....................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................................ 13 Küsimused.............................................................................................................................14 Ottomootori juhtimine...............................................................................................................15 Töö käik................................................................................................................................ 15 Süütejärjekord....................................................................................................................... 16 Toitesüsteem..........................................................................
4)Puhastab õli mehhaanilistest lisanditest(metallipuru jne) Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. Euroopa standard ACEA jaotub 3e rühma: 1)A siis ottomootorile, 2)Bsiis sõiduauto diisel, 3)E siis veoauto diisel. Nr
kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt
API klassifikatsioon API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks määratud testi. Klassifikatsioon on avatud ja sinna saab lisada uusi klasse endisi muutmata. Esimene täht tähistuses näitab mootori tüüpi ja teine õli kvaliteeti. S ottomootor , C diiselmootor, T 2-taktiline ottomootor. Teine täht on alates A-st A, B, C, D, E, F, G, H, I, J,K,L jne. Seega SA, SB, SC, SD, jne on ottomootori õlid, CA, CB, CC, CD jne diiselmootoriõlid ja TA, TB, TC, TD on 2-taktilise ottomootori õlid. Kui tähistuses on SE/CC siis see mootoriõli on universaalne ja sobib kasutamiseks nii ottomootoris kui ka diiselmootoris. Täielik tähistus API SE/CC. API SF mootoriõli toodetakse aastast 1980 ja sobib keskmistes tingimustes töötavale ottomootorile mida toodeti aastatel 1980...1989. API SH mootoriõli toodetakse aastast 1993 ja on mõeldud kasutamiseks sõidu- ja kauba-autode ottomootorites
vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi. Sissepritsesüsteemid jagunevad: a) mehhaanilised (MPS), b) elektroonilised (EPS). Sissepritsesüsteemide kasutuselevõtuga kaasneb: a) väheneb kütusekulu (kuni 15%) ja heitgaaside toksilisus (kuni 30%); b) toimub tööreziimide täpsem jälgimine ja silindrite parem täitmine; c) paranevad mootoritöö näitarvud; d) EPS-iga varustatud ottomootorid arendavad keskmiselt 12% rohkem võimsust kui sama klassi karburaatormootorid. Ottomootori ja diiselmootori sissepritsesüsteemide põhimõttelised erinevused: 1) ottomootoris toimub sissepritse enamuses põlemisprotsessi II-ses ja III-ndas faasis, seetõttu on segumoodustamise aeg pikem; 2) ottomootoris on surveaste ja seega ka silindri vasturõhk väiksem, mistõttu kütuse sissepritserõhud on madalad, st algavad 1,5 MPa; 3) ottomootoris on küttesegu kvalitatiivne moodustamine määratletud piirangutega (detonats. oht; kütuse faakli omadused; ja );
Gaasijaotus faaside nurkade erinevused saadakse nukkvõlli nuka erinevate kujudega. Selline klappide avamise moodus suurendab tunduvalt mootori võimsust. Võimsuse kasv tuleneb silindri paremast täitumisest värske kütteseguga ja paremast silindri puhastamisest läbitöötanud gaasidest. Kolb mootorite iseärasused küttesegu järgi Kütuse ja õhu segamise järgi jaotatakse mootorid kahte suurde klassi: ottomootorid, diiselmootorid. Need nimed tulevad leiutajate järgi. Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhusegu, mis on silindris kokkusurutud süüdatakse silindris väljaspoolt sinnapoole juhitud elektrisädemest. Ottomootorid jaotatakse küttesegu moodustamise poolest järgmiselt: karburaator mootorid. Nendes mootorites segatakse õhk ja kütus karburaatoris. Pritsung ottomootorid nende mootorite korral sergatakse kütus ja õhk sisselaske kanalis enne sisselaske klappi pritsides sealolevasse õhku kütust. Nende mootorite toiteks kasutatakse gaasilist kütet.
· toitesüsteemi osade suur mass · kergesti lenduv ning plahvatusohtlik · väikese tihedusega Gaaskütuseid on kolm põhiliiki: · generaatorigaas; · surugaas; · vedelgaas. Generaatorigaas Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites. Maagaas
kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise surnud seisu poole. [3] Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur sõltub nii mootori surveastmest, isobaarilisest paisumisastmest kui ka adiabaadi astendajast, tõustes mootori surveastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ning isobaarse paisumisastme alanemisel. Kuna diiselmootori surveaste on ottomootori surveastmest kõrgem, on ka diiselmootori kasutegur üldiselt ottomootori kasutegurist suurem. Isobaarne paisumisaste on võrdeline mootori koormusega. Mida suurem on isobaarne paisumisaste, seda kestvam on soouse eraldumine (põlemine) ja kõrgem gaasi temperatuur paisumisprotsessi lõpul, mis põhjustabki mootori termilise kasuteguri alanemise koormuse tõusul. Seetõttu järeldubki, et diiselmootori termiline kasutegur langeb mootori koormuse tõusuga. [3] 1
Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Ottomootorid Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhu segu, mis on silindris kokku surutud, süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga
Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks sisepõlemismootor, mõnedel autodel ka elektrimootor. Toodetakse ka sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooni mida nimetatakse hübriidautoks. Klassikaliselt paikneb mootor auto esiosas. Tavaliseim on kolbmootor. Mootoreid on kahte liiki: ottomootor ja diiselmootor. Ottomootori kasutegur on 30%-37%. Mootori eelised on ta vaiksus ja kergus. Diiselmootori kasutegur on 35%- 45%. Mootori eelised on ta ökonoomsus ja pikem kasutusiga. Töötava mootori silindrites valitseb nii suur kuumus, et ilma sundjahutuseta paisuksid kolvid silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu
õhuga. Siin olgu võrdluseks esitatud ka bensiini kui süsivesinike segu LPK õhus — see on 1,5 mg/m3. Tuleb välja, et käesoleval ajal meie teedel ja tänavatel sõitavte autode summuteist sõltuvalt sõidukiirusest väljub CH2H4 kontsentratsioono 87-159 mg/m3. 5. MOOTORSÕIDUKITE HEITGAASIDE SAASTEAINESISALDUSE PIIRNORMID, MILLEST LÄHTUTAKSE TEHNOÜLEVAATUSEL JA MUUL KONTROLLIMISTEL 1. Katalüsaatorseadmeta või l-andurita katalüsaatorseadmega ottomootori heitgaasides ei tohi CO-sisaldus ühelgi töörežiimil ületada: • 4,5%, kui sõiduk on valmistatud aastail 1967 kuni 1987; • 3,5% sõidukeil, mis on valmistatud alates 1987. aastast. Kui valmistaja on ette näinud väiksema CO-sisalduse, siis peab see valmistaja ettekirjutusele vastama; • enne 1967. aastat valmistatud sõidukite heitgaaside saasteainesisaldust ei normeerita. Mootor ei tohi suitseda ühelgi töörežiimil. 2
..................................13 4.3 Tulevik............................................................................................................................. 14 KIRJANDUS............................................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Käesolevas kursusetöös käsitletakse tänapäevaste auto sisepõlemismootorite (ottomootori) tähtsaimat detaili selle juhtaju. Valisin taolise teema, kuna olen ise huvitatud sellisest valdkonnast ning oskan palju enda kogemusi ja teadmisi tuua töösse. Samuti soovin eelpoolnimetatud teemast rohkem teada saada ning uurida igasuguseid seonduvaid ja seostuvaid aspekte. Tänapäevases infoühiskonnas on küll suur rõhk pandud elektriautode revolutsioonile, kuid usun, et ei kao veel ka kuhugi fossiilkütustel sõitvad autod. Samuti on ka minu poolt
Kui kümmekond aastat tagasi oli kütuses 0,2-1,4 % väävlit, siis nüüd on kvaliteetkütustes seda alla 0,05 %. Peamiselt väiksema kütusekulu tõttu tekib diiselmootoris vähem süsinikdioksiidi kui samasse suurusklassi kuuluvas ottomootoris, kuid diislikütuses on suhteliselt rohkem süsinikuaatomeid kui bensiinis, mis CO2 emissiooni mõnevõrra jällegi suurendab. 1 km läbisõidu kohta on diiselmootori heitgaasis siiski umbes 10% vähem CO2 kui ottomootori omas. Heitgaasiemissiooni mõjutab kütuse sissepritsemoment ja -kestus ning sissepritsekarakteristik, st sisestatava kütusekoguse jaotus pritseaja vältel. Hilistuv sissepritse vähendab põlemistemperatuuri, seega ka NOx teket, kuid suurendab CH kogust. Juba ühekraadine kõrvalekalle (väntvõlli pöördenurga järgi) optimaalsest võib tõsta NOx emissiooni 5% ja HC emissiooni 15%. Nii täpne, mootori töötingimusi arvestav sissepritse
kaitsta... · Enne Hollywoodi esilekerkimist oli maailma suurimaks filmilevitajaks omapärasel kombel Ford Motor Company, mille uudisklippe näidati iganädalates tuhandetes kinodes üle terve USA. Fordi edu toetus teatavasti mudelile T, mis moodustas 1918. a. kogu maailma autotoodangust enam kui poole. Milline on aurumasina tööpõhimõte? Mille leiutas James Watt? Kes leiutas esimese bensiinimootori ja millal? Milline on diiselmootori ja ottomootori suurim erinevus? Millal patenteeriti esimene auto ja kelle poolt? Millal leiutati diiselmootor ja kelle poolt? Millise tehnoloogia tõi autotööstusesse H. Ford ja miks oli see nii suur muutus? Nimeta 5 autondusega seotud tähtsat aastaarvu?
g) erimass Nm kohta: m =m/M [kg / (Nxm) ]; Md dmax h) liitervõimsus: P = P / (i x V ) = p x n / ( 225 T ), [kW / l ], el e h e t kus p keskmine efektiivrõhk, i - silindrite arv, V - silindri töömaht, e h i) pöördemomendi varutegur: = (M M )/M ; d.max d.nom d. nom 7. Ottomootori eripära 8. Diiselmootori eripära Diiselmootori eelised: suurema surveastme tõttu kulutab diiselmootor tööühiku kohta 20 ... 25 % vähem kütust diiselmootor töötab raskemate kütustega, mis on odavamad ja vähem tuleohtlikud Diiselmootori puudused: kõrgema rõhu tõttu silindris on vajalik detailide suurem tugevus, mistõttu mootori mõõtmed ja mass on suuremad, kui ottomootoril vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel
· Mõnedel uuematel mootoritüüpidel on hakatud kasutama ka lisaõhu andmist katalüsaatorile mõne aja jooksul pärast külma mootori käivitamist. Kuna sellel reziimil saab mootor natuke rikkamat küttesegu, siis lisaõhk soodustab katalüsaatoris CO ja HC järelpõletamist ning katalüsaator kuumeneb kiiremini vajaliku töösoojuseni. Erineva ehitusega katalüüsmuundurid Mürgiste heitgaasikomponentide vähendamine ottomootori keraamilises katalüsaatoris Bensiinimootori katalüsaatori kontroll kahe hapnikuanduriga -andurid. On ette nähtud küttesegu koostise kontrollimiseks. -andur paikneb väljalasketorustikus ja tegelikult hindab -andur vaba hapniku kogust heitgaasis: kui heitgaasis oli palju vaba hapnikku, siis mootori silindrisse antud küttesegu oli lahja (palju õhku vähe kütust); kui aga vaba hapnikku oli vähe, siis ilmselt oli segu rikas (vähe õhku, palju kütust). -andur saadab
See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Gaasikütused Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt. Tema põhikomponendiks on metaan (CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris.
oleks omavahel lahutatud. Minut aega mootori õlita töötamist sulatab selle laagrid, veidi aega pärast seda kiiluvad kolvid kinni ning mootor lakkab töötamast. Mootori õlitussüsteem annab õli hõõrduvatele pindadele, et vähendada hõõrdumist, eemaldada kulumissaadusi ning jahutab hõõrduvaid pindu. Mootoriõlide ACEA klassifikatsioon: E1-lassifikatsioon, milline kehtestati jaan.1991.a. A- ottomootori õli B-sõiduautode ja väikebusside mootoriõli E-suurautode õli Tähe järel olev number näitab õli kvaliteeti, näiteks E1on sarnane CCMC D4 nõuetega, sobib vanematele mootoritele kergemates tingimustes E2-kvaliteetne tavaõli, on selle rühma tipptase E3-sarnane CCMC D5 nõuetega, on selle rühma tipptase. Mootoriõlide tähistus SAE 10W -30näitab: Sae-ameerika Autoinseneride Ühing, millele järgnevad arvud iseloomustavad õli viskoossuust W-talveõli tunnus
· kergesti lenduv ning plahvatusohtlik · väikese tihedusega Gaaskütuseid on kolm põhiliiki: · generaatorigaas; · surugaas; · vedelgaas. Generaatorigaas Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites. Maagaas
· kergesti lenduv ning plahvatusohtlik · väikese tihedusega Gaaskütuseid on kolm põhiliiki: · generaatorigaas; · surugaas; · vedelgaas. Generaatorigaas Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites. Maagaas
on kiirguse neeldumistegur «K», mille mõõtühik on m 1; 3) katalüüsjärelpõleti seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis saasteainete sisaldust, neid täiendavalt põletades; 4) liigõhutegur kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe; 5) maagaas sisepõlemismootori toitesüsteemis kasutatav kütus, mis põhiliselt koosneb looduslikust metaanist; 6) saasteainete heitkogused sädesüütega mootori ehk ottomootori heitgaasis sisalduvad süsinikmonooksiidi (CO), süsinikdioksiidi (CO2), süsivesinike (CH) ja lämmastikoksiidide (NOx) ning sädesüütega gaasimootori ja diiselmootori heitgaasis sisalduvad CO, CO 2, CH, NOx, mittemetaansete süsivesinike (NMHC), metaani (CH 4) ja tahkete osakeste (PM) (ainult kompressioonsüütega mootorite ehk diiselmootorite heitgaasis) kogused; 7) saasteainete kontrollsüsteem seadmete kompleks (näiteks õhu väljalasketorustikku sisestamise süsteem,
annaabi.ee 
