KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE )
pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt. Muusika oli väga selge, puhta kõlaga ning väiksemagi peensuseni lihvitud. Tegu oli oma ala proffesionaalidega, millest oli ka väga hästi aru saada. Kontsert oli väga hariv. Kuna eelnevalt oli orkestrimuusikast jäänud igav ning suhteliselt ükskõikne mulje, siis peale selle ürituse külastamist on öelda selle kohta ainult positiivseid sõnu. Minu lemmikuks palaks osutus Heino Elleri "Kodumaine viis", millega ka kontserti alustati. Ma sain teada kontserti külastades, et orkestrit juhatab sisse vaikus ning tšellot mängitakse ka sõrmitsedes lisaks poognale. Kontsert oli silmaringi avardav täpselt paraja kestvusega (tund aega) ning ootusi ületav. Mina jäin kontserdiga väga rahule.
klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ''Hästitempereeritud klaveri", mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse ''Prantsuse süidid", ''Inglise süidid", ''Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu ''Klaveriharjutused", inventsioonid ja sümfooniad, sonaadid, kapritsod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaatad, koraalieelmängud jm. Orkestrimuusikast on tuntuimad ''Brandenburgi kontserdid" ja neli süiti. Johann Sebastian Bach on kirjutanud ka viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat (6 sonaati viiulile ja klaverile ning kogumikud ''Muusikaline ohver" ja ''Fuugakunst". Kasutatud kirjandus: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. Tallinn: Valgus, 1985
1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 4 Pildid 5
7. Mis juhtus tema viimastel eluaastatel ? 7. Kuni surmani töötas ta Leipzigi linnas muusikadirektorina. Vastutas 4 kiriku eest, kooliõpilaste haritude eestja koori eest. pidi iga nädal uue kantaadi valmis kirjutama. Tema teoseid kandis ette Collegium Musicum. 8. Mis oli tähtis aastal 1740 ? 8. Tõmbus eemale muusikaelust, loobus juhtimisest kolleegiumis. Küllap oli põhjuseks see, et klassitsism hakkas pele minema. Viimastel eluaastatel oli ta pime. 9. Räägi Bachi orkestrimuusikast. 9. Juhatas kahte hea orkestrit Käthenis ja Leipzigis. Suur osa kadunud teoseid. Tähtsamad teosed on 6 kontserti Brandenburgi nime all. Need oldi ebatavalised ja rasked, niiet neid ei esitatud. Viiulikontsertidest on alles 3, orkestrisüitidest on 4. 10. Räägi Bachi vokaalteostest. 10. Kirjutatud kõik Leipzigi perioodil. Kantaadite on säilinud 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku. Seda esitasid koor, orkester, solistid
aastal ja teine osa 1744. aastal. “Hästitempereeritud klaver” (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Prantsuse süidid” (6), “Inglise süidid” (6), “Kromaatiline fantaasia ja fuuga”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritðod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Loomingu põhiteemad: Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Tuntumad teosed:
kirjutatud järgemööda kõigis helistikes. (Tempereeritud - välja mõõdetud, häälestatud. Bachi elu ajal võeti kasutusele uus pillide häälestussüsteem. Varem kõlasid ainult osad helistikud puhtalt. Uus süsteem asetas helirea kõik noodid üksteisest võrdsele kaugusele ja nii hakkasid kõik helistikud hästi kõlama. Selle kogumikuga tõestas Bach uue süsteemi headust ja vajalikkust.) Väga populaarne on „Hästi tempereeritud klaveri“ I prelüüd. Orkestrimuusikast on säilinud teoseid kahes selle aja peamises žanris: süite ja kontserte. Neid esitatakse tänapäeval sageli ja tuntuim teos on kontsertide kogumik „Brandenburgi kontserdid“ erinevatele pillikoosseisudele. Väga populaarseks on saanud 3. süidi üks osa, pealkirjaga „Aaria“.
Vokaalsümfoonilistest on tuntumad: "Pulm", "4 kantaati", laulutsüklid "Naljajutud", "4 vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju on erisugust koorimuusikat. Klaverimuusika on arvukas, kusjuures on palju kirjutanud ka kahele klaverile: "Kontsert kahele klaverile", "Sonaat kahele klaverile", "Kontsertiino kahele klaverile". Sooloklaverile: soolotsükkel "5 tooni", "5 kerget klaverit". Suur hulk väikevorme. Kuulus viiulikontsert, mida tihti ette ei kanta, kuna on viisivaene. Orkestrimuusikast on silmapaistval kohal "Psalmide sümfoonia". Orkestrisüidid "Kevad riitus", "Soldati ajalugu", "Ragtime", süidid nr 1 ja 2. Veel on tal kontserttantse: "Tsirkuse Polka", "De Venosa monument". Puhkpillioktett. Olulisemal kohal tema loomingus on mitmesugused lavateosed. Oopereid nim ooper-oratooriumiteks. Ballette nim koreograafilisteks stseenideks. Oopereid on 4, selle tipus on "Ööbik" ja "Oidipus Rex". Eriti hinnatud on tema ballettid, mida on kokku 14
osa 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse "Prantsuse süidid", ,,Itaalia kontsert", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu ,,Klaveriharjutused", inventsioonid ja sümfooniad, sonaadid, kapritsod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaatad, koraalieelmängud jm. Orkestrimuusikast on tuntuimad ,,Branderburgi kontserdid" (concerto grosso vormis) ja neli süiti. Bach on kirjutanud ka viiuli ja klaverikontserte ning ka kammermuusikat.
ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilmus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Inglise süidid", "Prantsuse süidid", "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad fuugad, prelüüdid, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Lisa Pilte Johann Sebastian Bachist Kokkuvõte Bachi surma ajal oli muusikaline mood kiires muutumises ning tema loomingut peeti vanamoeliseks
oma eksperimente prantsuse keele prosoodiaga- kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus jms nähtused. Teose vokaalses safaris avaldub see lauljate artikulatsiooni erilise rõhutamises ning muusika rütmiaktsentide ja sõnarõhkude vastavusseviimises. Nii paigutab Honegger sõnade rõhutud algussilbid kas nõrgale taktiosale või eellöögile ning kuna prantsuse keeles on rõhk enamasti sõna lõpus, satub see ka vastavalt tugevale taktiosale. Orkestrimuusika Honeggeri orkestrimuusikast on tuntumad tema viis sõmfooniat, varasest loomingust kaks sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja "Rugby" (1928), samuti Kontsertiino klaverile ja orkestrile (1924) ning Tsellokontsert (1929). Sensatsiooniline menu saatis juba sümfoonilise pildi "Pacific 231" (1923) esiettekannet, mida dirigeeris Sergei Kussewitzky. Teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri hääli: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet. "Pacific 231"- st sai
Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte, teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert, Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga
· "Muusikaline ohver", BWV 1079 · Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad) · Viiulikontserdid, neist säilinud kolm Orelimuusika: · 6.Triosonaati orelil · Tokaata ja Fuuga d-moll · 18 Koraali · 6 Schübler-Chorale. Klaviirmuusika: · Goldberg-variatsioonid · Muusikaline ohver · Fuuga kunst · Clavierübung - Klaviiri harjutus Orkestrimuusika: · 4 süiti · Brandenburgi kontserdid Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Lisa 1 Johann Sebastian Bach J.S. Bachi haud Leipzigi Toomakirikus Lisa 2 Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg Weimari lossikirik Lisa 3 Mühlhausen aastal 1650 J.S.Bach koos oma kolme pojaga
1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Etendused: Tänapäeva Bach esinejad tavaliselt tegutsevad kahes traditsioonid: nii-öelda "autentses tulemuslikus praktikas", kasutades ajaloolist tehnikat , või teise võimalusena kasutada tänapäevaseid vahendeid ja
Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa
K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria) Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal- kui vokaalteostes. Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses õukonnas ja neli orkestrisüiti, mis koosnevad enamasti tantsudest, kuid sisaldavad ka mõningaid mittetantsulisi palu. Orkestrisüit nr 3 D-duur, Aaria (B nimetas aariateks kauni pika meloodiaga aeglaseid instrumentaalseid palasid) B vokaalsed suurteosed valmisid enamasti seoses töökohustustega Leipzigi Tooma kirikus,
esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat - see oli tema viis jumalat teenida Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister Teoste aluseks sageli lutheri koraalid Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid
ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid", "Inglise süidid" , "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 15)Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18
aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 16) KLASSITSISMIAJASTU 16.-19. Sajand Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad
3 või 4. Võeti kasutusele uued pillid: tuuba, inglissarv, harf. Puhkpillide mänguvõimalused suurenesid. Vakspuhkpillidele lisati ventiilid ja puupillidele klapid. Felix Mendelssohn- Bartholdy MK Pulmamarss muusikast näidendile „Suveöö unenägu“ Oli pärit rikkast ja lugupeetud suguvõsast. Isa oli pankur, vanaisa maailmakkulus filosoof. Ta oli Johann Sebastian Bachi muusika taasavastaja ja propageerija. MK viiulikontsert Suur osa 19 sajandi orkestrimuusikast on programmiline see tähendab, et põhineb konkreetsel teemal või süžeel, mida väljendab teose pealkiri. Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem- üheosaline teos, mis kujutab mõnd kirjandusteost või kirjandusest, ajaloost või mütoloogiast pärit kangelast. Esimesena hakkas sümfoonilisi poeeme kirjutama Liszt. 19. saj lõpul kirjutas väga menukaid sümfoonilisi poeeme Richard Staruss (7) „Nii kõneles Zarathrustra“ MK esimene osa „Päikesetõus“ filmides („Star wars“)
annaabi.ee 
