kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- õlijahuti, 6- väljalaske kollektor, 7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti, 9- väljalaske kollektor, 10- paisupaak
mis võib kaasa tuua metalli purunemise ülekuumenemise tõttu. Seega tuleks otsevoolukatelde puhul vältida aurutootlikkusi alla 30 % nominaalsest. Joonis 12-3.Katla aurutootlikkuse mõju masskiirusele Kõver 4 joonis 12-3) vastab katelseadmele karakteristikale kus vee-aurusegu liikumine madalatel aurutootlikkustel on organiseeritud mitmekordse sundtsirkulatsiooni, suurtel aurutootlikkustel aga otsevoolu printsiibil. Mitmekordse sundtsirkulatsiooni tingimustes avaldub masskiirus summana, kus lõik a - vastab töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga masskiirus (a´-´) ühesugune kõigis vee-aurutrakti küttepindades. Seega tagab kombineeritud töökeskkonna liikumisskeem küttepindade jahutuse sõltumata katla aurutootlikkusest.
· väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, · keskmise 9,7 21 kg/s, · suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: · madalrõhu kuni 1,4 MPa, · keskrõhu 2,4 - 3,9 MPa · kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: o vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga o mitmekordse sundringlusega o otsevoolu katlad Aurukatelde tüübid Kahe trumliga püstveetorukatlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik
, 50÷70%, , . 10÷15%. . . 38. SEJ abiseadmed suitsutõmburid , 50%, , . 10%. ( ) . 39. SEJ abiseadmed soojusvahetid ja mahutid. - , . , ( 3÷4 ). , 40 , 6000 3 . 40. Tehniline veevarustus. Tehnilise vee vajadus. Veevarustusskeemid. . . : , . , . , , kWh . : tv1=f ( , , ). tk . pk , . - . 41. Otsevoolu veevarustussüsteem. , . 10÷14°C , ; 18÷22°C. . . ( ), . , , . , 42. Turbiini kondensaator. Tagastav veevarustus. , , . , . , . , . , . . 1,8÷2,0 m/s. , . -, . , , 2÷3% , . : tõ, , . . 43. Torngradiiride liigitus, konstruktsioonid ja tööpõhimõte.
metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed). Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil: drosseldamine pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba tootlikkust, seega läbivoolava vee hulka. Taolist reguleerimismeetodit kasutatakse otsevoolu süsteemides. Kaasajal otsevoolusüsteeme ei kasutata. Sellise skeemi järgi töötab kütuse eelsoojendisse antava soojuskandja reguleerimine. merevee möödavooluga jahutist. Seda varianti kasutatakse suletud jahutussüsteemides ja põhiliselt määrdeõli ja ülelaadimisõhu jahutamisel. Merevee läbivoolu hulka tüüritakse määrdeõli või ülelaadimisõhu temperatuuriga. jahutusvee ülevooluga diiselmootorist väljuv jahutusvesi suunatakse osaliselt
toodetaks suure viskoossusega jääkõlisid peamiselt lennunduse jaoks. Joonis 1.8. Nafta töötlemise lihtne skeem. Hiljem sai destillatsioonist pidevalt jätkuv protsess. Kaasajal on enamik protsesse pideva vooluga - moderne toorõli rafineerimise perioodiline protsess. Joonis 1.9. Kaasaegne nafta rafineerimise kompleksskeem. Destillatsioonikolonnis (vt joonis 1.9 bensiini tootmise osa) madalamate keemistemperatuuridega süsivesinikud propaan ja butaan - tõusevad üles kolonni tippu. Otsevoolu (stright run) bensiin, petrooleum ja diislikütuse fraktsioonide vaheltvõte toimub kolonni madalamaltelt positsioonidelt. Otsevoolu produktid isoleeritakse lihtsa destillatsiooniga. Süsivesinikke, mille keemistemperatuurid on kõrgemad diislikütuse omadest ei aurustata; nad jäävad vedelikuks ja langevad kolonni põhja (atmosfäärsed jäägid e atm gaasiõli:AGO-Atmospharic Gas Oil). Algselt kasutati atmosfäärseid
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3)
.. 140 p/min · jaotatud põlemiskambritega ilma hõõgküünaldeta diislitel 100...200 p/min · jaotatud põlemiskambritega hõõgküünaldega diislitel 60... 100 p/min. Käivitite ehitus ja töötamine 1. Ehitus Käivitid on ette nähtud väntvõlli pöörlema panemiseks mootori käivitamisel. Käivitite liigitamine toimub lülitus- ning ajammehhanismi järgi: 1. Vahetu juhtimisega käiviti 2.Distantsjuhtimisega käiviti Käivitina kasutatakse peavoolu-(otsevoolu) elektrimootorit, s.o mootorit, mille ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankrumähisega. Sellisel mootoril on voolutugevus võrdne mõlemates mähistes. Käiviti koosneb kolmest osast: · elektrimootor, millele võib olla lisatud ka pöörlemissagedust vähendav ja pöördemomenti suurendav ülekanne. · Sidurmehhanism · Lülitusmehhanism, millele on mõnikord lisatud veel juhtrelee. Käivitina kasutatakse peavoolu- (otsevoolu-) elektrimootorit, s.o
, selleks masuudi pihusti mbritsetakse huaparaadiga, mille kaudu juhitakse pletisse hk. pihustid jagunevad kolme rhka: 1)mehaanilised osevoolu pihustid. 2)Pihustatava keskonnaga pihustavad 3)kOMBINEERITUD PIHUSTID Mnindag vedelktuse pihustite pinnad on loetletud lk5.34 Einervaid tpi masuudi pihustatud skeemid. Mehaanilistes pihustites pihustamine toimub peamiselt ktuse kineetilise energia rhu all liikuva vedelktuse likumisel lbi vikeste avade, mis asuvad pihusti peas. Otsevoolu mehaniline pihusti on toodud joonisel 34 positsioonil "a". Ka tsentrifugaal judude abil saab toimuda, kui juhtida see ktus pletisse tangentsiaalselt (vaata skeem "b"). Ja kolmas pihustite tp on rotatsioo pihustid (joonis "c"). Pihustatava keskonnana kasutatakse, mille abil toimub pihustmina kasutakse kas hku vi veeauru. "D" on pihustamine kas hu vi veeauru kineetilise energia arvel. Teine variant on, kus on teokujuline karp. Kombineeritud pihusti. Positsioonil (joonis 35 lk
kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus.
kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus.
püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus
torusi. Katlad liigitakse töörõhujärgi: *madalrõhukatlad *keskrõhukatlad *kõrgrõhukatlad Soojuskandja(vesi/aur) liikumise skeemi alusel katla küttepindades: · Vaba tsirkulatsiooniga katlad- ringleb veeaurusegu ja vesi erinevate tihduste tõttu · Sundtsirkulatsiooniga katlad-vaba tsirkulatsiooni tugevndatakse pumba abil. Neid katlad kasut, kui katel on madal · Otsevoolu katlad- puudub ringlus, st ühest otsast tuleb toitevesi, mis läbib kõik küttepinnad ja väljub. Neid katlaid kasut tavaliselt, ss kui katel töötab ülekriitilistel parameetritel. Ülekriitilisel rõhub kaob ära vee ja veeaur tiheduse erinevus. Mida kõrgem on rõhk seda suurem on termiline kasutegur. Kasutus otstarbejärgi: · Energeetilised katlad · Tööstuskatlad-toodavad üldjuhul küülastanud auru.
puudumisel trumlisse sisenemisel, mis on võetud katla projekteerimise aluseks. Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi: ·väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, ·keskmise 9,7 21 kg/s, ·suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: ·madalrõhu kuni 1,4 Mpa, ·keskrõhu 2,4 - 3,9 Mpa ·kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: ·vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga ·mitmekordse sundringlusega ·otsevoolu katlad Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid pellteid ehk graanuleid. Põlemine toimub kolde mahus. Kamberkolletega tihedalt seotud osaks on põleti. Põleteid liigitada gaasipõleti, õlipõleti, tahkekütusepõleti - pelletipõleti. Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku
settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud tootmisvete puhastamiseks. Protsess sobib sooja vee (üle 25°C) ja kergesti laguneva kõrge orgaanilise reostuse leidumisel vees. Kasutusnäideteks on õlletehased, kartulitärklisetehased, piimatööstused ja metsatööstus
kraaniks, ta ühendab kahte toru. Kolmekäigulise kraani korgis on kas T- või L- kujulinekanal ja ta ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit. Klapid on selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil
ta ühendab kahte toru. Kolmekäigulise kraani korgis on kas T- või L-kujulinekanal ja ta ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit. Klapid on selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil
kraaniks, ta ühendab kahte toru. Kolmekäigulise kraani korgis on kas T- või L- kujulinekanal ja ta ühendab kolme toru. Manipulaatoreid kasutatakse kolme, nelja või enama toru ühendamiseks ja kraani korgis võib olla kaks, kolm või enam sirget või kõverat kanalit. Klapid on selline armatuuri liik, kus läbipääs suletakse sadula pinna suhtes rõhtsalt liikuva sulguriga klapitaldrikuga. Klappe valmistatakse malmist, pronksist ja teistest metallidest. Klapid võivad olla otsevoolu- või nurkklapid olenevalt kere kujust. Sulgurklapis on tokk (spindel) ja taldrik jäigalt seotud. Seetõttu liigub toki liikumisega koos ka taldrik. Alumises seisus surutakse taldrik sadulale ja ta suleb läbivoolu. Kõrgeimas ülemises seisus on taldrik toki poolt tõstetud sadulast maksimaalsele kaugusele ja võimaldab läbivoolu mõlemas suunas. Ühesuunalisel klapil ei ole tokki ega juhtmehhanismi. Taldrik surub end sadulale oma kaaluga, läbiva keskkonna rõhuga ja vedru abil
võimsuse (kW või MW), aurutootlikkuse (kg/s või t/h), toodetava auru rõhu ja temperatuuri, vee ja auru tsirkulatsiooni korralduse jt näitajate alusel. Eristatakse gaasitorukatlaid, näiteks leektoru-suitsutorukatlad, ja veetorukatlaid. Katla konstruktsiooni mõjutavad tugevasti ka tema võimsus, kasutatav kütus ja põletustehnoloogia. Energeetilised suure võimsusega (soojuslik võimsus kuni 2000 MW, aurutoodang kuni 700 kg/s) aurukatlad on reeglina trumliga või otsevoolu veetorukatlad, milles auru rõhk võib ulatuda kuni 35 MPa ja temperatuur kuni 650°C. Kamberkoldega trummelkatlas on aurustusküttepindadeks veetorudest moodustatud koldeekraanid, milles vesi osaliselt aurustub. Tekkiv vee ja auru segu liigub auru väiksema tiheduse tõttu üles (loomulik tsirkulatsioon) ja suundub katla trumlisse, milles vee ja auru segust aur eraldub e separeerub. 45(113)
indikaatordiagrammiks rõhulang p . Alarõhu tõttu on õhu tihedus silindris väiksem kui · kontuurläbipuhe korral 0,20 kuni 0,27 . Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt väljapool mootorit, mille mõjul värske õhk voolab silindrisse. · klappidega otsevoolu läbipuhe korral 0,08 kuni 0,12. mootorilt mehaanilise või elektroonse indikaatoriga. · Rõhu langust arvesse võttes avaldub silindrisse mahtuva õhu mass Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde valemiga ;
annaabi.ee 
