(hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja iseloomu (vooruslik, paheline, ükskõikne). Motiiv miks ma teen seda, mida ma teen.
Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade allutamine. 2. UUSAEG (17.saj algus-I MS-ni) majandus: 1) kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. 2) manufaktuuride rajamine. 3) üleminek masintööle. Vaimuelu: 1) valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. 2) inglismaal levis puritanism usuline ja maailmavaateline liikumine
Loeng 2: 1. Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? I põlvkond sai alguse peale II maailmasõda. Teaduse poolt surutud ja lükatud, põhiargument on see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana.
· Uuri kokkuvõtet, lõpuptk-i (võtab kokku põhiseisukohad) · Vaata iga ptk algust ja lõppu YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 11 Teadusartiklid · TEADUSARTIKLID Vaata abstract'i (lühikes sisukokkuvõtet), et mõista, kas on sulle vajalik/sobilik materjal Kui jah, siis loe uuesti ja mõttega mis näib olevat artikli põhiargument? Loe sissejuhatust ja otsi üles uurimisküsimus; loe kokkuvõtet/järeldusi Viska pilk tabelitele/joonistele Aga meetod?, analüüsi käik? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 12 4 16.10.2016 Artikli sisukokkuvõte näidis (abiks
Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. ,,Õiguse akt" - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil . Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne
com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 2 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 5 ja surma teema. Uuemates käsitlustes kajastuvad ka erootika ning Jumala teemad - kas naisel on mingi eriline erootilisus ja kas naisel on Jumalaga mingi teistmoodi suhe. Tähtsaimaks peetakse tema uurimust Le Deuxieme Sexe (,,Teine sugupool"). Raamatu põhiargument on, et läbi ajaloo on naised alati olnud meestega võrreldes teisejärgulised. Ajalooline areng esindab meeste huve. Mehed on kontrollinud ühiskonda samal ajal kui naised on pidanud jääma ühiskonna piiridesse ning seetõttu on naised olnud orjad oma emaduse ja paljunemise kohustuse tõttu. Ajalooline areng on põhjustanud selle, et maskuliinsust võetakse absoluutse inimtüübina (inimsuse standardina). Inimlikkus on meessoost, mees defineerib naist mitte endaga
korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab
● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Rahvusvahelistumise kontseptsiooni sõnastasid 70ndate teisel poolel kaks Suurbritannia majandusteadlast - Buckley ja Casson. Buckley ja Cassoni teooria kohaselt saavad suured
Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise. Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise. Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nimetatakse positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise. Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas.
- Omapärases pudelis õlut eelistatakse juua pudelist, - Väikese pudeli eelis on see, et õlu püsib värske, - Tarbijateadvuses on esikohal õllemarkidest A Le Coq - Pudeli maksuvus võiks olla 7 – 13 EEK-i, ja Saku, - Tarbijad eelkõige noored, pigem naised, keskklass, - Õllereklaamid lähevad inimestele korda. - Taara tagastatakse põhiargument „et ei jääks 2. Uudne pudel vedelema”, - Teistest erinev, - Keeratav kork ei kompenseeri taara tagastamatust, - Seostatav A Le Coqiga, - eesti turul on puudus keeratava korgi järele, - 0,33 l maht s.t. mõeldud väiksematele õlletarbijatele - konkurendid: A Le Coq – vanaaegne, eriline,
Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks
- nende karistuste mõju kogu ühiskonnale. Enamasti on küsimus püstitatud järgmiselt: kas sunnanuhtluse rakendamine hoiab ära raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kas surmanuhtluse kaotamine suurendab niisuguste kuritegude toimepanemise sagedust riiklikus mastaabis? Inglismaal ja Walesis kehtestati moratoorium sunnanuhtluse suhtes tapmise eest 1965. aastal ning siis kardeti isikuvastaste kuritegude hüppelist kasvu. 1969. aastaks oli selge, et midagi niisugust ei toimunud, ja see oli põhiargument Briti parlamendi otsusele asendada surmanuhtlus eluaegse vanglakaristusega "igaveseks". Samasugune eksperiment toimus Ameerika Ühendriikides, kus sunnanuhtluse täideviimine peatati aastatel 1967-1976. Kuigi saadud tulemust peeti samuti positiivseks, sest tapmiste arv ei kasvanud, jätkati paljudes osariikides kurjategijate hukkamist pärast 10-aastast vaheaega. Peab aga ütlema, et reaalselt on hukatute arv Ameerikas väga väike võrreldes selle maa
varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust. Tekkisid vene muusikud, inglise kunstinud, rantsuse kirjanikud etx. 3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle küsimuse üle. Nimekiri koostati mitmete autorite poolt, aga sajandi keskpaigaks peeti 12 riiki enesemääramisõiguslasteks, hiljem lisati ka Itaalia. Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851
kasumit ja töötasu. 2007 aastal kirjutatud artiklis (“European Eastern Enlargement as Europe’s Attempted Economic Suicide?”) arendasid nad oma eelmisi väiteid edasi ning kirjutasid, et Ida laienemine 2004 aastal moodustas olulise kvalitatiivse hüppe Euroopa inegratsioonis. Lisaks väitsid, et see nn „uus asümmeetriline“ integratsiooni moodus oli äärmiselt ohtlik strateegia, mis oleks võinud terve Liidu kukutada. 2004 ja 2007 kirjutatud artiklite põhiargument oli see, et majanduslik integratsioon, sarnaselt kapitalismile, võib võtta erinevaid vorme, mõned neist arengule soodsamad kui teised. Kolinialism oli üks esimene rahvusvahelise majanduse integratsioone ning see mida Euroopa Liit proovis saavutada oli kvalitatiivselt kolonialismist väga erinev. Edukad majanudslikud integratsioonid on win-win olukorrad mis laiendavad ja arendavad dünaamilise kapitalismi uutesse piirkondadesse
annaabi.ee 
