Küsimused õpingukorralduse I loengu kohta 1. Mis organ on TTÜ nõukogu? 2. Millega tegeleb dekaan? 3. Kes nõustavad üliõpilast? 4. Mis on tüüpõpingukava? 5. Millistest õppetöö vormidest osavõtt on kohustuslik? 6. Mis on vabaaine? 7. Mis on vabaõppe moodul? 8. Mis on eeldusaine? 9. Milliseid vabaaineid saab õppida tasuta? 10. Millal ja mis põhjustel võib õppejõud üliõpilase kuulajaskonnast välja arvata? 1. TTÜ nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustusorgan, mis koosneb 41-liikmest ja otsustab olulisemaid TTÜ arengu ja tegevusega seotud küsimusi. 2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained
Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha SRÜ -Sõltumatute Riikide Ühendus "Partnelus rahu.." -NATO koostööprogramm, et kaasata oma tegevusse Ida-Euroopa ja Venemaa Nimed J
EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕIGUSTEGA);RAHVUSVAHELINE KOHUS(ÜRO PEAMINE KOHTUORGAN);SEKRETARIAAT(ÜRO HALDUSORGAN,KORRALDAB ORGANISATSIOONI TEGEVUST,JUHIB PEASEKRETÄR). EL-EUROOPA LIIT ASUTATI 1952.A 28 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 2004.A
paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu protestantism reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus puritaan range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal reformatsioon usupuhastusliikumine XVI sajandil renessanss antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus riigipäev valitseva seisuse otsustusorgan teoloog usuteadlane teotöö talupoja töökohustus mõisa heaks
*Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek. (seal osalesid pmst kõik need mehed, kuskil 3000 max) * rahvakoosolekut juhtisid reeglina 3 juhti. Algul olid nad ajutised, pärast jäetigi ametisse. * Kaob rooma võimu tulekuga u 1.saj eKr. Demokraatia varjusurmas. Tekkis 1100 kuni 1200 aastane paus, kust demokraatiast ei teatud midagi.d * kaob areenilt umbes 2000 aastaks *Teooria kirjas Vana-Kreeka (kogu kreeka filosoofide koolkond) autorie teostes. *ilmub uuesti välja 12. sajandil: põhjused:
Euroopa parlamendi saadiku valib Eestis rahvas. Kandidaat peab olema vähemalt 21- aastane teovõimeline Eesti kodanik/ Euroopa kodanik. Saadikud töötavad fraktsioonides parteide lõikes. Euroopa Rahvaparteis on Tunne Kelam (Isamaaliit), Euroopa Sotsialistid: M. Mikko, K. Saks, A. Tarand (Eestis sotsiaaldemokraadid); Euroopa Liberaalid: Toomas Savi (Reformierakond), S. Oviir (Keskerakond). Vaata ül. Õpikust. Koostanud: Madis Somelar 3 Euroopa Liidu Nõukogu Otsustusorgan, sinna kuuluvad liikmesriikide vastavad ministrid (sõltuvalt päevakorrast). Peasekretär on ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana. Tööpaik on Brüssel, välja arvatud aprill, juuni ja okt, mil töötab Luksemburgis. Euroopa Kohus 27 kohtunikku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi.. Euroopa Kohtu liikmed valitakse 6 aastaks (valim liikmesriigi valitsus), Eestist Uno Lõhmus. Euroopa Kontrollkoda Rahaliste tehingute kontroll
4. Rahulepingud a) Pariisi rahukonverentsil (juuli-okt.1946) sõlmiti rahulepingud Saksamaa liitlastega (It., Rum., Bulg., Ungari ja Soome). · Saksamaaga rahu ei sõlmitud - jagati liitlasriikide vahel 4 okupatsioonitsooniks b) Jaapaniga rahuleping San Franciscos (1951), millele N. Liit alla ei kirjutanud (Kuriilid!) 5. ÜRO asutamine San Francisco konverentsil (apr.-juuni 1945) a) ÜRO Peaassamblee 51 liikmesriiki b) ÜRO Julgeolekunõukogu tähtsaim otsustusorgan (5 suurriiki vetoõigusega USA, N.Liit, Ingl., Prants., Hiina) 6. Nürnbergi protsess (1945) rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle: a) 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg jt.) c) ülejäänutele pikaajaline vangistus 7. II maailmasõja tagajärjed a) Hukkunud · Kolmikpakti poolel mobiliseeriti 30 miljonit, vastaspoolel 80 miljonit inimest · Hukkunute täpne arv teadmata, Euroopas u. 60 miljonit, enamuses tsiviilisikud:
naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega. • 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. • 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. ÜRO struktuur • ÜRO-l on 6 peaorganit: 1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid toimuvad kord aastas. 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu 3
Vaata: lk 132-136 Euroopa Komisjon · Kaitseb liidu üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise · Juhtiv jõud liidu institutsioonilises süsteemis · Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa Parlament · Jagab nõukoguga (Euroopa Liidu Nõukoguga) seadusandlikku võimu · Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi · 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu · Nõukogu on Euroopa Liidu peamine otsustusorgan · Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab üks esindajaks määratud minister Euroopa Kohus · Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust · Seisab Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete huvide eest Seaduste tasakaalustamine EL ja liikmesriigi vahel Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes.
Euroopa parlament Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu Teostab dem. järelvalvet kõigi liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle; parlamendil on õigus avaldada komisjonile umbusaldust, mis viib volinike tagasiastumisele Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi Valitakse otsestel valmistel, mis aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide dem. õiguspärasust 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on EL-i peamine otsustusorgan Nõukogu võtab vastu otsuseid ( omad seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos parlamendiga Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab (ELN ALLA!) EL-i Nõukogu Sekretariaat EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses Euroopa Kohus Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust
2011. aastal, et kohus uuriks kuritegusid, mis pandi toime samal aastal toimunud presidendivalimiste järel; 4. juhtumi on kohtule edastanud Julgeolekunõukogu, näiteks 2011. aastal paluti kohtul uurida Liibüa kodusõjas toime pandud kuritegusid. Mõisted: Euroopa Liidu peamine seadusandlik organ- Euroopa Liidu Nõukogu Rahvusliku, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine- Genotsiid ÜRO peamine, 15-liikmeline otsustusorgan- Julgeolekunõukogu NATO eestikeelne täisnimetus- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Ladinakeelne väljend riigi või valitsuse täieliku tunnustamise kohta- De jure Teatud erikohus, nt sõjakohus- tribunal Tähtsaim inimõigustealane dokument (kaks sõna)- inimõiguste ülddeklaratsioon Ladinakeelne väljend uue valitsuse või režiimi olemasolu aktsepteerimise kohta- De facto Euroopa Liidu institutsioon, mis määrab liidu üldised arengusuunad- Euroopa Ülemkogu
Idustrialiseerimine tööstuse arendamine NSVLs Iisrel juutide riik, mis paikneb lähisidas Inflatsioon raha ostujõu lngus ja hindade tõus Intrerventsioon ühe riigi pealetung mingile riigile Isikukultus ühte isikud peetakse riigis, kui jumalat Isolatsionism USA välispoliitika 30.ndatel aastatel Julgeolekunõuk. ÜRO tähtsaim otsustusorgan Kapitalism eraomandusel ja vabaturumaj. põhinev ühiskondlik süsteem Kapituleerima edasisest võitlusest loobuma ja vastastele alistuma Kasvuhooneefekt globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Koalitsioon võimul olevate parteide liit Koalitsioonivalitsus mitmest parteist koosnev valitsus Kodusõda sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel
Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 põhikomiteed: 1. komitee desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek 2. komitee majandus ja rahandus 3. komitee sotsiaalsed, humanitaar- ja kultuurilised küsimused 4. komitee poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine 5. komitee administratiiv- ja eelarveküsimused 6. komitee õigusküsimused 3.2 Julgeolekunõukogu (Security Council) on ÜRO tähtsaim püsiv otsustusorgan, mis vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest. Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa aastani 1971 esindas Hiinat Taiwan). Lisaks 5 alalisele liikmele valib Peaassamblee 2 aastaks geograafilistest aspektidest lähtuvalt 10 mittealalist riiki: 2 Lõuna-Ameerikast, 1 Ida-Euroopast, 1 Lääne-Euroopast, 2 Aasiast, 3 Aafrikast ja 1 Okeaaniast.
seal viljakam oma süüa. muld. kogukonnad, vene vanausulised)). Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval.
järglasena näha ka Andropov. Detsembris 1984 suri Ustinov, märtsis 1985 ka Tsernenko. Poliitbüroos oli alles 10 liiget ja 6 kandidaati. Gorbatsovi kõrval oli kaalutud ka Grisini ja Romanovi valimist, ent Gromõko asus nüüd noorema mehe poolele ja sellega oli asi otsustatud. Alates 11. märtsist 1985 oli Gorbatsov NLKP KK peasekretär. Partei struktuur Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) oli NSV Liidu ainupartei. Selle ametlikult kõrgeim otsustusorgan oli kongress, mis käis koos kindlaksmääratud aegadel: 1934 (17. kongress), 1939 (18. kongress), 1952 (19. kongress), 1956 (20. kongress), 1959 (21. kongress), 1961 (22. kongress), 1966 (23. kongress), 1971 (24. kongress), 1976 (25. kongress), 1981 (26. kongress), 1986 (27. kongress). Kongresside toimumise vahel oli ametlikult tähtsaim Keskkomitee, mille pleenumitel otsustati olulisemaid küsimusi
Muidu ÜRO aastatuhandene eesmärk oli likvideerida nälg ja vaesus, saavutada üleilmselt kättesaadavus alghariduses, edendada võrdõiguslikkust, vähendada laste suremust, parandada emade tervislikku olukorda, võidelda erinevate haigustega, tagada loodussäästlik keskkond, luua ülemaailmne partnerlusvõrk koostöö arendamiseks. ÜRO alla kuulub UNESCO. ÜROs on 6 peaorganit:1. Peaassemblee - üldkoosolek. 2. Julgeoleku nõukogu - tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget(USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, Venemaa) 3.Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, 4. Hooldusnõukogu, 5. Rahvusvaheline kohus, 6. Sekreteriaat. Õnnestunud missioonid Liibanonis, Libeerias. Ebaõnnestunud Somaalias. 23. Euroopa Liidu kujunemine ja liikmesriigid. Euroopa Liidu kujunemine on olnud väga pikk protsess, kuhu on jäänud igasuguste lepingute tegemine kuniks ühiselt moodustati EL. 1950 aastal Prantsuse välisminister esitas
Liikmesriigi kogu riigivõlg ei tohi ületada 60% ja aastane eelarve puudujääk võib olla maksimaalselt 3% SKP-st. Inflatsiooni tuleb alati hoida kontrolli all. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroopa Keskpanga nõukogu on eurosüsteemi peamine otsustusorgan. Nõukogu määratleb euroala rahapoliitika ning võtab vastu otsuseid eurosüsteemile antud muude ülesannete täitmiseks. Samuti osaleb Eesti Panga president, nagu kõik Euroopa Liidu keskpankade juhid, neli korda aastas Euroopa Keskpanga üldnõukogu istungil. Igapäevaselt tehakse koostööd 19 komitees, mis kohtuvad eraldi eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) koosseisus, samuti nende allstruktuurides
armastavad riigid, kes on nõus täitma põhikirjas sätestatud kohustusi. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega. ÜRO peaorganid: - ÜRO Peaassamblee- iga aastane istung septembris, liikmesriikidel 1 hääl, kinnitab peasekretäri. Peaassamblee otsused liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga. - Julgeolekunõukogu ÜRO on tähtsaim otsustusorgan. 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus- nendel on õigus keelustada otsuseid. Esitab kandidaadi peasekretärile - Majandus- ja sotsiaalnõukogu- vastutab majanduslike, sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. koosneb 54 liikmest ÜRO rahumissioonid:
või ei ole. 1785.aastal Katariina II andis välja korralduse “Armukiri aadlile”, mis korraldas põhjalikult aadli omavalitsuskorra ümber. Kaotati rüütelkonnad senisel kujul. Saadeti laiali Maanõunike kolleegiumid, Maapäev senisel kujul kaotati. Loodi kahel tasandil omavalitsused, maakonna tasandil ja kubermangu tasandil. Iga 3 aasta taga kutsuti kokku maakonna aadli kogu ja kubermangu aadli kogu, mis oli kõrgeim otsustusorgan. Aadlikogudes hääleõigus oli ainult riigiteenistuses osalevatel aadlikel. Aadlike isiklikud õigused kasvasid. Aadlisoost naine, kes abiellus mitteaadlist mehega, võis oma tiitli säilitada, varasemalt loeti naine mehega samasse seisusesse. 18.saj jooksul väiksemad linnad Eesti alal olid oma linnaõigused suurel määral kaotanud, nt Paide, Rakvere, Viljandi – asehalduskorra ajal kehtestati uus halduskorraldus, maakondlik jaotus – iga maakonna keskuseks pidi olema
pärisliikmeteks ja liikme kandidaatiks (ajalehtede peatoimetajad nt). Üle 11 liikme see büroo ei läinud. See büroo käis koos iga nädal regulaarselt. Just selles büroos otsustati kõige olulisemad küsimused - kõige olulisem võimuinstitutsioon. Kõik olulisemad küsimused arutati büroos läbi ja pandi paika. Esimese sekretäri sõna oli kaalukam kui teiste oma, aga seal ei olnud ainult teerulli toimimist. See oli tolle aja kontekstis kollegiaalne otsustusorgan. Liiduvabariigi büroo käis regulaarselt koos. Selle büroo puhul oluline meeles pidada seda, et Moskva kontrollis kõikide liiduvabariikide ja oblastite tegevust. Büroo istungite protokollid tuli vormistada, tegemist ei olnud ainult otsuste kirja panemisega, see kokkusaamine stenografeeriti. Need dokumendid tuli vormistada 3 eksemplaris, millest 1 tuli nädal jooksul saata Moskvasse. Tegelikult oli see väga tõhus kontrollivahend Moskva jaoks. See ka distsiplineeris kohapeal
annaabi.ee 
