Osteoporoos ehk Luudehõrenemine Erik Külasalu 9.A Õpetaja Anu Teppo 2010 Sümptomid · Tugev seljavalu. · Kaelavalu. · Lihasvalu. · Kergesti murduvad luud. · Hõredad luud. Ennetamine · Regulaarne igapäevane füüsiline koormus · Süüa piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavaid toite. · D-vitamiin aitab kaltsiumil luudesse imenduda. Ravi · Kaltsium · D-vitamiin · Biosfonaadid aeglustab luukoe kadumist. Levik · Osteoporoos levib terve maailma peal, kuid põhjamaades rohkem, sest seal paistab vähem päiksest, mille tõttu inimene ei saa nii palju D-vitamiini kui lõunamaades. · Luuhõrenemise ehk osteoporoosi tõttu sandistub Eestis igal aastal suhteliselt rohkem inimesi kui enamikus teistes Euroopa riikides. Arstide sõnul on põhjuseks meie päikesevaene kliima ning kiiresti linnastunud elustiil. · Kõige rohke...
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine · Menopaus · ...
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium-kaaliumpumbaks. e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest. Ca biofunktsioonid: a) raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises b) vajalik vere hüübimiseks c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest d) vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest e) klorofüllis keskne element taimedes f) saame taimsest, aga ka loomsest toidust Cl (organism kasut. Cl-ioone)
INIMENE Inimese iseloomulikud tunnused · suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; · keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; · oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; · nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; · eluviis lagedal maal, metsast väljas; · kahel jalal liikumine; · elamine perekonniti; · aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine. Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu ...
punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia. B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha.
Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos. Samuti osaleb Ca+ vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö (Ca puudusel tekivad krambid) ning reguleerib vee hulka organismis. Mg+-ioonid suur osa Mg aatomites on seotud nukleiinhapetega (DNA, RNA). Mg on klorofüllis keskne element, samuti kuulub taimeraku kesta koostisesse (sõltub marjade küpsus). Fe+-ioonid kuulub selgroogsete punalibledes ehk erütrotsüütides oleva valgu hemoglobiini koostisesse, mis seob hapniku ning transpordib seda organismis
..:2002) Tähtis ei ole vaid toidust saadud energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest ja oleks mitmekesine. Kogu saadavast energiast peaksid andma: 10-15% valgud, 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Ühekülgse toitumine tagajärjel võib tekkida toitainete puudus, mis mõjutab organismi heaolu mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks raua puudusest võib tekkida verevaesus ning kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest luudehõrenemine. Oluline on ka mõõdukalt süüa, isegi "tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. Toidupüramiid näitab, kui suuri proportsioone tuleks süüa. (Toiduvaliku põhimõtted...). 1.1 Hommikusöök Hommikusöök mõjutab praktiliselt kogu keha tööd päeva jooksul, nii vaimselt kui füüsiliselt. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...) Hommikusöök tasakaalustab veresuhkrutaset, mis põhjustab peapööritust ja uimasust. Kui
Makroelementide vaegus tekib totaalsel nälgimisel. Gaasivahetuse tasandil on asi palju kiirem: organismi jaoks on ohtlikO2 puudus inimene peab vastu 5 min. Väga probleemne on ka hapniku liig kui ta hingab puhast hapnikku a) puhta hapniku sissehingamisel häirub hingamisrütm, kuna piklikus ajus asuv hingamiskeskus emm erutub üle. Mida kõrgem on hapniku protsent seda rohkem tekib vabu radikaale -> 1,5-2 nädalaga saab inimene kopsukahjustuse. B) MESOELEMENDID Ca puudus- luudehõrenemine ehk osteoporoos (komplekse mõjuga). Selleks, et organismis tekiks Ca puudus : saadakse vähe Ca ja väljutatakse palju Ca (nt inimene loobub vedelatest piimatoodetest). Kaltsiumit väljutavad happelise joogid, puuviljad, sokolaad, lisanditeta tee ja kohv. Ca liig vitamiinitee liigtarbimine. Ca puudmisel tekivad ka verehüübimishäired ja krampe. C) MIKROELEMENDID Jood joodi puudusel tekib struuma ehk kilpnäärme suurenemine. Joodi üleküllus viib kilpnäärme liigsele aktiveerimisele.
Olulised on ka kalas 9 sisalduvad oomega 3, 6 ja 9 rasvhapped. Süsivesikute puhul on oluline kiudainete vajadus (leivad, puu – ja juurviljad). 3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega. Vanusega seoses inimese energiatarve väheneda , siis seega ta peaks mõnevõrra vähem sööma. Vitamiinide ja mineraalainete korral aga võib energiatarve suureneda, naistel eriti pärast menstruatsiooni lakkamist võib tekkida luudehõrenemine. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal võib tekkida raua, b12 vitamiini, mineraalainete vajaduse suurenemine. 4. Päevas tuleb mitu korda süüa. Pole kindlalt määratletud, mitu korda peaks sööma päevas. Vähemalt kolm korda. Õhtusöök ei tohiks olla kõige suurem toidukord, kuna seda energiat ei kulutata ära. Küllastustunde teke võtab aega, seega peaks sööma aeglaselt. 5. Toidumaht. Väikesekoguseline ja kaloririkas toit ei tekita küllastustunnet (nt.
· Mõlemad osalevad membraan transpordis. · Mõlemad osalevad pinnalaengute tekitamises ja edastamises a) närvirakkudes(millivoldid, milliamprid) b) elektrosüütides võivad nad tekitada tugevat pinget ja voolutugevust(elektrirai-50 amprit) Ca funktsoiinid: · Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises, kaltsium on luukoes liikuv element. Tagajärg ostoporoos- luudehõrenemine, + Ca rikkad toiduained: vedelad piimatooted, kala, - vältida Ca kaotust: tugevad happelised toiduained, suitsetamine · Ca on vajalik vere hüübimiseks. · Ca on vajalik lihaks tööks:lõdvestumiseks, kokkutõmme. Kui on vähe tekivad krambid · Ca vaheldab hormoonide mõju. Mg funktsioonid: · Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises · Aktiveerib ligikaudu 300 ensüümi(1/7 ensüüme)
Sisaldavad fosfolipiide, mis on vajalikud rakumembraanide koostisosadele. Olulised on ka kalas sisalduvad oomega 3, 6 ja 9 rasvhapped. Süsivesikute puhul on oluline kiudainete vajadus (leivad, puu ja juurviljad). 3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega........ Vanusega seoses inimese energiatarve väheneda , siis seega ta peaks mõnevõrra vähem sööma. Vitamiinide ja mineraalainete korral aga võib energiatarve suureneda, naistel eriti pärast menstruatsiooni lakkamist võib tekkida luudehõrenemine. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal võib tekkida raua, b12 vitamiini, mineraalainete vajaduse suurenemine. 4. Päevas tuleb mitu korda süüa Pole kindlalt määratletud, mitu korda peaks sööma päevas. Vähemalt kolm korda. Õhtusöök ei tohiks olla kõige suurem toidukord, kuna seda energiat ei kulutata ära. Küllastustunde teke võtab aega, seega peaks sööma aeglaselt. 5. Toidumaht Väikesekoguseline ja kaloririkas toit ei tekita küllastustunnet (nt. toorsalatid, tomat ja kurk on
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
