirdumise tõttu kerkisid seal hämmastavad toreduselossid. Mida aeg edasi, seda enam kerkis kopsakaid pooleteise- ja kahekorruselisi härrastemaju. Lossid kerkisid kui uue aja templid keset põldusid ja teed ääres. Palmse mõisa omanik von Pahlen tõi oma kodumõisa taastamisse kaasa toonase arhitektuuri armastuse puhaste vormide ja palladionistliku sümmeetria vastu. Mõisast üleüldse sai utoopiakujund. Kujunes Balti mõisale omane skeem, mille keskel oli härrastemaja idealiseeritud kuju, mille kinnituseks on Saare, Elistvere ja Luua mõisad. Püsisid Rootsi ajast pärinevad ehitustüübid ja vormid. Vana kombe kohaselt olid tollased aadlielamud laotud üles tahutud palkidest, värvitud mustaks või rootsipunaseks,
Kui sõit juba algas siis juhtisid hobust Jakob ja Timo vaheldumisi. Hiljem ütleb isegi Timo et sõit ei olegi Riiga vaid krahv Peter Pahleno juurde Miitavisse. Too olevat olnud Peterburis tähtis nina tol ajal kui vana keisri kukutamine plaanis oli, kuid tema soovis seda hoopis vahistada ( maa pakku saata) , mitte nii nagu asjad tegelt läksid.. Ta oli Aleksandri sõber.. Kuid asjad läksid hoopis seda mööda , et hoopis Pahlen saadeti asumisele. Nüüd oli vaja aga vana tuttavaga neid asju arutada.Nad rääkisid vaheldumisis prantsuse ja saksa keeles. Timol oli plaan väljamaale Venemaalt ära põgeneda ning ta tahtis Pahleni nõu.. Too soovitas seda mitte teha ,sest arvas ,etkui pole õiget põhjust ple mõttet. Vaid temal oleks põhjust põgeneda. Nii need jutud jäid. Sõid ning läksid magama , et varahommikul teed Riia poole seada. Seal küastasid nad aga kahte tädi, kes olid imelikud. 7. Juuni
puuduvad. Muuseumi ajalugu Eesti Loodusmuuseumile panid aluse XIX sajandi loodusteadlased. 1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) muuseumi, mis 1864. aastal nimetati ümber Provintsiaalmuuseumiks, üheks oluliseks tegevussuunaks oli ka looduse uurimine. Eriti tähtsaks muutus see 1872. aastast alates, kui EKÜ presidendiks valiti Aleksander von Pahlen (18201895), kes oma kiindumuse tõttu Eesti Meremuuseum loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele. A. Von Pahleni, geoloog Aleksader Keyserlingi ning akadeemik Friedrich Schmidti juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama,
jm ning kus oleks võimalik luua tingimused ka erivajadustega külastajatele, mis meil praegu puuduvad. Muuseumi ajalugu Eesti Loodusmuuseumile panid aluse XIX sajandi loodusteadlased. 1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) muuseumi, mis 1864. aastal nimetati ümber Provintsiaalmuuseumiks, üheks oluliseks tegevussuunaks oli ka looduse uurimine. Eriti tähtsaks muutus see 1872. aastast alates, kui EKÜ presidendiks valiti Aleksander von Pahlen (1820 1895), kes oma kiindumuse tõttu loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele. A. von Pahleni, geoloog Aleksader Keyserlingi ning akadeemik Friedrich Schmidti juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja
annaabi.ee 
