Rindlause Rindlauseks nimetatakse liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta.
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas.
b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse on koondatud mitu ühele ja Koosneb mitmest iseseisvast osalausest. samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1)Osalaused ühendatakse kas... Koondlause korduvad liikmed eraldame a)komaga a)komaga b)sidesõnaga. b)sidesõna c)sidesõnad nõuavad koma. c)koma ja sidesõnaga d)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev 2.Ei eraldata - ja, ning, ega, ehk, või, nii..
aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks: - Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli. NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Rindlause kirjavahemärgid. _________________ , __________________ Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Poisid koovad sokki, tüdrukud ajavad karu jälgi. Päike paistab, lõokene lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad.
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
EESTI KEELE REEGLID 6. KLASS 1. Hlikud jagunevad tishlikuteks ehk vokaalideks ja kaashlikuteks ehk konsonantideks. Hlikud jagunevad veel helilisteks (a, e, i, o, u, , , , , j, l, m, n, r, v) ja helituteks (k, p, t, g, b, d, f, h, s, , z, ). 2. Silbitamise reeglid. 1) ksik kaashlik tishlikute vahel kuulub jrgmisse silpi. 2) Kui krvuti on mitu kaashlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega: a) liitsnades, b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb, c) pingsalt...
(Ema tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides ("Kevade"). Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele alistatud krvallausest (Muutusin rmsaks, kui teda ngin). Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegusna) mrab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad snad (phinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad). Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul, peval ja htul kisin trennis). Samaliigilised tiendid- lauses erinevate olendite, esemete, nhtuste samaliigilisi tunnuseid (nt vrvus, suurus, materjal) iseloomustavad tiendid (Mul on sinised, punased, roosad pksid). Sihitis- nitab, millele vi kellele on tegevus suunatud. Tavaliselt on sihitiseks osastavas, omastavas vi nimetavas kndes olev kndsna (Ma otsin inimesi).
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit?
veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
kohtasin kahte(hm) õpetajat. 7.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8
Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
Ta sündis kadripäeval, 25. novembril.) Ta sündis Saaremaal Kärla kihelkonnas Jaagu talus. (võrdle: Ta puhkas Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal.) 1.8 erilaadiliste täiendite vahele. Väike must karvane koer klähvis kurjalt. (võrdle: Koertenäitusel võis näha nii väikesi, keskmisi kui ka suuri koeri.) 2. Liitlause 2.1 Rindlause koosneb kahest või enamast sõltumatust, võrdväärsest osalausest (lihtlausest). Rindlause kirjavahemärgid: 2.1.1 Sidesõnade ja, ning, ega, või ette rindlauses koma ei panda. Ta ei teinud hüüdest välja ega vaadanud hüüdja poolegi. . 2.1.2 Sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse rindlauses koma. Ta lubas minna, aga mõtles ümber. (NB! Toivo aga pidi koju jääma. siin on aga rõhumäärsõna, mitte sidesõna, sellepärast koma ei panda). Seda raha ei teeninud ma ise, vaid isa andis. (NB
langedes põlema ja hävineb oma väiksuse tõttu. Niisiis ei teki nendest ka kosmoseprügi. Pikosatelliite on teadlased juba mitu aastat kasutanud. Kalleimad neist maksavad ligi 70 000 eurot ja suudavad mõõta näiteks kosmilise kiirguse mõju bakteritele. 2009.aastal teatas aga kosmoselennumasinaid tootev USA ettevõte Interorbital Systems, et nüüdsest võib igaüks osta endale pikosatelliidi 8000 dollari eest. RINDLAUSE Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast osalausest, nimetatakse rindlauseks. Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt. Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt. Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos. Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad
Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud:
- Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu. - loe, te ja lu kokkuvõttev sõna - samaliigilised, koma(d) on (suuri, keskmisi, väiksemaid..) - eriliigilised, koma(sid) ei ole (suur pruun pikakarvaline..) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud
LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa.
kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots -- kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani-onu, või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. KIRJAVAHEMÄRGID RINDLAUSES Rindlause koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest (nt Aksel laulab häist, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.) Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. Nt üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Päike paistab, lõoke lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Maarja laulab ning Indrek mängib klaverit. Koolon Mõttekriips
Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 5. tegevus Teema: Tiina ja tuul. Pildiseeriate järjestamine ja analüüs. Eesmärk: Laps jutustab, tuues esile sündmuste põhjus-tagajärg seosed ning tegelaste mõtted ja tunded. Laps mõistab, et tegelastel võivad olla erinevad mõtted ja tunded, mistõttu nad ka käituvad erinevalt. Laps moodustab kahest osalausest lauseskeemide toel eesmärki väljendavaid põimlauseid, kasutades sidendit et. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Täna tulevad koos meiega õppima kana, Kordav etapp tibu, lõvi ja elevant. Nemad hakkavad sulle täna ka lugusid jutustama. Kuulame koos
Kuuldud jutustust analüüsiti sisutaastavatele ning tegelaste tundeid, mõtteid puudutavatele küsimustele vastates. Last suunati küsimustega pöörama jutustuses tähelepanu tegelaste käitumismotiividele ning tunnetele, et kujundada sisukamaid jutustusi. Analüüsile järgnes alati lapse iseseisev jutustamine. Seejärel tegeldi lauseloomeoskuse kujundamisega. Töövõtetena kasutati lause semantilist verifitseerimist- ja lause lõpetamist, kahest osalausest lauseskeemide toel põimlausete moodustamist, lause moodustamist lauseskeemi toel. Õpetatavad lausemallid lapse iseseisvast jutustusest peaaegu puudusid. Järgmise etapi eeltööna teadvustati lapsele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Raskused ilmnesid tegevuste põhjuste (miks midagi tehti) ja eesmärkide (milleks midagi tehti) esile toomisel, mistõttu esines jutustustes palju mõttelünki. Jutustamisel
annaabi.ee 
