Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Küsitlus
(valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia, mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinavatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval). 3) Eksperiment hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut
b. Vaatleja kalle c. Muutused vaatlusprotseduuris uurimise kestel. d. Enne uurimise algust ei kontrollitud reliaablust. 3. Valiku kalle a. Vaadeldavad inimesed ei ole representatiivne grupp, kelle tulemusi saaks üldistada. b. Vaatluseks valitud ebaadekvaatlne aeg. c. Ilmast, päevast, asukohast jms tingitud kalle. *sõltuvalt uurija positsioonist uuritava objekti suhtes (osalus või kõrvaltvaatlus) Osalusvaatluse korral on uurija vaadeldava rühma liikmeks ja kogub nii andmeid. Kõrvaltvaatluse korral on kogu vaatleja tegevus, kõik registreerimisvõtted ja vaatluskategooriad täpselt ette kindlaks määratud. Kõrvaltvaatluse näiteks võiks olla nt see kui autotranspordi uurimisel kasutatakse kiiruse mõõtmisel radarit. Tavaliselt eristatakse 4 tüüpi osalusvaatlust: 1) Vaatleja võtab osa grupi tegevusest. Uuritavad ei tea tema tegevuse ja isiku kohta midagi
toetamaks arvamust, et juba loodut seotus oli tark otsus. 5 Sotsiaalne tõendus Kui kõik mõtlevad ühtmoodi, siis ei mõtle keegi eriti palju (Lippmann). Me peame mingit käitumisviisi antud olukorras õigeks sedavõrd, kui palju me näeme teisi seda kasutamas. Sotsiaalse tõenduse printsiip toimib kõige paremini, kui tõenduseks on paljude teiste inimeste teod. - Osalusvaatluse meetod - meetod, milles teadlane uurib mingit protsessi selle loomuliku keskkonda sisse imbudes. Mida suurem hulk teisi inimesi mingit arvamust õigeks peab, seda enam tajub inimene seda arvamust õigena. - Üldine üksikõiksus - fenomen/olukord, kus terve hulk pealtnägijaid ei osuta abi ohvritele, kes seda hädasti vajavad. Kui kohal on palju potentsiaalseid abistajaid, väheneb iga üksiku inimese vastutustunne.
Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine Osalev vaatlus/Osalusvaatlus – uurija osaleb uuritava grupi elus, teeb kaasa igapäevategevustes. Läbi osaluse toimub kogetu kirjeldamine, dokumenteerimine. (B. Malinowski pärand) Osalusvaatluse ohud: subjektiivsus, dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod. Süvaintervjuud 1. Struktureeritud – teemad on paigas 2. Pooleldi struktureeritud – püütakse juhtida vestlust kindlatele teemadele 3. Struktureerimata – vaba vestluse vormis. Nii saab kõige paremini inimesi tundma õppida.
veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad
istumine kongressil, kus osalejad teavad, mis ajakirjanikud kohal on. Võib olla varjatud, kus ajakirjanik sulandub rahva sekka. Osalusvaatlus on see, kus ollakse ise sündmuses. Nt maskeeritakse ennast prükkariks ja elatakse koos teiste prükkaritega salaja. Osalusvaatlust kasutatakse probleemsetegruppide puhul ja kuulub pigem uurivasse ajakirjandusse. Teine viis on käia kaasas nt politseiga, kus politsei teab ajakirjaniku olemasolu. Osalusvaatlusega tegelemine on midagi muud. Varjatud osalusvaatluse puhul on oht see, et elu allikate keskel võib mõjutada ja tunded võivad mõjutada objektiivsust. Teine probleem on see, et ajakirjanikku kasutatakse ära – politsei ei kasuta veidraid võtteid või ei lubata neist kirjutada. Varjatud reporteritööd vaadeldakse ka negatiivsest, sest see tungib inimeste eraellu. Õigustatakse, et tõe otsimisel võib kõike kasutada. Eetilised küsimused tulevad südametunnistusest. Vaatlemise tehnika ja probleemid Vaatlus on kiire sündmuse vaatlemine
Küsis palju väiksema arvuga juhuvalimi. Gallup oma väiksema valimiga suutis palju paremini ette ennustada presidendi tulemusi. Vaatlus Vaatluse puhul ei ole aktiivset inimeste segamist. Kaks peamist tüüpi · Osalusvaatlus e entograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. · Mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu. Osalusvaatluse, etnograafia näide: Bronislav Malinowski osalusvaatluse meetodi rajaja. Oli I maailmasõja ajal sunnitud mitmeks aastaks jääma Trobriandi saartele Vaikses ookeanis. Hiljem avaldas mitmes raamatus nende saarte kultuuri põhjaliku etnograafilise kirjelduse. Mitte osalusvaatluse näide: Laud Humphreus jälgis 1960ndate lõpus homoseksuaalsete meeste kohtumisi avalikes tualettides. Hiljem tuli ka ise kapist välja. Veidi ebaeetiline? Eksperiment
Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (nt intervjuu ajal) Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda tõlgendus Uurija refleksiivsus Uurija ise on ka uurimise subjekt ja “objekt” – ta peab olema sellest teadlik Uurija jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid (eriti osalusvaatluse puhul) Uurija refleksiivsus on osa analüüsist Teadlikkus mõjutusest tulemustele lisab usaldusväärsust uurimusele Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi “müüa”? Algandmete hoidmine, töötlemine ja vajadusel ka hävitamine 6. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid
Seeläbi seotud ka teoreetilise raamistutega - avab viise, miks just sellisel viisil andmeid kogume. Oluline on tähenduse loomine meie jaoks. (eriti semiootikutele :) Tõlgendamine on põhiline sotsiaalne tegevus. Lapsed õpivad tundma keelt, samaaegselt aga ka tõlgendamist. Teadmine, mis justkui teeb neist inimese. Ka omakorda nn laste maailm ja täiskasvanu maailm, eeldustele vastamine. Kvalitatiivsed meetodid võimaldavad tõlgendamist uurida. Kui on vaja põhjendada osalusvaatluse kasutamist põhjendada siis rõhudagi inimeste tegevuse uurimisele, tõlgendamistele. Vaatluse objektid Kvalitatiivne vaatlus on küllalt avatud, võrreldes kvantitatiivse vaatlusega. ,,Mine sinna ja vaata, mis seal on oluline!" · Füüsiline keskkond ja sotsiaalne kontekst kus tegevus aset leiab? Küllalt edukalt kirjeldatav, kui vaadata kasvõi siinsamas auditooriumis ringi kuigi see on kvantitatiivsem
populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (tavaliselt tähistatakse tähega N) – inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) – uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia, mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinevatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus – uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval). 3) Eksperiment – hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis
tahtmatus olla erinevates rollides ja mängida erinevaid situatsioone, kartes end halba valgusesse seada või rumalasse olukorda jääda. Kuna koolitusvajaduses oli selgelt näha töötajate vajadus keelekoolituste järele ning teades, et käesoleval hetkel on käimas kevadeni kestev inglise keele koolitus, siis võib arvata, et pikkade kursuste eelistus on seotud just keelekoolitustega. Seikluskoolitust sooviks saada vaid 4 inimest, kes on osalusvaatluse ja küsimustike info põhjal tippspetsialistid ja vanuses 25 40. Sellest võib järeldada, et nooremad töötajad on meelsamini nõus eksperimenteerima ja panema endid proovile ebatavalistes situatsioonides. Joonis 3. Vastused küsimusele nr 5 Milline koolitusmeetod on Sinu arvates parim? Joonis 4 näitab, et valdav osa töötajaid teeb oma koolitusotsused siiski ise, teab oma vajadusi, oskab otsida ja leida endale sobivaid koolitusi ning räägib neist oma otsese
tavaliselt on kas elutu ese või loom (mitte subjekti rollis), siis sotsioloogia puhul seisavad vastastikku 2 subjekti inimeste vaheline suhe. 2 poolt mõjutavad teineteist vastastikku. Olustikulise vaatluse puhul vaadeldakse inimesi (näiteks kui vaatame poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil on püstitatud hüpotees. Osalusvaatluse puhul tekib inimestega tihe kontakt (näiteks sotsioloog sulandub mingisse inimgruppi ja teised ei tea, et nende käitumist analüüsitakse). Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja
probleemide formuleerimises ja lahendamises. See on üks võimalus teha sotsiaaltööd, mis on suunatud objekti (laias laastus sotsiaalsete probleemide) mõistmisele (Strömpl 2004: 31). Sotsiaalteaduslik uurimus seab uurija ette terve rea eetilisi nõudeid. Kvalitatiivsete meetodite kasutajad kogevad eetilist vastutust eriti. See vastutus puudutab mitte ainult vastutust uue teadmise avastamise ja avaldamise, vaid ka uuritavate subjektide suhtes. Intervjuu või osalusvaatluse käigus toimiv isiklik kontakt uurimise subjektidega on üheaegselt nii info kogumine kui inimlik suhtlus. Uurija ja uuritav subjekt muutuvad isiklikeks tuttavateks. Strömpl arvab, et kvalitatiivne sotsiaaluurimus ei ole üksnes demokraatlik uurimismeetod, mis võimaldab uurijale ja uurimuses osalejale partnerlust, vaid see on ka oluline vahend ühiskondliku sidususe suurendamiseks, sest selle kaudu areneb inimestevaheline usaldus. See eeldab ka uurimustulemuste
annaabi.ee 
