Mary Parker Follett Mary Parker Follett oli Ameerika sotsioloog, konsultant, sotsiaaltöötaja, demokraatlike, inimsuhete ja juhtimise teemaliste raamatute autor. (1) Teda tunnustati poliitilise filosoofina ja teadlasena tänu tema esimesele raamatule, mis tegi teda nähtavaks osalejaks intellektuaalses Bostoni elus. Tänapäeval aga peetakse raamatut klassikaliseks eeskujuks institutsioonilisest ajaloost. 1918. aastal M.Follet kirjutas oma teist raamatut „The New State: group organization the solution of popular governance“. Raamatus käsitletakse inimeste koostoimet poliitikas, riikliku ja rahvusvahelises organisatsioonis. See raamat tõi talle maailma kuulsuse. (5) Tal on väga tähtis roll mõtlemise arengus, täiskasvanute praktikas ning mitteametlikus hariduses
ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonna asjades osalejaks. ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: -majanudse ja keskonna ühendamine: majanduslike otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju loodusele -kohustus tulevaste põlvkondades ees: silmas tuleb pidada preaguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgnevatele põlvedele. -sotsiaalne õigus:kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakaitse -elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine
Haritud ja laia silmaringiga inimene, kes omab suuremat analüüsivõimet kui lihtsameelne kõmumeedia tarbija, on skeptiline meedia poolt pakutule. Laiem tarbijaskond on manipulatsioonile palju avatum. Tänane informatsioonivahendaja ei ole õpetlane ega preester, vaid just massimeedia. Toodang on mõeldud afekte tekitama, mitte analüüsiks mõistuse abil. See tekitab ohu, et globaliseeruva infoühiskonna tulevane kodanik võib osutuda passiivseks tarbijaks, mitte aktiivseks osalejaks. Mida selle tõrjumiseks teha saaks ning tuleks? Üha enam diskuteeritakse selle üle, kes vajab esmalt kaitset : kas vaba ajakirjandus, ajakirjanik, avaliku elu tegelane, juhuslikult õnnetusse sattunud inimene, kurjategija, ohver viimaks ka lugeja, kuulaja, vaataja? Inimkond on loonud võimsa organismi meedia ; ja ta toodetu võib olla ohtlik, kui seda oskamatult ja kõlblusevastaselt kasutatakse. Meedia vajab toitu. Üha paksenevad ajalehed, arvukad tele- ja raadiokanalid nõuavad
heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
5 Hariduse eesmärkide täide viimine toimub ikkagi klassiruumis, mistõttu ei tohi selles toimuvat ja aktiivselt või passiivselt osaleva õpetaja rolli alahinnata. Dewey lükkas ümber arusaama, et koolihariduse mõte on pelgalt ettevalmistus ühiskondlikuks eluks, mille raames õpetaja roll on edasi anda fakte ja ideid ning õpilase roll on neid mehaaniliselt meelde jätta. Dewey leiab, et õpetaja roll on pigem olla üheks osalejaks, kelle ülesanne on algatada ja julgustada. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks.See on ennastjuhtiva õppimise ja kasvamise protsess, kus õpetaja roll on pakkuda juhendamist ja ressursse. Dewey mõistis, et kogemine on vajalik loovuse arenguks Dewey leiab ka, et ainult aine hea tundmine ei tee veel õpetajast head õpetajat. Ainult aine õpetamine, ei tähenda veel, et õpetatakse hästi
usupidustuse programmi. Aja jooksul kerkisid möned rohkem esile ning muutusid ülekreekaliseks. Tähtsaim neist on olümpiamängud iga nelaj aasta tagant Zeusi auks peetud pidustused. Osalesid hellenid, barbaritel ja naistel oli see keelatud. Vöistlusprogrammis oli: jooksudistantse, maadlus, rusikavöitlus, kahe viimase kombineeritud vöistlus, viievöistlus (jooks, odvise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning nelja hobusekaarikute vöidusöit. Sela loeti osalejaks kaarikuomanikke, mitte juhte. Köige prestiizsemaks peeti lühimat jooksudistantsi staadionijooksu, 192 meetrit. Olümpiamängudel ohverdati ka jumalatele (tule süütas staadionijooksu vöitja), vöistlesid trompetiouhujad, teadete kuulutajad. Et midagi ei takistaks seda üritust, kehtis olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sissepääsu relva jöul takistada. Varasest ajast peeti arvet vöitjate üle. See vöimaldas 5. saj eKr
töölistele majutusvõimalus. Igal nädalal tehakse kokkuvõtteid ja analüüsitakse olukorda. Objektide lõpetamisele eelneval nädalal on ette tulnud pikemaid tööpäevi. Ületunnid kompenseeritakse rahaliselt või võimaldatakse töötajatele vabu päevi. Tutvusin riigihangetel osalemiseks vajalike dokumentidega. Riigihangetel osalejatele on üsna karmid nõuded kehtestatud. Kui need täidetud pole, siis firma hankel osalejaks ei kvalifitseeru. Alates 1. juulist 2010 kehtivad riigihangete seaduses muudatused, mis peaksid lahendama kõige pakilisemad praktikas esilekerkinud riigihankemenetluse probleemid. (Rahandusministeerium, 2011. http://www.fin.ee/riigihanked Tegevusvaldkonnad. Riigihangete poliitika.) [online 24.11.2011] (https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/analuusid) [online 24.11.2011] (https://www.riigiteataja.ee/akt/12791579) Mõned lõigud viidatud dokumentidest:
miniatuur sellepärast, et selle puhul eelneb terviku tunnetamine osade tunnetamisele. Miniatuuri olemuslik kvaliteet seisneb selles, et see pakub meeleliste mõõtmete asemel mõistusega haaratavaid. Samas on vähendatud mudel katse objektiga (kuna on man made) ja valmistamisviisi mõistmine lisab kunstiteosele veel ühe mõõtme. Ja kuna on mitmeid stiililisi võimalusi kunsti teha, saab vaatleja korraga need võimalused ja konkreetse lahenduse, mille tulemusena muutub ta aktiivseks osalejaks. Teadus kuulub metonüümia sfääri (teadus asendaks pitsi kujutluse päris pitsiga, seega tagajärg asenduks põhjusega), kunst kuulub metafoori sfääri (kuna eesmärgiks on luua homoloogiline pilt). Kunstnik on poolel teel struktuuri ja sündmuse vahel, samas kui teadlane ja bricoleur eelistavad ühte neist. Seega prioriteedid peaksid olema tasakaalus. Kunstniku anne seisneb sisemise ja välise teadmise ühendamises
kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias „Säästev Eesti 21”, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad (hea valitsemine, majanduskasv, keskkonnatasakaal). Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted • Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.
arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud võtma vastu võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi.
x Kultuuri koolkond - Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. x Keskkonna koolkond - Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Keskkond väljaspool organisatsiooni ei ole mitte ainult strateegia kujunemist mõjutavaks passiivseks teguriks, vaid pigem aktiivseks osalejaks selles protsessis. x Konfiguratsiooni koolkond - Konfiguratsiooni koolkond näeb strateegia kujundamist kui transformatsiooniprotsessi. Ühelt poolt kirjeldatakse eri seisundeid - organisatsiooni ja teda ümbritsevat keskkonda - kui konfiguratsioone. Teiselt poolt on vaatluse all strateegia loomise protsess: kui transformatsioon ühest seisundist teise. Konfiguratsiooni koolkond uurib põhjalikult seda, kuidas efektiivselt juhtida starteegilisi muudatusi. 3
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria!
6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud
'34. aastal pärast V osa ilmumist määrati Tmle suur preemia. Jevgeni Onegin Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud.
Pilet 14 27. A.PUSKINI ELU JA LOOMING, ,,JEVGENI ONEGIN" 6.06 1799 - 10.02 1837 Elu: Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi
annaabi.ee 
