EDGAR DEGAS 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli pankur ja ema Celestine Musson de Gas oli New Orleansist pärit kreool. 1855. aastal võeti a vastu Kaunite Kunstide Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid.
Maailm kahe maailmasõja vahel I ms on selge märk, et läänelik tsivilisatsioon käib alla Inimesed muutusid vabameelsetemaks. Tants tuli moodi (Tango ja charleston) Coco Chanel- üks maailma esimesi tippmoekunstnikke. Prantsuse moelooja. Autod muutusid USAs populaarseteks. Euroopas olid need liiga kallid. Jazzmuusikaajastu. Jazz Age. Louis Armstrong- kuulus trompetimänija ja laulja. Selle ajastu superstaar. Pärit New Orleansist. Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal 1923. Esimesed katsetused televisooniga 1930. Salvador Dali- Haispaania maalikunstnik. kuulsaim sürrealist. „pehmed kellad“ Howard Carter- avastas 1922 Tutanhamoni hauakambri. Esimene helifilm valmis 1927 Esimesed värvifilmid- 1930 Walt Disney- USA filmirezissöör ja multifilmide looja. Oscar- mainekaim filmiauhind, mida jagati esmakordselt 1929. aastal.
uute laulude ettemängimine klaveril. 16aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused 1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal.
tahab iseseisvuda, aga ei leia ettekäänet Esimene osa Lestat saadab korda koledaid tegusid: jahib inimesi, piinab noori naisi ta on tõeline moraalitu koletis, ja see ei meeldi Louis'le Lestat viib Louis'i väikese haige tüdruku Claudia juurde, kellest vampiiri teeb Louis kiindub Claudiasse väga, ka tema hakkab ajapikku pigem Louis'i eelistama Nad põgenevad, Louis üritab Lestat tappa ja jätab ta surema Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt lapsvampiir, kes enam eal füüsiliselt ei kasva, hakkab ta hing täiskasvanuks saama Ringreis Euroopas, sealhulgas Transilvaania, Ungari, Bulgaaria Louis' ja Claudia vahel tekib emotsionaalne lõhe, Lestat mälestus kummitab neid edasi Teine osa Pariisis; Louis on Claudiasse armunud, kuigi hakkab mõistma, et ta on muutumas kellegikski, keda ta ei tunne: Claudias tärkavad naiivsus, edevus, uhkus, võim
Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse, narkootikumide ja kuritegude miljööst tõuseb esile invaliid Porgy kirgastav armastus Bessi vastu. Esimese maailmasõja järgsed kümnendid said dzässi võidukäigu ajastuks. Tuntud dzässmuusikud kolisid New Orleansist Harlemisse, seal tekkis dzässi kommertslik meloodiline variant sweet music. Gershwin aga ühendas dzässi sümfoonilise muusikaga. Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest
Louis Armstrong 1901(1898)1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis
koht ainult head. Nad nimetasid dzässi Ameerika muusikaklassiks. Denveris sündinud Paul Samuel Whiteman üritas dzässi paremaks muuta. Ta arvas, et dzäss oleks täiuslikum, kui dzässimängijatele kirjutada mõned noodid ette ja vähendada improviseeringut. Nii muutis ta dzässi inimestele meeldivamaks. Ta üritas rahvale näidata, et dzäss ei ole pelgalt sensuaalne neegrimuusika, vaid on kogunisti Euroopa muusikaklassi tasemel. Mõne aja pärast ilmus rahva ette New Orleansist pärit Louis Armstrong. Louis avaldas dzässi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Selle korra töttu sai ta hakata üksinda dzässi esitama. Louisel oli omapärane hääl, mis oli hästi äratuntav. Üha rohkem hakkas dzässi kuulama ka haritud seltskond. Seda seetõttu, et paljud muusikud olid dzässi muusikalisemaks muutnud. Arvatavasti oli dzässi edu taga ka räpaste klubide ja teiste dzässi mängivate asutuste sulgemine
· 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis · 1918 esimene muusikal ,,Half Past Eight" (,,Pool üheksa") läbikukkumine · Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! · 1922 lühiooper ,,The 135th Street" (,,135. Tänav"). Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. · Jazz o Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik o Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki · ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 New York'is o Gershwin ühendas jazz'i ja sümfoonilist muusikat. o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile o Teos tõi maailmakuulsuse · Ooper ,,Porgy ja Bess" · 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus
oli kontserdikülastajaid samuti ligi 3000, Viljandis toimus 5 kontserdiga festival Jazzkaareke. Kuuendat korda jagati jazziauhinnad - Elioni jazziauhinna pälvis eesti populaarsemaid jazzmuusikuid Villu Veski, noore jazzitalendi preemia läks trummar Kaspar Kallustele ja jazziedendaja preemia sai Viljandi kontserdikorraldaja Aivar Trallmann Dzässi tuntumad inimesed: LOUIS ARMSTRONG: Louis Armstrong (4. august 1901 6. juuli 1971) oli USA dzässtrompetist ja laulja. Ta oli pärit New Orleansist Louisianas. Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Tema karismaatiline
Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused: 1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz: Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile: Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess": 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal.
Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud jäid tööta või leidsid uue ameti (ka Euroopas). Valgetele mustade muusika ei sobinud. Tekkis swing. Esimesed swingibändid olid siiski mustad. Dixieland New Orleansist alguse saanud valgete muusika. Baseerub puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad püüdsid valgeid imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. On teada, et valgete jazzorkestrites oli esialgu tublisti minstrellikku karikeerimist ja tühiseid reklaamitrikke suurema menu lõkkele puhumiseks. Pealiskaudse kuulaja jaoks ei ole New Orleansi ja dixieland'i stiilide vahel mingit olulist vahet. Siiski erineb valgete orkestrite viljeldud varane jazzmuusika
Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari
Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. 4 Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. 3.2Geograafiline asend, riigikuju Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid
Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. Geograafiline asend, riigikuju Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga,
1927. aastal lõi Armstrong oma esimese orkestri, milles oli kuju võtnud suund tulevase svingorkestri Gospel rock'n'roll, disco, rhytm&blues, soul poole. b) Dixieland Kolmekümnendatest aastatest peale tegutses Louis Armstrong põhiliselt New Yorgis. Selleks ajaks oli New Orleansist alguse saanud valgete muusika. Baseerub puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad New Orleansi stiili üks põhilisi jooni korneti, klarneti ja trombooni kollektiivne improvisatsioon püüdsid valgeid imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. On teada, et juba seljataha jäetud: esile kerkisid individuaalselt mõjuvad solistid. kellele ülejäänud ansambel oli
Vaidlused stiililiste erinevuste üle muutusid eriti tulututeks aja edenedes, kui mustad muusikud hakkasid mängima valgetes orkestrites ja vastupidi. Jazziajalugualgabragtime'i,new orleansijadixielandiga.Jazzsündismustajavalgerassi kokkupuutest. Sellepärast tekkis see USA lõunaosas, sest seal olid kokkupuuted kõige intensiivsemad. 10. CHICAGO JAZZ (kahekümnendad) New Orleansi arengut Chicagos seostatakse üldiselt USA astumisega I maailmasõtta. New Orleansist sai sõjasadam. Mereväe ülemjuhataja leidis, Storyville'i elulaad võib kahjustada tema üksuste moraali, ning saavutas loa Storyville sulgemiseks. Paljud muusikud lahkusid linnast ja pöördusid Chicagosse. See oli vaid üks järk mustade asumisest põhja. Edasine areng kulges nii, et esimese silmapaistva jazzstiili (nime poolest new orleansi) hiilgeaeg oli hoopis 20 aastate algul Chicagos. Just Chicagos tehti kõik kuulsamad new orleansi salvestused, sest fonograaf muutus I
Bryant's Minstrels - Dixie's Land/I Wish I Was in Dixie(Daniel Decatur Emmett) (http://www.youtube.com/watch?v=ff58W_m2ipk) 2. Original Dixieland Jass Band - Livery Stable Blues (http://www.youtube.com/watch? v=5WojNaU4-kI) 3. Original Dixieland Jass Band - Original Dixieland One- Step (http://www.youtube.com/watch? v=mW7rldvqN1w) 19 CHICAGO JAZZ (~1920 I pool) New Orleansi arengut Chicagos seostatakse üldiselt USA astumisega I maailmasõtta(1914-1918). New Orleansist sai sõjasadam. Mereväe ülemjuhataja leidis, Storyville'i(punaste laternate tänav) elulaad võib kahjustada tema üksuste moraali, ning saavutas loa Storyville sulgemiseks. Paljud muusikud lahkusid linnast ja pöördusid Chicagosse. See oli vaid üks järk mustade asumisest põhja. Edasine areng kulges nii, et esimese silmapaistva jazzstiili (nime poolest new orleansi) hiilgeaeg oli hoopis 20 aastate algul Chicagos
· Kasvab ka Venemaa mõju Euroopas · Austria ei saa sõjast kasu · Saksa dualism: Preisimaa/Austria vastasseis · FII sütitab sakslaste Poliitilise eneseteadvuse ja rahvustunde II SÕDA KOLOONIATES (1754-63) · Prantsusmaa ja SB vahel tänapäeva USA ja Kanada aladel ja Lääne-Aafrikas ja Indias · kaotab Prantsusmaa · SB saab endale kõik Prantsusmaa alad Põhja-Ameerika mandril: Kanada Quebec, nn Ida-Louisiana (New Orleansist mööda Mississippit kuni Suure järvistuni) · Suurte sõjakulude katteks hakkab SB kehtestama uusi makse , millega ameeriklased ei nõustu. Friedrich II Haldus- ja Ühiskonnapoliitika · Uudne joon riigiideoloogia sidumine valgustuse inimlikkuseideoloogiaga (nt. õigusreformid) · Samas jätkas oma isa poliitikat: tugeva riikluse arendamist · Koondas võimu täielikult enda kätte
sealsete kohtade nimesid. Mõistsin, et ma ei võinud kohanimesid luuletada ega unustanud olla selle köha nime, kus laev põhja kinni jäi ega ka . . . Äkki tuli mulle hea mõte ja ma ütlesin: «Laev ei jäänud põhja kinni, -- see poleks meid kuigi palju hiljaks jätnud. Meil lõhkes katlatoru.» «Helde taevas! Ega keegi viga saanud?» «Ei. Üks neeger sai surma.» «Noh, see läks hästi; mõnikord saab selle juures inimesi hukka. Kahe aasta eest jõulu ajal tuli su onu Silas New Orleansist vana «Lally Rookiga», katlatoru lõhkes ja vigastas raskesti üht meest. Ma arvan, see suri hiljemini. Ta oli baptist. Onu Siias tundis üht perekonda Baton Rouge'is; see perekond oli selle baptisti omastega väga hästi tuttav. Jah, ma nüüd mäletan: ta suri jah. Põletik lõi sisse, teda tuli lõigata, aga see ei aidanud enam. Jah, põletik oli jah; ta läks üleni siniseks ja suri õndsas lootuses ülestõusmisele. Räägiti, et oli meeltülendav seda näha
kõige maailmalinnas Pariisis, Hollandis, aga ka näiteks Rootsis. Prantsusmaa on džässi aren- gus üldse erilisel positsioonil. Enamikul rahvastel peale ingliskeelse maailma on probleeme vokaalse džässi esitamisega oma emakeeles, kuna foneetilised rõhud ei lange kokku muusika rõhkudega/rütmikaga. Prantslased on osanud selle küsimuse edukalt lahendada ja prantsus- keelne džässlaul kõlab väga loomulikult. Võib-olla peaks põhjusi otsima juba New Orleansist, sest nagu eespool mainitud, oli prantsuskeelse kultuuri osa 19./20. sajandi vahetusel selles džässi sünniloos tähtsa linna mitmekultuurilises keskkonnas üsnagi tähelepanuväärne. Koos džässi käsitlusega tuleb rääkida nähtusest, mida eesti keeles oleks kõige õigem nimetada “lärmidžässiks”. 30 Sellise nime all peaksime mõistma Saksamaal pärast I maailmasõda tek- kinud omapärast käsitlust uuest afroameerikalikust muusikastiilist rägtaimist ning seda ilmin-
annaabi.ee 
