Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks
Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S) Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral). Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii)) Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T) Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t
Newtoni 2. seadus - kehale mõjuv jõud võrdub selle keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni 3. seadus - kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioonijõud - avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. Selle jõu kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Elastsusjõud - keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha deformeerib. Keha kaal - vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon.
Jõud -on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Inertsus -on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.(kg) Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.(Fr=m*g) Impulss -on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. (p=m*v) Hõõrdejõud -on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Impulsi jäävese seadus -igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süsteemile ei mõju väliseid jõude.
Füüsika Kärolain Hunt Hõõrdejõud Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub
8. pilet 1) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis
mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine, kondenseerumine, härmatumine, sublimatsioon, kristallisatsioon, rekristallisatsioon. 6. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on veehulk 1m³ õhus.
r= kehade vaheline kaugus Mida nim. raskusjõuks, selle suund ja arvutamise valem ? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. ¨ Valem: Fr = m * g Mida nim. hõõrdejõuks, milline on hõõrdejõu suund ja millest sõltub tema suurus ? Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse tüüpiliselt kreeka tähega (müü). Universaalne valem Maa raskusjõuga kehadele seisu-, liuge- ja veerehõõrdejõu arvutamiseks on: , kus F on hõõrdejõud; on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus
avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus. Raskuskiirendus x mass. Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5. Hõõrdejõud : (horisontaalsel pinnal ) - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a. Elastne ja plastne deformatsioon. PLASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (plastiliini voolimine, paberi kortsutamine) ELASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (vedru kokkusurumine)
51) jõud fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (lk.47) Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja
talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni II seadus kiirendus millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. Newtoni III seadus- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud? Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud on tingitud: 1)Pindade ebatasadus 2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga
süsteem/ Ühesugune kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse. Polükristall – Aine, mis koosneb paljudest erinevate orienteeritud monokristallidest. On keskmiselt isotroopsed. Anisotroopia – Nähtus, mis esineb monokristallides ja vähesel määral polükristallides. Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse.
jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub ebastabiilseks, pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine, loodusliku nõlvakalde muutmine, lisaraskus (ehitised), pinnase osakestevahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel. Nõlvaprotsessid: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine. Geoloogilisi uuringuid tehakse selleks, et teada saada millise pinnasega on tegemist.
Kuna eri faasides on aatomite või molekulide paiknemise iseloom erinev, siis järelikult peab faasi siirdes toimima aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Et osakeste vahel esineb alati vastastikmõju, siis tuleb nende ümberpaigutamiseks ning tõmbe- ja tõukejõudude ületamiseks teha tööd. Seega on iga faasisiire seotud mingi hulga tööga, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ühel juhul tehakse tööd osakestevahelise vastastikmõju ületamiseks, teisel juhul teevad osakeste vahel mõjuvad jõud ise tööd välisjõudude vastu. Kui aineosakesed teevad faasisiirdamisel ise tööd, siis vabaneb faasisiirded teatav soojushulk. Kui aga faasisiirdel on vaja ületada osakeste vahelit vastastik mõju siis neeldub faasisiirdel teatud soojushulk. Soojushulka mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massi ühiku kohta nimetatakse siirdesoojusek
Aurumine ja kondenseerumine Aurumine on faasisiire, mille puhul aine läheb vedelast faasist gaasilisse ehk s.o faasisiire, mille puhul osakesed lahkuvad vedeliku pinnalt. Selleks, et osake saaks lahkuda vedeliku pinnalt, peab ta ületama esiteks vedeliku osakeste vahelise molekulaarjõu, teiseks pindpinevusjõu ning kolmandaks paisumistööks vajaliku energia. Paisumistööks, mis on määratud vedeliku ja gaasi tihedusete vahega ning osakestevahelise tõmbejõu sõltuvusega osakestevahelisest kaugusest gaasilises faasis. Osakese väljumistöö valem: Av = ML : Na Osakese väljumistöö on arvuliselt võrdne aine molekulaarmassi M ja aurustumissoojuse L korrutise ning Avogadro arvu NA suhtega. Siirdesoojus on aurustumissoojus, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustamiseks teatud temperatuuril. Teatued temperatuuril tähendab seda, et mida
Anisotroopia- Monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Faas- Aine erinevate omadustega olek. Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. Faasisiire- Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse
Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ning tõmbab neid teineteise poole. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje. Jällegi: pöörlemisel Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele olla ka väljaspool keha. äiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on kuluv energia soojuseks
18 jõud-kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju 19 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib 20 gravitatsioonijõud-näitab kui suure jõuga tõmbuvad teise poole kaks 1kg massiga keha 1m kaugusel 21 hõõrdejõud-keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu 22 raskusjõud-Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud 23 resultantjõud-kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid 24 jõumoment-moment füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti 25 jõu õlg-jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist
kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia kasvab. · Faas--mikrokäsitluse ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faaside tasakaal--olukord, kus tasakaalus on kaks või kolm faasi, s.t. aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks. Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures.
Polükristall- keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest Anisotroopia- monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast Isotroopia- gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast 4.peatükk Faas- mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta Siirdetemperatuur- temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse
tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus: Fe =−k ∆ x kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist.Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde tegur (kõige suurem) (mol) F – jõud(J) N – võimsus(W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r VÕNKUMISED
väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. P = mg 4.2.Elastsusjõud Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. 4.3.Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. , kus F on hõõrdejõud; μ on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus 4.4.Inertsijõud
kehi. Raskusjõuga on seotud keha kaal, mis väljendab keha poolt alusele või riputuskohale mõjuvat jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Elastsusjõud F tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke'i seadus Fe = - k l , kus k on e jäikus ja l keha pikenemine. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Üleslükkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Newtoni I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus: Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. 9.Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb
aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Lüofoobse kolloidi koagulatsiooni saab esile kutsuda hävitades osakese ioonümbrise, selle tagajärjel toimub koagulatsioon. Kõrgmolekulaarseid aineid, millede koostises on polaarseid või ionogeenseid rühmi. PAA lisamine (?) 5. Mida nimetatakse kiireks ja aeglaseks koagulatsiooniks? Milline on seos koagulatsioonikiiruse ja osakestevahelise toime potentsiaalse energia barjääri vahel? Koagulatsiooni kiiruse määravad põhiliselt kaks faktorit: 1) osakeste lähenemine Browni liikumise kaudu kauguseni, kus mõjuvad VdW-i tõmbejõud. 2) teineteise läheduses asuvate osakeste suuremateks agregaatideks ühinemine. Elektrolüüdi lisamisega esilekutsutud nähtaval koagulatsioonil saab eraldada aeglast ja kiiret perioodi. Väikeste elektrolüüdi hulkade lisamisel toimub aeglane koagulatsioon. Selles osas on
ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3
Aine sulatamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga saab leida valemist Qs = . m, kus m on keha mass ja sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja , et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril. Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva
Kui keha on paigal on tema hõõre suurem, kui siis kui keha libiseb (paigaloleku hõõre on suurem kui libisemisel tekkiv hõõre). Ehk kui keha seisab paigal mõjutab teda seisuhõõrdejõud, mis on palju suurem kui libisevale kehale (kaldpinnal) mõjuv liughõõrdejõud. Hõõrdejõu valem: Fh=kN=kmg (Fh-hõõrdejõud, k- hõõrde tegur ja N-pinnarektsioon) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust.
siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Rangemalt väljendatuna tähendab see, et identsete fermionide süsteemi lainefunktsioon on osakeste vahetamise suhtes antisümmeetriline. 7. 8. 9. 12) 1Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. 2. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade,
lahustunud aine omadustest nimetatakse kolligatiivsed omadused: küllastunud aururõhk, keemistemperatuuri tõus, külmumistemperatuuri langus, osmomeetriline rõhk. Need nähtused on täielikult kolligatiivsed ideaalsetes lahustes. Ideaalsed lahused on sellised, kus sama- ja erinimeliste osakeste vaheline toime on ühesugune. Sellisel juhul üleminekul puhtast komponendist lahusesse (lahuse tekkel) osakestevahelise toime iseloom ja suurus ei muutu. Ideaalse lahuse tekkel ei esine soojus- ja ruumalaefekti (∆H=0; ∆V=0). Ideaalseid lahuseid ei ole olemas. Lähedased sellele on väga sarnaste omadustega ainete lahused, nt. tavaline ja raske vesi; homoloogilise rea naaberliikmete lahused (etanool&metanool). Lõpmata lahjad lahused: X1→1 X1= n1 n1 + n2 X2→0 X2= n2 n1 + n2 X1 — LLL moolimurd
kontsentratsioonide asemel vastavaid aktiivsusi. molekulide arvu N suhe. Suhe jääb ilmselgelt Aktiivsus erineb kontsentratsioonist selle poolest, et ta arvestab osakestevahelise vastastikuse mõju jõudusid muutumatuks samuti vastavate moolide arvude ( nd , lahuses. aA -¿ A +¿
Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis selle kaal on 0. 12. HÕÕRDEJÕUD JA HÕÕRDETEGUR. SEISU- JA LIUGEHÕÕRE. TAKISTUSJÕUD. TAKISTUSJÕU SÕLTUVUS KEHA OMADUSTEST JA OLEKUST NING KESKKONNAST. Hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb mööda aluspinda, siis mõjub talle liugehõõrdejõud F= µN, kus µ on liugehõõrdetegur. Seisuhõõrdejõud tekib katsel panna keha paigalseisust liikuma. Takistusjõud – takistab keha liikumist. 13. ELASTSUSJÕUD. HOOKE’I SEADUS. MEHAANILINE PINGE. YOUNGI MOODUL. ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON. TOEREAKTSIOON
massile. Erinevalt aun- ja tunnelkomposteerimisest on trumlis pidevas liikumises ka kompostiv mass ise. Liikumine aga tekitab osakestevahelise hõõrdumise, mis omakorda peenestab osakesi. Trummelkompostimise korral on hõlbus tagada ka väljajuhitava õhu puhastamine. Eelkompostimine
Aine sulatamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga saab leida valemist Qs = . m, kus m on keha mass ja sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja , et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril. Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva
annaabi.ee 
