ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi. · Liikmeserakondade juhid kogunevad 1-2 korda aastas üldkoosolekuteks ning kujundavad koostöö tugistruktuuri. · Euroerakond pole tavaline rahvusriiklik erakond, vaid erakondade katusühendus, mis väljaspool Euroopa Parlamenti valdavalt toimib liikmeserakondade kaudu. Otsustus- ja töökorraldus · Euroopa Sotsialistide Erakonna kõrgeim otsustuskogu on kongress, mis koguneb 2 korda 5 aasta jooksul. · Kongress valib presidendi, võtab vastu ja muudab põhimäärust ning otsustab liikmelisuse küsimusi. · Kui kongress toimub enne europarlamendivalimisi, võetakse seal vastu ühine valimisplatvorm. · Igal ilma kongressita aastal toimub otsustuskoguna nõukogu, mille suurus on veerand kongressi omast. · Igapäeva otsustuskogu on presidentuur, mis kohtub iga 2-4 kuu tagant ja mille valib kongress.
täitmisel. 10. Üliõpilased võivad taotleda õppekava vahetamist. Üleminek teisele õppekavale on võimalik ainult vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras. Konkureerida saavad need, kellel on uue õppekava alusel kogutud vähemalt 30 EAP. Konkursid toimuvad enne iga semestri algust. 11. Üliõpilane, kes soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust (näiteks hinnet), peab koheselt pöörduma otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe poole ja väljendama selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Vaidlustatava otsuse teinud isik või otsustuskogu võib oma otsust muuta.
Saksa ordu 7.klass Saksa ordu ülesehitus • See oli suur üleeuroopaline organisatsioon. • Ordu südamaaks kujunes Preisimaa. • Linnuseid resideeris kõrgmeister ja käis koos ordu kõrgeim otsustuskogu- üldkapiitel. • Liivimaa orduprovintside eesotsas oli Meister, kelle valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. • Tähtsuselt teine orduametnik Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu
nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul –
Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda). Suurem võim kohaliku aadli käes. Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga). Tollipiir Vene kubermangudega(tollimaksud). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene seadused mis olid kooskõlas siinse aadli eriõigustega.Tunnused:Ülemkohtus ei või olla keegi hertsogkonnale eestseisjaks, kui sellel, kelle Teman Suurtsaarlik Majesteet määrab regemendiks või kindralkuberneriks.1
· Paradaisio tähendab pärsia keeles aeda · 622 Muhhammad põgenes Mediinasse, naine oli surnud · 624 a Esimene islami lahing, Muhhammad ründab, sest uskmatute vastu peab võitlema o Uskmatute seadustele ei pea alluma o Kui islami vägi saavutab võidu siis on Allahi soosing nendega o 625 jälle lähing (Uhud) o 629 a kui moslemid sooritavad rahu palverännaku Mekasse o 623 ootamatult sureb prohvet o Tuli kokku otsustuskogu sura, et valida uus juht o Järgmiseks valitsejaks sai Abu-Bahr · Kaliif jumala saadiku asemik · Islam kui poliitiline projekt · Sunniidid oluliseks valimised · Siidid Ali on aluseks; toetavad seda, oma pere valitsus · Kaliif peab ülestõusnud maha suruma, muidu pole ta jumala poolt valitud · Koraan o Ei ole kronoloogiliselt järjestatud o Peatükk - sura (114 tk) o Salm aya (6240 tk) o Koguti kokku 621-656 a Utmani valituse ajal
dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5. Kirjaplank ja üldplank, nende kasutamine ja kujundamise üldnõuded- Üldjuhul on 2 dokumendiplanki: üldplank ja kirjaplank. Üldplangi alusel koostatakse dokumendiliigi plangid. Dokumendi plangil esitatakse dokumendi elementide(rekvisiitide) paigutus, mis määrab ära dokumendi kujundus
kas käesolev seadus ei ole sama mis ülikooliseadus? (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. !§ 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. (3) Nõukogu koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega. !§ 23. Senat (1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. (2) Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; !§ 3. Rektor
lahendamisele. Koostavad tõenduspõhiseid analüüsitöid, loovad tulevikuvisioone ja monitoorivad regulaarselt mitmesuguste poliitikameetmete ellurakendamist. Teabe vahendaja 1) Eesti Ämmaemandate Ühing - Organisatsiooni põhieesmärgiks on ämmaemanduse arendamine. EÄÜ korraldab iga aasta mais aastakonverentsi. Iga kolme aasta tagant toimub aastakonverentsi raames kongress, mis on organisatsiooni kõrgeim otsustuskogu. 2) Terve Eesti Sihtasutus (TESA) - Eesmärk on aidata kujundada tervist toetavamat käitumist Eestis ja vähendada ärahoitavaid surmi. Terve Eesti Sihtasutuse eksperdid modereerivad ja juhivad vestlusringe eri formaatides neil teemadel, mida valdame: alkohol, lapse seksuaalne areng ning HIV ja seksuaaltervis. Poliitilisse ellu kaasaja 1) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO - TALO osaleb sotsiaalpartnerina
3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14
Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. § 21. Ülikooli juhtorganid Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor. § 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. § 7. Residentuur (1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. (2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded, mille kinnitab sotsiaalminister määrusega, ja residentuuri programm, mille kinnitab senat. Residentuuri
Kuulumine delegatsioonidesse: Välisasjad, teiste riikidega seotud, Taas, kõik peavad valima Osalemine istungitel Sisuliselt üks koda parlamendist - Alumine koda Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus: Resolutsioonid, Pressi mõjutamine, Välisabi tuleb parlamendist Reaalsed õigused: Peamiselt kinnitada või ümber lükata, Konsulteerida, Õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil Euroopa Komisjon Euroopa Liidu valitsus: Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi, Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid, Esindab Euroopa Liitu 28 liiget, 1 igast riigist : Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg) Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost: Valib-kinnitab Euroopa Parlament Jean-Claude Juncker : Polariseeriv esimees, Luksemburgist Täidesaatev koos Euroopa Liidu Nõukoguga: Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt, Mis on Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada,
Lisaks: Erikomisjonid ja uurimiskomisjonid Europarlamendi pädevused: Sisuliselt üks koda parlamendist (Alumine koda). Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus (Resolutsioonid, pressi mõjutamine, välisabi tuleb parlamendist). Reaalsed õigused: peamiselt kinnitada või ümber lükata, konsulteerida, õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil. Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu valitsus. Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi. Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid. Esindab Euroopa Liitu. 28 liiget, 1 igast riigist. Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg). Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost. Valib-kinnitab Euroopa Parlament. Jean-Claude Juncker- polariseeriv esimees Luksemburgist Komisjoni õigused ja roll: Täidesaatev- koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt
Nüüdisaja valitsus eelistab mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte. Valitsus käsutab tänapäeval märksa võimsamaid mõjutusvahendeid, näiteks seaduste juriidilist ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. b) Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeva peaminister on kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler
6) kooli personali ametijuhendite kinnitamine 7) õpilaste kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine; 8) kooli eelarveprojekti koostamine ja eelarve täitmise tagamine; 9) teiste tema pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamine. 6.11. Direktoril on õigus oma pädevuse piires välja anda kooli töötajatele ja õpilastele täitmiseks kohustuslikke käskkirju ja järelvalveorgani tehtud ettekirjutustest. Kooli nõukogu 6.11. Nõukogu on kooli juures alaliselt tegutsev kollegiaalne otsustuskogu, kelle ülesanne on jälgida kooli õppe - ja kasvatustegevust ning teha ettepanekuid selle parendamiseks. 6.12. Kooli nõukogusse kuuluvad kooli omaniku esindaja, direktor, pedagoogide esindaja, lastevanemate esindaja, omavalitsuste esindaja ja teised mittetulundusühingu juhatuse ettepanekul. Kooli omaniku esindaja valib ja kutsub tagasi mittetulundusühingu üldkoosolek. Pedagoogide esindaja valib ja kutsub tagasi kooli õppenõukogu.
ühendamisel Väär b. Euroopa Nõukogu on sama, mis Euroopa Ülemkogu Väär c. Tegemist on ühe ja sama asutusega Väär d. Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon Õige Question 9 Mis on ,,kabinet"? Vali üks vastus. a. Ministritest loodud töörühm Väär b. Parlamendi saadikutest moodustatud töörühm Väär c. Voliniku isiklike nõustajate töörühm Õige d. Riigipeadest moodustatud otsustuskogu Väär Question 10 Milline on Euroopa Ombudsmani roll? Vali üks vastus. a. Vahendaja EL kodanike ja ametiasutuste vahel Õige b. EL audiitor Väär c. Euroopa Kohtu süüdistaja Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 13: Euroopa Liidu eelarve Question 1 Euroopa Liidu tulud ja kulud: Vali üks vastus. a. peavad olema kirjas erinevates dokumentides? Väär b. kirjas on ainult kulud? Väär c
kas eelnõu lasta lõpphääletusele Kolmandal lugemisel saavad parandusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Opositsioon - Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL, Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? Peaministri kandidadi nimetab president Ministrite nimetamist juhib peaminister, eluiga mõjutavad erakondade omavahel läbisaamine ja kui valitsuse moodustanud erakondade vaated on sarnased kestab kauem 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 199092 Edgar Savisaar 1992 jansept Tiit Vähi 1992 94 Mart Laar
ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. Loomulikult ei tähenda eeltoodu, nagu ei piira valitsuse võimu enam miski Kuni ühiskonnas säilib erakondade ja survegruppide paljusus ning järgitakse võimude lahususe printsiipi, ei saa ministrid võimu ainult enda huvides kasutada. 4.1.2 Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeval on peaminister kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler
saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid, kes omasid madalat päritolu (seersantvennad), 3) Preestervennad, kes viisid läbi vaimulikke talitusi, jutlusi ja ka kirjutajad. Ordu juht oli kõrgmeister, kõrgeim otsustuskogu oli üldkapiitel. Liivimaa orduvalduse juht oli meister. Sõjaväe juht oli maamarssal. Ordu territooriumit ehk komtuurkonda juhtisid komtuurid ja foogtid. Ordusse astudes pidid vennad oma ilmalikud sidemed maha jätma ja omavahel võrdsed olema, kuid siiski on märgata, et kõrgemalt sündinud vendade karjäär on olnud parem ja neid on tõusnud rohkem käsknikke sekka. Vaimulikkond- Liivimaa vaimuliku hierarhia tipus oli Riia peapiiskop, kellele
Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema. HMS § 8 lg 2: "Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti". Mõistet "valla- või linnavalitsus" kasutatakse eriseadustes ja määrustes kahes tähenduses: 1) kollegiaalne otsustuskogu 2) linnapea või vallavanema poolt juhitav täidesaatev asutus. Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s: Kui seadus või Vabariigi Valitsuse või ministri määrus volitab haldusülesannet täitma kohalikku omavalitsusüksust tervikuna, s.o valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, siis peab omavalitsusüksuse sisepädevuse, volitatud asutuse või ametniku vastavalt KOKS § 22 lg-le 2 kindlaks määrama volikogu
annaabi.ee 
