Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv, mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb. Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele. Järeldus 2 : tekib takistusjõud gaasisliikuvale kehale, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus tekkiva liikumishulga muuduga mv-mv . 2) Diffussiooniks nim. Kahe või enama erineva aine osakeste iseenesest segunemist. Nt. piserdades lõhnaainet õhku, kandub aine osake ühest ruumi punktist teise, see on osakese ülekandumine. 3) Soojusjuhtivus energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele. Selgitus: ruumi osas, kus temperatuur on kõrgem, on osakese kiirus ja kineetiline
Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsaim esindaja Eteen CH2=CH2 Füüsikalised omadused: Alkeenid ei lahustu vees, kergesti lahustuvad orgaanilistes lahustites Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu Alkadieenid - küllastamata süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem on sama, mis alküünidel: CnH2n-2.
5.E. Tarricelli, B.Pascal, Celcius, Reamur, Fahrenheit. 6.1) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb keha siseenergia ja süsteem teeb tööd. Nt. igasugused mootorid, katlad, mehhanismid. 2) Soojus ei saa iseenesest ülekanduda külmemalt kehalt soojemale. Nt. Kohvi jahtub mitte ei lähe soojemaks, ega jää ka samale temperatuurile. 7.Energia/ soojuse kvaliteet. Nt. Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab. 8.Soojusjuhtivus- soojuse ülekandumine osakeselt osakesele. Soojuskiirgus- soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema. Soojusülekanne- Soojuse ülekanne soojemalt kehalt külmemale. Kovektsioon- soojuse levik gaasis või vedelikus. 9.Temperatuur näitab soojus astet. Reamur, Celcius, Fahrenheit.
Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp
Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab.
· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine
15. Häirituse levimine ruumis on laine. 16. Liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, on võnkumine. 17. ,,Vastuvõetava heli kõrgus oleneb sellest, kas heliallikas liigub vastuvõtja suhtes või ei liigu." a. tõene 18. ,,Laine levimisel ruumis kandub edasi energia, kuna laineallikast liiguvad eemale suure energiaga keskkonnaosakesed." b. Väär (ei kandu). Kk osakesed ei kandu lainega kaasa, vaid võnguvad ümber oma tasakaaluasendi. Energia kandub edasi ühelt osakeselt teisele, seetõttu, et osakeste vahel on elastsusjõud.
molekuli mass,ruumala,kiirus, kineetiline energia jne), makroparameetrid käsitlevad ainet pidevana, ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega(nt aine mass, gaasi/vedeliku rõhk,ruumala,temp, tihedus jne) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist. Mehaanilist tööd tehakse kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehal teisele(soojemalt külmemale)Liigid:soojusjuhtivus(soojus kandub osakeselt osakesele,ilma,et aine ümber paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis
Ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained Mehaanilised lained vajavad levimiseks keskkonda Lained elastses keskkonnas Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Interferents Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis
lainepikkusel, millel laser töötab. 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil Teooria Väikest osakest läbimõõtu määratakse valguse difraktsiooni mõiste abil. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguslainete paindumist tõkete taha ja levimist geomeetrilise varju piirkonnas. Tõkkeks võib olla näiteks kitsas pilu või väike osake. Difraktsiooni väikeselt kerakujuliselt osakeselt. Kui suunata laserikiir väikesele kerakujulisele takistusele, siis difraktsioonipildil võib näha vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Ühe osakese korral on rõngaid raske näha valguse foonil, mis langeb ekraanile otse. Kui kiirte teele panna suur hulk kaootiliselt asetsevaid osakesi, siis difraktsioonipildi intensiivsus suureneb, kusjuures intensiivsuse jaotus on samasugune kui ühe osakese puhul. Difraktsiooninurk (otsese ja difrageerunud kõrvale
elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomi vahel.Vesiniksideme teket näidatakse punktiirjoonega,kuna see on nõrgem kui keemiline side.Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemp.ning suur.ainete lahust.vees. Iooniline side-metall+mittemetall,elektroni(de) üleminek metallilise elemendi aatomilt mittemetallilisele,tekivad ioonid.Tekivad ioonid(ioonvõre).Aktiivse metallilise elemendi ja aktiivse mittemetallilise elemendi vahel nt.LiF,NaCl,KOH.Toimub üleminek ühelt osakeselt teisele,aineosaksesed lähevad püsivamasse olekusse,aatomid üritavad saavutada väliskihile oktetti-8 elektroni.Metall muutub +...,sõltuvalt mitu sidet moodustab teise ainega,mittemetall-...,sõltuvalt selle kogusest aines.Ioonide arvude suhe kristallis-1:1/2:1- tuleb laengust,metall ette!Ioonilise sidemega ained on väga haprad.Löögi toimel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad.
(Maa pöörleb ümber mõttelise telje) Tiirlemisel liigub keha ise mööda ringjoont, mille kese asub temast väljaspool. (Maa tiirleb ümber Päikese) Keha kiirus on alati suunatud mööda trajektoori puutuja sihti. Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pidevalt kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub). · Oska teisendada pikkust, aega ja kiirust põhiühikutesse. · (Tunne ühikute eesliidete tähendust 10-astmetena.) · Iseloomustada jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, mis põhjustab keha kuju kiiruse või liikumise suuna muutuse
Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(väga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis võivad liikuda läbi kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallide aatomid on metalli omadega võrreldes suhteliselt väikesed ja aatom hoiab elektrone
Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust? Radikatel, keetmisel potid, keeduspiraal. 27. Kus kasutatakse õhu väga halba soojusjuhtivust?
mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 6) Radikaal kõrge energiaga paardumata elektroniga osake · Radikaalid on neutraalsed aaatomiterühmad, mille koostisesse kuulub aatom, millel on paardumata ehk üksikelektron. · Radikaalid püüavad moodustada keemilist side teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates · Radikaalsed asendusreaktsioonid on alkaanide reaktsioonid halogeenidega · Alkaani molekulis on radikaalile kättesaadavamad vesiniku aatomid · Ründav Radikaal liidab vesiniku aatomi koos elektroniga, mille tulemusena tekib uus radikaal · Radikaaltsentner tekib süsinikuaatomi juures seda kergemini, mida
ta läbib võrdseres ajavajemikes võrdsed teepikkused. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunkt on samas kohas ja paikneb keha sees (maa pöörleb ümber mõttelise telje). Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pideval kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutusena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumise energia kandub). Kulgemine on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine. Kuju muutumine e. deformatsioon leiab aset
vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. 19. Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. Mehaanilinelaine vajab keskkonda. Helilaine valguslaine veelaine. Lainega kandub edasi ainult võnkumine ehk energia mitte aine. 20. Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nim lainet pikilaineks(heli), sest on elastne keskkond ja osakesed mõjutavad üksteist antkase võnkumine osakeselt osakesele. Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga siis on tegu ristlainega. 21. Suurused.Võnkeamplituut xo,m period T,s sagedus f,hz, laine kõrgus h on laineharja max punkti ja min punkti vahe. Lainepikkuseks nim vähim vahemaa samas faasis liikuva lainepunkti vahe(lambda). Levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. 22. Valguse olemus dualism seisneb valgusnähtuste 2s seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga,
Tsentriks võib olla kaksik v kolmikside. Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronpaari teise osakese tühjale orbitaalile doonor. NUKLEOFIIL ÜHINEB ELEKTROFIILIGA, ELEKTROFIIL EI ÜHINE ELEKTROFIILIGA. NUKLEOFIIL EI ÜHINE NUKLEOFIILIGA. Radikaalid- paardumata elektroniga osakesed. On neutraalsed aatomirühmad. Mille koostisse kuulub aatom, mille ühel orbitaalil on paardumata elektron. Radikaalid püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates.tavaliselt kaasneb sellega uue radikaali teke. Ründav osake- reaktsiooni alustav osake. Reaktsioonitsenter- nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter v radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake. Lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake. Katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel. Delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad
8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v
16. Liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, on võnkumine 17. Kas on õige väide: "Vastuvõetava heli kõrgus oleneb sellest, kas heliallikas liigub vastuvõtja suhtes või ei liigu." Tõene 18. Kas on õige väide: "Laine levimisel ruumis kandub edasi energia, kuna laineallikast liiguvad eemale suure energiaga keskkonnaosakesed". Väär, keskkonnaosakesed ei kandu lainega kaasa, vaid võnguvad ümber oma taskaaluasendi. Energia kandub edasi ühelt osakeselt teisele seetõttu, et osakeste vahel on elastsusjõud. Elekter 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada- ja rööpühenduse korral? a. Rööpühendus kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa b. Jadaühendus kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. Juhid vabade laengukandjate arv on suur b
pinnasuseühiku kohta. Tähis ja ühik J/m*s*k. 3. Temperatuurijuhtivuse koefitsient näitab, kuidas temperatuurilaine maksimum või miinimum levivad. Tähis K = /C, ühik on m2/s (sekundiga). Füüsikalised protsessid, mis kannavad soojusvahetust: 1. Molekulaarne soojusjuhtivus üks mullaosakene puutub teisega kokku ning omavahelises kokkupuutes kantakse soojust edasi. Energiat kantakse osakeselt osakesele üle. Protsessi intensiivsus sõltub suuresti mulla tihedusest. Kui muld on hästi kobe, siis on kokkupuutepunkte vähem, siis on protsess aeglasem ning vastupidi (tiheda mulla puhul). 2. Osakestevaheline soojuskiirgus üks osakene annab teisele soojust ning vastupidi. 3. Vee ja õhu liikumine pinnases e konvektsioon osatähtsus sõltub ilmast. Kui on tugev soe vihmasadu, siis sellest ülekantav energia ületab mõlemad eelnevad kaks.
(Maa pöörleb ümber mõttelise telje) Tiirlemisel liigub keha ise mööda ringjoont, mille kese asub temast väljaspool. (Maa tiirleb ümber Päikese) Keha kiirus on alati suunatud mööda trajektoori puutuja sihti. Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pidevalt kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub). Meenutame, kuidas teisendada ühikuid. Peab mäletama, millised on põhiühikud ja oskama neile üle minna. Näiteks: 0,5mm= 1,2km= 3min= 0,12h= 1,5km/h= 36km/h= 34cm/min= Kordame 8
Adsorbentideks nimetatakse aineid, mis seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi, tavaliselt on nad pulbrid või puistematerjalid (aktiivsüsi). Adsorbsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbsiooni isotermiga. Temperatuuri langedes adsorbsioon tõuseb ja vastupidi. 22. Millised reakts on redoksreakts.: Redoksreaktsioonide käigus muutub elementide oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Redoksreaktsioon koosneb vähemalt kahestprotsessist: mingi aine A oksüdatsiooniga kaasneb mingi aine B reduktsioon.oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4, CrO3, NO3, ClO4. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3, Zn. 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. Tsingile tekkinud korrosioon on tihe, hästi nakkunud ja seetõttu kaitseb edaspidise korrosiooni eest
adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads.-nud ainet ei ole võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada, ilma viimase omadusi kahjustamata. Praktikas kasut. adsorbente joogivee puhastamisel (nt. kivisüsi). 22. Redoksreaktsioonid on r.-id, millede käigus muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Oksüdeerija on aine, mis liidab elektrone. Mittemetallid käituvad oksüdeerijatena Nt: hapnik, halogeenid, lämmastikhape, konts. väävelhape, NO3-, O3. Redutseerija on aine, mis loovutab elektrone (metallid). Nt: vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid.Nt: 2Ca0+O2=2Ca2+O2- 2Fe+3Clà2Fe3+Cl3 Ca02eàCa 23. Tsingi korrosioon. Vees ja vesilahustes on põhiteguriks pH. Kui pH on 10, on Zn kõige stabiilsem
Et anda sellele võrrandile kuju, peab võrranditest elimineerima aja t. Esimesest võrr. järeldub: cost=x/a. Järelikult sint=1-x2/a2. Asendame cost ja sint nende väärtuste-ga, saame: y/b=x/acos -sin 1-x2/a2. Võrrand teiseneb järgmisele kujule: x2/a2+y2/b2-2xy/ab *cos=sin2. §47. Laine kirjeldamine. Kui elastse kk.-na (tahke, vedela, gaasilise) ühes kohas panna kk.-na osakesed võnkuma, hakkab see võnkumine osakeste interaktsiooni tõttu levima osakeselt osakesele teatud kiirusega v. Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk
vigastused ja raku surm. Selline tasakaalu nihe võib olla põhjustatud kas: 1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. · Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektron- orbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil püüab poolvabale orbitaalile mõnelt teiselt osakeselt elektroni võtta, tulemuseks uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. · Enamik oksüdantidest on rakus hapnikukesksed reaktsioonivõimelised osakesed (reactive oxygen species = ROS), nad võivad baseeruda ka C, N, S või P aatomitel. Raku komponentidele toimivateks (pro)oksüdantideks on O-kesksed superoksiid
surm. Selline tasakaalu nihe võib olla põhjustatud kas: 1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektronorbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil on kalduvus poolvabale orbitaalile elektroni mõnelt teiselt osakeselt võtta, tulemusena tekib uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste stabiilsemate radikaalide tekke kaudu, 3. siirdemetallide (Cu, Fe, Co, Ni, Zn, jt
mõõtmetega, hakkab alapunktis 7.1 kirjeldatu põhjal mõjuma sellele molekulile nullist erinev resultantjõud, mis püüab teda tasakaaluasendisse tagasi viia. Kui tegemist on elastse keskkonnaga, siis hakkab molekul selle tõttu tasakaaluasendi ümber võnkuma. Osa võnkumisenergiat muundub üldjuhul soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks ehk transversaalseks lainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v
annaabi.ee 
