viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e.
Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi
8. Naise sisemised suguelundid Elundi nimetus ... ladina keeles ... kreeka keeles Paariline Paaritu eesti keeles elund elund Munasari ovarium oophoron X Munajuha tuba uterina salpinx X Emakas uterus metra X Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre.
Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib munarakke ja naissuguhormoone; c) ovulatsioon - küpsete munarakkude väljumine munasarjast ? 15. Nimeta südamekambrid, märgi igaühe juurde, kas seal sees on normaalselt arteriaalne või venoosne veri Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks - parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri) ning kumbki pool omakorda kaheks - ülemised osad on kojad, alumised vatsakesed - vasak koda, vasak vatsake (arteriaalne veri); parem koda, parem vatsake
Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega.
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev
intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium Paarilised lamedad ovoidsed organid, kus valmivad munarakud ja moodustuvad hormoonid Pinda katab ühekihiline kuupepiteel ja selle all on valkjaskest - tunica albuginea Munasarja koore- ja säsiosa Munasarjas eristatakse pindmisemat kooreosa (cortex ovarii s. zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks
keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma
suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis proprium munandikott scrotum kõvasuulagi palatum munasari ovarium paariline elund durum oophoron pehmesuulagi palatum molle munajuha tuba uterina paariline kurgunibu uvula elund salpinx mandlid tonsille emakas uterus metra suupõhi fundus oris tupp vagina colpos rinnanääre mamma lahkliha perineum
Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone. Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine.
peensoolde; toitainete osaline imendumine toimub maos Nimetage kuseelundkonna elundid: neerud(RENES); kusejuha(URETER); kusepõis(VESICA URINARIA); kusiti(URETHRA). Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku
Nefronites toimub uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.Anuuria uriini ei teki üldse Glükosuuria suhkur uriinis Hematuuria veri uriinis Proteiinuuria valk uriinis Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine Diurees ehk uriini teke Neer(ud) ren(es) Kusejuha ureter Kusepõis vesica urinaria Kusiti uthera Munasari ovarium kr.k oophoron Munajuha tuba uterina kr.k salpinx Emakas uterus kr.k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu.
naissuguhormoone. Mis on naiste sisemised suguelundid? Munasari Munajuha Emakas Tupp kuse ja suguelundid 4 Munasari (lad.k), (krk. k.) ovarium, oophoron Munajuha (lad.k), (krk. k.) tuba uterina, salpinx emakas (lad.k), (krk. k.) uterus, metra tupp (lad.k), (krk. k.) vagina, colpos Mis on munasarja funktsioon? Munarakkude kasvatamine ja areng. Kui palju kaalub munasari? 5-10g Millega on munasarja eesmine serv kokku Emakalaisidemega. Tagumine serv on vaba. kasvanud?
jpg NAISE SUGUELUNDID Naise suguelundites tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone. http://www.uh.edu/~tgill2/image008.jpg Naise sisemiste suguelundite hulka kuuluvad : Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid munasari ovarium paariline elund kr.k - oophoron munajuha tuba uterina paariline elund kr.k. - salpinx emakas uterus kr.k. - metra tupp vagina kr.k. - colpos http://z.about.com/d/p/440/e/f/19263.jpg MUNASARI ovarium Munasari on lapik-ovaalne ploomikivi meenutava kujuga paariline sugunääre, mis paikneb
ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga
Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2 3) Jämesool - mineraalsoolad 4) Nahk - higi Neer, neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi
ORGANA GENITALIA FEMININA – NAISE SUGUELUNDID tertsiaarfolliikuleid – dominantse folliikuli täitumine vedelikuga - sisesuguelundid: munasari, munajuha, emakas ja tupp tertsiaarse folliikuli arengu lõppastmeks on põisfolliikul – folliculus - välissuguelundid: suured ja väikesed häbememokad ovaricus vesiculosus ehk Graafi folliikul (1-2 cm) -> selle valmimisel OVARIUM/OOPHORON – MUNASARI lõpeb I küpsusjagunemine -> tekib 2 sekundaarset ootsüüti ja algab - kujult meenutab ploomikivi ovulatsioon - 3x2x1 cm Ovulatsioon
NEERU ENDA VEREVARUSTUS (SUUR VERERINGE). (TOOMASOON; VIIMASOON) 4. KUSEJUHA lad.k.- URETER PIKKUS – um. 30 cm KUSEJUHA FUNKTS- URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE 5. KUSEPÕIS lad.k.- VESICA URINARIA MAHT - 500-700 ml KUSEPÕIE FUNKTS- URIINI MAHUTAMINE 6. KUSITI lad.k.- URETHRA FUNKTS- KUSEPÕIE PERIOODILINE TÜHJENDAMINE NAISE KUSITI PIKKUS – 3-3,5 cm MEHE KUSITI PIKKUS – 18-25 cm 7. MUNASARI lad.k.- OVARIUM KREEKA K.- OOPHORON FUNKTS- SEAL TOIMUB MUNARAKKUDE KASVAMINE, ARENG NING TOODETAKSE NAISSUGUHORMOONE 8. SELGITADE MÕISTED: FOLLIIKULID – MUNASARJANÄÄPS (3 ARENGUASTET: PRIMAARSED ehk ESMANE, SEKUNDAARNE ehk TEISENE, GRAAFIPÕIEKE ehk TERTSIAARFOLLIIKUL) TERTSIAARFOLLIIKUL ehk GRAAFI PÕIEKE - SUGUKÜPSE NAISE MUNASARJAS LEIDUVAD SUURED PÕISFOLLIIKULID. LÄBIMÕÕT 6-12mm.
7. Kusiti URETHRA Funktsioon on kusepõie perioodiline tühjendamine Naise kusiti pikkus 3,3-3,5 cm, paikneb tupe ees URETHRA FEMININA Funktsioon: Uriini väljutamine Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA Osad: Eesnäärme-, membraan- ja käsnosa Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine 8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone 9. Mõisted Folliikulid Vedelikuga täidetud põis, kus asub munarakk (Munasarjanääpsud) Vastsündinud 200000-400000 primaarfooliikuli. Puberteedieas prim. suurenevad sekund. folli. Suguküpseeas fertsiaarsed folliikulid Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid
sigimik) või liitunud (liitviljalehine ehk sünkarpne sigimik) (joonis). Ühest viljalehest koosnevat emakat käsitletakse apokarpsena. Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku (ovarium), emakakaela (stylus) ja -suuet (stigma). Kui emakakael on redutseerunud, nimetatakse vahetult sigimikule kinnituvat emakasuuet istuvaks. Sigimik koosneb seinast ja sigimikupesast, mitme
esikunäärmete (Bartholini näärmete) ning väikeste esikunäärmete viimajuhade avavused. Sugulise erutuse korral eritub suurtest esikunäärmetest klaasjat-limajat vedelikku, mis niisutab tupeesiku limaskesta ja soodustab sellega suguühet, kuna tupp on siis niiske ning hõõrdumine väiksem. 7 Sisemised suguelundid Munasari (ovarium) Munasari on kujult lapik-ovaalne ploomikivi meenutav 4x2x1 cm suurune paarisorgan, mis kaalub ligikaudu 5g. Munasarjal on tubaarne (munajuhapoolne) ja uteriinne (emakapoolne) ots, eesmine e. munasarjakinnistmine serv ja vaba (tagumine) serv, lateraalne ja mediaalne pind. Munasarja ülemine, tubaarne, ots on munajuha kõhtmise otsa lingukujulises haardes ja munasarja kandesideme abil kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd, milles kulgevad munasarja veresooned
tundlikud. Erinevate rakkude puhul võib sama hormoon mõjuda täiesti erinevalt. Hormoonieritus Sisesekretsiooninäärmete hulka kuuluvad: ajuripats (hüpofüüs), käbinääre (epifüüs e glandula pinealis), kilpnääre (glandula thyroidea), kõrvalkilpnääre (glandula parathyroidea), neerupealised (glandula suprarenalis), kõhunäärme (pankreas) Lagerhansi saared, sugunäärmed (gonaadid) = munasarjad (ovarium) või munandid (testis). Hormoonide toodangut reguleerib hüpotaalamus, üks osa vaheajust. Kõige tugevamini mõjub hüpotaalamus ajuripatsile ehk hüpofüüsile, mis siis omakorda mõjutab teisi sisenõrenäärmeid, mis toodavad mitmesuguseid hormoone. Joonis 3.14. Sisesekretsiooninäärmed Kiirabi seisukohast olulised hormoonid Kui hüpofüüsi eessagar eritab neerupealiseid mõjutavat hormooni (ACTH), toodab neerupealise koor enam kui 40 hormooni
annaabi.ee 
