"Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele.
traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda. Peale otsuse avaldamist, ilmus sinna ka Odette, kes murtud südamega minema jooksis. Prints mõistis, mis oli juhtunud ja oli ahastuses. Ta läks ja otsis järve äärest ülesse luige, kellesse ta kiindus. Ta palus temalt vabandust, kuid äkitselt ilmus sinna von Rothbarth, kes noori kogu oma jõuga lahutada püüdis
edasi anda. „Luikede järve“ ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve äärde läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda. Peale otsuse avaldamist, ilmus sinna ka Odette, kes murtud südamega minema jooksis. Prints mõistis, mis oli juhtunud ja oli ahastuses. Ta läks ja otsis järve äärest ülesse luige, kellesse ta kiindus. Ta palus temalt vabandust, kuid äkitselt ilmus sinna von Rothbarth, kes noori kogu oma jõuga lahutada püüdis
* Helene Waiss "Stained Glass Quarterly of America", * Thomas Lawrence "Manhattan Arts International", * Vicky Kastanias "The World of Glass". Meeli Kõivast on kirjutatud üle 60 artikli erinevates keeltes. Aastail 19942008 on Kõiva elanud ja töötanud Soomes, Rootsis, USA-s, Saksamaal, Belgias. Koostööprojektid Helsingi, Stockholmi, New Yorgi ja Seattle'i tipparhitektide ja inseneridega. Meeli Kõiva isa Harri Kõiva oli ehitusinsener ja karikaturist, ema Ottilie-Olga Kõiva on folklorist. Meeli Kõival on poeg Martin Kõiva (sündinud 1987. aastal). Õde Katre Kõiva on laulja. Haridus 1984. Eesti Riiklik Kunstiinstituut Täiendõpe USA-s, Saksamaal, Soomes Valik monumentaalteoseid * "Laotuse Kaja" klaas- valgusskulptuur, Tallinna Teletorn, Eesti * "Tee vastu mäge" vitraazid, Tartu tervishoiutöötajate maja, Eesti * "Lind läbi silma" vitraazid, Printest OY, Tallinn, Eesti
Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849)
Kreutzwald Võrus Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta tõusis ühtlasi tähtsale kohale ka Eesti kultuurielus. Võrus ta ka abiellus. Tema perekonda kuulus sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler, tütar Annette Adelheid ja ja poeg Friedrich Alexis. Kreutzwaldile kõige lähedasem, tema noorem tütar Marie Ottilie suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutas Kreutzwald jutustuse "Paar sammukest rändamise teed." Ka Kreutzwaldi loominguline tegevus on seotud Võruga. Siin sündisid kõik tema olulisemad teosed. Kreutzwald vabanes Võru linnaarsti kohustustest 74 aastasena, müüs maja Võrus ning kolis juunis koos abikaasaga elama tütre juurde Tartusse.
ja lihtsalt nautisin. Lugematul arvul kordi tundsin, kuidas judinad jooksevad mööda selga ning kananahk tekib ihule. Tegemist polnud aga ebaõnnega õhukonditsioonis, vaid ootamatult tugev lummus ,,Luikede järve" visuaalse ning veel enam musikaalse ilu vastu. Kealan McLaughlin, kes oli esimest korda prints Siegfriedi rollis, mängis oma osa väga meisterlikult välja, tema solo-tantsunumbrid olid kihvtid ja hästi teostatud. Alena Shkatula, kes tema armastatud Odette ja ka Ottilie rolle tantsis, oli sammuti vapustav. Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja. Isiklikust perspektiivist julgen öelda, et paremini tuli siiski välja valge luik. Oleksin võib olla rohkem soovinud mustale luigele isepärast võrgutamist ja müstilisust,
Pidev hirm isa ees ja enese väärikuse alahindamise, tegid temast sõnakuuleliku poja, kelle vaated olid suunatud ainult oma isale, kui mehelikkuse kehastusele. Sellise maailmavaate kujundasid loomulikult tema tagasihoidlik iseloom, kuigi sisimas ei olnud ta kunagi allaandja. SUHTED PEREKONNAGA Isa Hermann Kafka, ema Julie Kafka juudid- domineerivad vanemad. Rikka kaupmehe esimene poeg. Kaks venda kes surevad lapsepõlves, kolm õde- Gabriele, Valerie, Ottilie. Priviligeeritud positsioon perekonnas- ainus poeg. Pingeline suhe ema ja isaga: ühelt poolt etteheited, teiselt poolt anti talle kõik eluks vajalik- majanduslik osa. Süümepiinad ja kohusetunne vanemate vastu. Otsused langetas alati ise. Teostes peegeldub Kafka enda suhtumine perekonda- sõltuvus ja psüühiline otsing autoriteetide järele. Elu õe Ottila juures, haigusest tingitud tihedad spades viibimised ja elu Berliinis- tõid kaasa hingerahu, eraldumine vanematest.
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter;
igavest truudust. Läheneb hommik ning tütarlapsed peavad uuesti luikedeks muutuma ja Odette jätab Siegfried´ida hüvasti. Kolmandas vaatused korraldab Siegfried´i ema poja auks balli. Ballil peab ta valima 6 neitsi seast endale neiu, kellega ta abiellub. Pirnts mõtleb Oddete´ile. Ema soovile alludes pöörab ta igale neitsile tähelepanu kuid ootamatult saabub tundmatu külaline. Külaliseks osutub võlur Robert, kes esineb rüütlina ning on toonud ballile oma tütre Ottilie. Siegfried´i hämmastab ootamatu sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel panna mängu kogu oma ilu, et saada pritntsilt armutõotus. Siegfried peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale, et soovib tütarlapsega naituda kuid sellel hetkel näitab printsile end valge luik ning Siegfried saab aru, et tegu on pettusega ja tõttab luige juurde. Neljanda vaatuse alguses on öö. Järve kaldal seisavad kurvad tütarlapsed. Siegfried palub
Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas, et Odette ise on saabunud peole. Ottilie võrgutas salakavalalt printsi ning Siegfried oli nii võlutud neiust, et pani tema sõrme kihlasõrmuse. Von Rothbart võidutses, sest ta salaplaan õnnestus ja suurest rõõmust otsustas tõe teistele paljastada. Ballile ilmus siis kurb ja ahastav valge luik Odette ja sellega näis printsile, et tema unistusteriik muutus talle jäädavalt kättesaamatuks. Von Rothbart võidurõõmutses nähes, et oli allutanud printsi sundides teda eemalduma unistusteriigist.
õpinguid Tallinna saksa kreiskoolis. 4. Kreutzwald astus kirjandusliku avalikkuse ette ,,Vaga Jenoveva eluloo" tõlkega. 5. Kreutzwald asus 1825.aastal õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. 6. Kreutzwald tegeles suvevaheaegadel rahvaluule kogumisega, tehes selleks Harjumaa kõrval ka pikemaid reise Põhja-Tartumaale. 7. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist alustas Kreutzwald tööd Võru linnaarsti kohal. 8. Kreutzwald pühendas jutukese oma armsaima lapse, Marie Ottilie, mälestuseks, kes suri 15-aastasena. 9. Kreutzwaldi kirjanikuisiksusele oli iseloomulik teravmeelsus, loomupärane ägedus ning kalduvus satiiri. 10. Võrus elades osales Kreutzwald aktiivses kultuurielus ajakirjanduse ja teiste kirjanikega kirjavahetuse kaudu. Tal oli ulatuslik kirjavahetus näiteks Faelhmanni, Hurda, Koidula jpt. 11. Kreutzwald veetis oma elu viimased viis aastat Tartus väimehe Blumbergi hoole all. 12
Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed ekspositsioonid koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe). F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused
Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Franz oli vanim. Ta vennad surid imikuna ning õed holokaustis. Hermann Kafka oli poja sõnade järgi tõeline Kafka nii iseloomult, füüsiselt kui vaimus, Stanley Corngoldi poolt aga kui suur, isekas ja käskiv ärimees. Franz väljendas oma keerulist suhet isaga rohkem kui 100-leheküljelise kirjaga isale, mida ta enne isa surma avaldada ei julgenud. Isa türannia on suuresti kujundanud kannatuste väljendust Kafka teostes. 1889-1893 käis Kafka saksa poiste algkoolis
Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889. aastal tüdruk, kes sai endale nimeks Gabriele. Gabriele’ile järgnesid veel kaks tüdrukut, Valerie ja Ottilie. Nende pere vahetas tihti oma kortereid üha suuremate ja uhkemate vastu, sest poodi saatis üha kasvav edu. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: “Mis on minul ühist juutidega?” Franz õppis saksa koolides, kuigi ta valdas vabalt nii saksa kui tšehhi keelt. Koolis oli ta keskmine õpilane, nõrgim aine oli tal matemaatika. 13-aastaselt oli tal bar mizvah, mida ta hiljem meenutas kui igava ja mõttetuna. Franzi usuline kasvatus piirdus sellega, et ta
balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 20032013 oli ta
SÖÖGITUBA JA KÖÖK Söögitoas on koos Kreutzwaldiga leiba murdnud kõik need, kes Võru kaugeks ei pidanud, et Lauluisaga kohtuda: E. Lönnrot, J. Krohn, Y. S. Yrjö-Koskinen, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, C. E. v. Baer, C. Reinthal, F. J. Wiedemann, G. Schultz-Bertram, W. Schultz, E. Sachssendahl ja mitmed teised tolle aja kultuuri- ja teaduseinimesed. Praegu on laud kaetud kahele, otsekui majja oleks jäänud vaid vanapaar: noorem tütar, papa lemmiklaps Marie Ottilie puhkab Võru surnuaial, vanem tütar on abiellunud ja elab Tartus, poeg Alexis õpib Peterburi Tehnoloogia Instituudis. Kella alla on paigutatud majaproua Marie Elisabethi foto - siinne maailm oli tema vastutada, siin tundis keeta ja küpsetada, küllap ka teenijatüdrukult korda ja puhtust nõuda. Avatud köögiukselt võib näha ka nõuderiiulit, koogivorme, vaskanumatega pliiti ja lauda. See on tolleaegse võrulase tüüpiline köök. Kõik potid ja pannid ei ole selle maja pere omad
III vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja v a l i m a . K u i d p r i n t s i m õ t t e d o n i m e k a u n i O d e t t e ´ i j u u r e s . Va i d e m a s o o v i l e a l l u d e s p ö ö r a b t a b a l l i l e kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. IV vaatus On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust ja veenab
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama
1. Elulugu 1.1 Varajane elu Arnold Schönberg sündis 13. septembril 1874.aastal Viinis Samueli ja Pauline Schönbergi pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid. Tema isa Samuel suri 1889.aastal kopsupõletikku. 1.2 Pangaametnik ja esimesed teosed 1891. aasta 22
annaabi.ee 
