Osteoporoos (0)

Kahe  maailmasõja vahel (1930. aastad)
1.  Saksamaa 1930. aastail. ( Natsipartei  võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja 
natside sisepoliitika)?
Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari  
Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused – riigilipuseadus;  
riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika.
NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli 
üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 
1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks.
Hitler  kirjutas  vanglas  (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus’’
1921 – SA : Rünnakrühm,  kandis  pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab 
miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid.
1934 – Konkurendid on Hitlerile  ohuks  ja SA  juhtkond  hävitatakse (Pikkade nugade 
öö)
1925 – luuakse  SA raames SS – Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene 
politsei funktsioon – SS. (Samuti ka natsistliku  terrori peamine elluviia)
1933 – Luuakse  Gestapo , kes allutatakse SS’ile. 1933 aastal hakatakse looma 
koonduslaagreid, kuhu  saadetakse  poliitilised vastased.
Gestapot juhtis Himler.
Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine 
VERSAILLES ’I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu  pooldajad ( Weimari koalitsioon) ja 
Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt))
2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel.  Arutle : Miks osades riigid läksid üle 
diktatuurile, osades aga säilis demokraatia?
esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk
teiseks oli  majanduskriis  ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses  karmi  kätt ja 
kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha
3.  Lepituspoliitika  (kes seda ajas, mida taotleti – Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige 
Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses.
Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse  
kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni  sissemarss  jne. 
N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) 
Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria li tmine Saksamaaga 
(anšluss) – Austriast sai Saksamaa 13. li dumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni 
kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) – kokkulepe, millega 
Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tšehhoslovakkia 
puutumatus
Hitler  võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja
selge, et järgmine ohver on Poola.
4. Milliseid  samme  astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles’ süsteemi?
Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul – Hitler rikub Versailles’ 
rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi)
Esiteks loob ta armee , seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob 
oma mereväe, viib väed Reini demilitariseeritud tsooni, liidab endaga saarimaa 
ning vallutab poola koridori ja okupeerib Tšehhi.
5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis  leidsid  aset 1930. aastatel. 
(vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut.
1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt – rikkus  lepituspoliitikat , oleks  
võinud alata II maailmasõda. Agressioon
2. Austria Anschluss – Austria liitmine  Saksamaaga.
3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni  kokkulepete  alusel - 
4. Hispaani  kodusõda
5. Etioopia  vallutamine Itaalia poolt
6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne.
Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli  kriisisituatsiooniks (milline  
konflikt oleks võinud tekkida või tekkis)
6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema 
lähenemise Saksamaale? 
Berliin - Rooma telg –pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, 
Teraspakt ja  Kolmikpakt  (lepingute sisu ja millised riigid liitusid)
Eesti 1930ndatel:
7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus 
Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti „Vaikival  
ajastul“, III PS  ja juhitav demokraatia.. 
8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed.
Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus.  Orzeli  juhtum ja Baaside leping  
(28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu.  
9.
    T
  öö  kaardiga : 
a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja  totalitaarsed  riigid ja riigid, kus 
säilis demokraatia.) 
b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda?  Märgi 
kaardile Suur-Saksamaa  territoorium  enne II MS. 
(Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja  Klaipeda   
võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus!
c) Millal ja kelle vahel sõlmiti  Molotov -Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir 
,ja  nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule.