6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl
mulle osaks saanud mitmed filosoofilised tõestused Jumala olemasolust ning põhjused, miks nii on. Enamik põhjendusi jumala olemasolust olid hästi mõistetavad ning nende põhjal on võimalik mõtiskleda ning mõttelendu edasi arendada, kuid teost ennast oli üpris keeruline mõista ning tekstist õige mõtte ülesleidmiseks läks kaunikesti kaua aega. „Summa paganate vastu“ on teos, mille eesmärgiks on tutvustada paganlikele rahvastele Jumalat ning neid veenda Jumala olemasolus ning ma arvan, et see on kindlasti mõjutanud nii mõnegi inimese vaatenurka Jumalast. Kuigi üks kirjanduslik teos ei pruugi nn paganaid oma seisukohtadelt taanduma panna, kuid see teos on arvatavasti oma välja andmise aastast alates Jumalat uskuvatele inimestele Tema olemasolu kinnitanud ning usku süvendanud.
1.3 Kunst Hygieiast loodi 4. sajandist eKr kuni Rooma perioodi lõpuni palju kunsti. Kirjanik Ariphon lõi talle ülistuslaulu ehk hümni, mis muutus üsna laialt levinuks. Pythagorase järgijad kasutasid Hygieia nime sümbolit (vt lisa 1) kirjades tervitusena. Meistrid nagu Skopas, Timotheos, Bryaxis ning ka paljud rooma kunstnikud lõid temast inspireerituna erinevaid skulptuure (vt lisa 2). Keskajast kuni 16. sajandi lõpuni ei pühendatud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikele jumalatele (sh Hygieila) ristiusu kehtestatud keelu tõttu tähelepanu . Protestantismi levikul hakkasid kunstnikud taas rikkalikust antiikkultuurist inspiratsiooni ammutama. 1615. aastal sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas suurenenud huvi tervislike eluviiside, hügieeni ja haiguste profülaktika vastu. Seetõttu muutus tervisejumalanna kujutamine, eriti skulptuuri kujul, väga populaarseks linnaplatsidel,
Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele.
Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole. Nimetatakse ka hernuhuutlasteks, vennakesed kuna käsitlesid kõik inimesi vennakestena. Meeldisid talurahvale kuna pidasid kõiki võrdseks. Avasid koole, andsid välja koolikirjandust ja tõlkisid Piibli eesti keelde. Tegid lõpu eesti viimsetele paganlikele riismetele. Kuid mõju siiski küllatki nõrk, on ka palju suuremad ja tähtsamad mõjutused. Eesti Kirjameeste Selts eesmärgiks oli koolikirjanduse väljaandmine. AJALOO KONSULT 10.04.08 Rahvuslik liikumine 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Mihkel Margna, mitte Martla. 19.sai 60ndad aastad on rahvusliku liikumise algul. Palvekirjade liikumine. Erineb kõigist teistest varasematest liikuistest: teised kõik olid stiihilised, rahvuslik liikumine on algusest peale organiseeritud.
riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et
V: sead 15. Millist mõistet Augustinus kasutab, rääkides Aadama ja Eeva isiklikust patust, mis antakse edasi kogu inimsoole, mis pärineb Aadamast loomuliku sünni teel? Kelles näeb süüdlast Augustinus (4.-5. sajand) ja kelles Rousseau (18. sajand)? V: pärispatu mõistet (ladina keeles peccatum originale); Augustinus näeb süüd endas (,,Pihtimused"), aga Rousseau eeskätt teistes (,,Üksildase uitaja mõtisklused") 16. Mida ütles Augustinus paganlikele filosoofidele oma teoses "Jumala riigist" , kes ütlesid: "Mõtle, kui sa peaksid eksima, et olemas oled" V: "Sest keda ei ole olemas, see ei saa ka ennast petta" 17. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte paganlike filosoofide arvates? V: kristlased ärritasid oma usu praktiseerimisega vanu paganlikke jumalaid 18. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)
· Kevadpühitsus ehk Püha kevad Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham). Nii muusika kui ka tants olid intensiivsed, brutaalsed, seksuaalsed. Ballett Kevadpühitsus (1913) paganliku Venemaa julmad rituaalid: Lootusest paremale viljaõnnele ja karjakasvule tuuakse igal kevadel paganlikele jumalatele ohvriks noor neiu. Karjus, kelle armastatu seekord väljavalituks osutub, tõstab protesti, kuid asjatult, tütarlaps hukatakse ja karjus variseb meeleheites kokku. Balleti lõpus on nn Ohvritants, kus neiu tantsib ennast surnuks. Libreto Stravinski ja Nikolai Roerich (arheoloog, maalikunstnik, folklorist, otsis silda vana Ida ja uue Lääne mõtteviisi vahel, 5-aastane ekspeditsioon Indiasse, Tiibetisse.
Pidevalt asus uues pealinnas üks konsul. Egiptuse teravili läks Rooma asemel uue pealinna varustamiseks. Uue pealinna rajamisega algas keisririigi jagunemine kaheks. Pärast Constantinust olid keisrid kristlased ja tühiste isikutena ei ole nad pälvinud ajaloolaste huvi. Üksnes Constantinuse vennapoeg, filosoof Julianus Apostata (Taganeja) üritas tagasi pöörduda vana usu juurde. Tema korraldusel pidi kristlased tagastama varandused paganlikele templitele, piiskopid jäid ilma kohtumõistmise õigusest ja kristlastel keelati õppetöö. Teda toetas ainult käputäis preestreid ja kreeka filosoofe, rahva enamus suhtus aga Julianuse reformidesse vaenulikult. Paganlusse tagasipöördumise ebaõnnestunud katse lõppes pärast keisri surma sõjaretkel. Varsti pärast Julianuse surma lagunes riik kaheks." Rooma impeeriumi kokkuvarisemine ja Lääne-Rooma hukkumine
Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris
andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk, algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4 evangeliumit (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese), apostlite tegusid, apostel Pauluse kirju, ilmutuste raamatut. Tähtis kuna see on kristlaste püha raamat Jeesuse elus ta ja õpetustest. Ristiusk levis ristisõdade teel, usk suruti paganlikele rahvastele jõuga peale. Püha Benedictus- benediktiini ordu rajaja. Benediktiinlased ei tohtinud omda isiklikku vara, söödi ühises lauad ja omavahelised vestlused viidi miinimumini, peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elust kõrvaletõmbumine, palvetamine, individuaalne õppmine, ümbruskonna inimeste aitamine, füüsilise töö tegemine. Kloostrite ülesandeks oli koolihariduse korraldamine ladina keeles ja vaeste ning haigete aitamine
tõstma oma vasaku mantli käänist ja panema kaks parema käe sõrme sellele ja siis anduma`` (Algra, 2000, lk 333) 3. Allikas ja kristlus Lex Frisionum kodifitseeriti ülemineku ajal: paganlikud friislased ristiusustati neil sajanditel. Seda üleminekut on ka seaduses märgata. Ühelt poolt sisaldab ta selgeid kristlikke elemente: trahvide süsteem (mitte enam veritasu), kristlikel reliikviatel vandumine, vaba pühapäev (XVIII) ning keeld müüa orje paganlikele inimestele (XVII: 5) ehk kahtlemata arvestati seaduse puhul kristlikke väärtusi. Samas sisaldab Lex Frisionum ka paganlikke elemente, mis on vastuolus seaduse põhiliselt tervikliku 15 kristliku iseloomuga. Selged paganlikud elemendid on vastsündinud laste tapmine ja ka templite rüüstajate artikkel. 3.1. Vastsündinud laste tapmine Friislaste hulgas oli lubatud tappa vastsündinud last.
1935 ilmub raua ja Mugaste illustreeritud Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" mustad söejoonistused nt. ,,Linnuse rajamine", ,,Kosjaskäik", ,,Kalevipoeg suremas". 1937 Pariisi maailmanäitusel võitnud ,,Kalevipoja" illustratsioonidega raamatukujunduse peaauhinna. - ,,Kalevipoja võitlus sortsidega" süsi - Hilisloomingus (1930ndad) pöördunud esiaja temaatika poole nt. ,,Ohver" 1935. Gootilik, vertikaali viidud inimkujud, ohverdused paganlikele jumalatele, temperamaal. - Hiljem Kalevipoega illustreerinud Okas, Haamer, aga pole nii erilised - Eesti tähtsaim kunstiauhind K. Raua nimelist kunstipreemiat antakse välja iga aasta erinevates kunstivaldkondades, alates 1973. - Majamuuseum hingitseb 10. Noor- Eestiga seotud kujutav kunst Kirjanduslik rühmitus, mis loodi 1905.aastal Tartus. G. Suits, Fr. Tuglas Kunstnikud- kõige silmapaistvam N. Triik, hiljem jäi K. Mäe varju, J. Koort skulptor N
Lõppemise põhjused suured kaotused (ligi 6 miljonit eurooplast) sõjaline ebaedu no kaua võib 13. saj tõi kaasa suure murrangu põllimajanduses paremad tööriistad talupojad polnud enam huvitatud kaupmeestel oli idamaadega kasulikum kaubelda, kui tülitseda islamimaad hakkasid tegema koostööd tugevnesd Euroopa riigid mõistavad jõuetust nende vastu sõdimisel kristlased mõistsid, et kasulikm on suuremat tähelepanu pöörata viimastele paganlikele piirkondadele. Seetõttu 13. saj algas muistne vabadusvõitlus Eestis Liivimaa ristisõda Ristisõdade tulemused pole täielik läbikukkumine islamimaad haakasid tihedamalt koostööd tegema vastasseis islamiusu ja kristluse vahel suureneb võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad said idamaade väärtusi + siidiussid eurooplased tutvusid idamaade teadmistega, käsitööoskustega jne.
kust hakati uut õpetust levitama. Innukale kihutustööle pakkusid soodsat pinda meie selleaegsed kiriku ja haridusolud: Põhjasõda oli hävitanud rootsiaegsed reformi algatused, nii et pärisorjusse surutud talupoeg ei mõistnud enam kõige lihtsamaidki ristiusu põhitõdesid ning oli pastori teadmata andunud suuremas ulatuses katoliiklike tähtpäevade pühitsemisele, ohverdamisele pühades paikades ja igasugustele muudele paganlikele uskumustele. Kalendrikirjandus 1731 aastast on säilinud vanim teada olev eestikeelne rahvakalender ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". Kalender ei olnud talupojale tähtis ainult ajaarvamise vahendina, vaid ka selles leiduva lugemismaterjali tõttu. Lugemiseks pakutakse peamiselt piiblilugusid. 18 sajandil olid kalendrid talurahva kõige loetum kirjavara. Hupel Valgustusaja esindaja, keeleteadlane, topograafilis-statistilise ja ajaloolis-
annaabi.ee 
