Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. Vaated Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule,
kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti
docstxt/.txt
Raamat ei pälvinud suurt tähelepanu. Seejärel hakkasid õed kirjutama proosat. Aastal 1846 ilmusid Emily "Vihurimäe" ja Anne'i "Agnes Grey". 1847 avaldati Charlotte'i "Jane Eyre"'i, mis tunnistati aasta parimaks raamatuks. Romaanid said bestselleriteks. Romaanidest oli müügi ja tuntuse pooleks kõige edukam "Jane Eyre". I.Teurgenev: Ivan Sergejevits Turgenev oli vene kirjanik. Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas. Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev. Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas, mis asus 10 kilomeetri kaugusel Mtsenski linnast Orjoli kubermangus. 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridus. Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi
Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning nimetasid Tõnissoni selle peatoimetajaks. 1890-aastal tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis Ago Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank.
Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus 7 ja su süda vihkamast ei väsi. See on sama viha, igatsus ja valu, millega end püsti tõukas Stalingrad. See on jõud, mis võidab, surmaõudu talub, miljonite jõud, mis vabastab me maa. Ju Orjoli tervitasid kogupaugud, pahvatava rõõmuga nad täitsid sind ligi, lähemale nende kaudu tuli Tallinngi, su kodulinn! 8 Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale.
Kolm õde alustasid kirjutamist varakult 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega luuleraamatu, millele suurt tähelepanu ei pööratud Aastal 1846 ilmusid Emily "Vihurimäe" ja Anne'i "Agnes Grey" 1847 avaldati Charlotte'i "Jane Eyre"'i, mis tunnistati aasta parimaks raamatuks Need romaanid said bestselleriteks IVAN TURGENEV Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridus Turgenev astus 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda 1842. aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed"
kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle
armastas seda veel nimetada tikuvabrikuks veel paljudeks aastateks (H. Lensmann). 1.6 Täiustatud autogreider D-512 Üllatavalt moodustas sel ajal Paide tehase toodang umbes 20% üleliidulisest autogreiderite toodangust. Samal aastal asutati ka Paide Teedemasinate büroo, mille eesmärgiks oli uue, standardile vastava 6 autogreideri väljatöötamine (lisa 7). Seni valmistatud masinad, ka Brjanski ja Orjoli tehaste omad ei vastanud nõuetele. Paides kokkupandud autogreider, mis vastas standardile, sai üleliidulise süsteemi järgi indeksi D-512, kus D tähendas teedemasinat ja 512 oli järjekorranumbriks. Katsemasin valmis aastal 1961, tolleaegse masina võimsuseks oli 75 HJ ja massiks oli 9520 kg. Erinevus esimesest masinast oli see, et autogreideril oli hüdrauliline roolivõimendi, mis muutis sõidu lihtsamaks läbi kergema rooli
lähipiirkondadesse - Peterburi ja Pihkva eesti asundusi. kubermangu suundunud ränne. Eriti popu- 1880. aastate keskpaiku tekkis hulk eesti laarseks muutus lähis-Venemaa 1860. aastate asundusi Kesk-Venemaa kubermangudesse lõpus ja 1870. aastail, mil Peterburi, Pihkva ja (Tveri, Mogiljovi, Orjoli), 1890. aastail Põhja- Novgorodi kubermangus tekkis üle 30 eesti Venemaale (Jaroslavli ja Vjatka kubermangu, asunduse. Uute maa-alade hõlvamine ja seal 20. sajandi algusest ka Vologda kubermangu). asunduste loomine kulges intensiivselt kuni 1880. aastate keskel lisandus eesti asundusi Esimese maailmasõjani
väljarändamislainele järgnes poole sajandi jooksul mitmeid uusi. 1868.-1869. aasta näljahäda, mis puudutas valusamini Lääne- ja Saaremaad, viis hulga saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubanimaa ja Kalmõki stepialadele ning Kaukasuse eelmäestiku nõlvadele rajati mitmeid suuri ja õitsvaid eesti asundusi. 1880.aastate kespaiku tekkis rida eesti asundusi Kesk-Venemaa kubermangudes (Tveri, Mogiljovi, Orjoli) ja 1890.aastatel ka Põhja-Venemaal (Jaroslavli ja Vjatka kubermangus, 20. sajandi algusest ka Vologda). 1880.aastate keskel said Eestist lisa ka Volgamaa asundused - seekord rajati uusi asundusi Simbirski kubermangu. Üldse rajati 19. sajandi teisel poolel Volgamaale 23 eesti asundust. 1880. aastatest omandas eestlaste vabatahtlik väljaränne ka transkontinentaalse iseloomu. Esimesed eesti asundused Venemaa Aasia-osas tekkisid Taga-Kaukaasias. Eesti külad
moodustati uuesti Läänerinne ning hakkad pealetungi peatama. Lisaks sellele aitas kaasa ka kliima, sest vihm asendus lumesajuga ning edasiliikumine pidurdus veelgi. Saksamaa varustusliinid olid muutunud väga pikaks ja suurem osa saksa sõdureid oli suvemundris külma käes kannatamas. Lisajõudude toomine oli võimatu ning üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30. oktoobril üllatasid sakslasi Siberist saabunud üksused, kes osutasid suurt vastupanu Orjoli vallutamisel. Novembri alguses saabusid suuremad külmad ja maapind hakkas külmuma. Sakslased kasutasid seda ära ja täiendasid pealetungi jätkamiseks sõjavarustust. Ka Punaarmee tegi seda sama, tuues Siberist Moskvat kaitsma koguni 40 uut diviisi. 15.novembril jätkus Saksamaa pealetung, olenemata sõdurite nõrkusest. Ka Punaarmee osutas ühe rohkem võimsamat vastupanu. 4.detsembril jõuti 32 kilomeetri kaugusele Moskvast, Volga kanali äärde. Väejuht Guderian lähenes Moskvale kagust
Selle näidendiga tõuseb Gogol oma kuulsuse tippu. 1836. Gogol välismaal, Itaalias kirjutab "Surnud hinged", see on ülim satiir. Pärast teose ilmumist tagasi kodumaale, võitlus tsensuuriga. Tunneb, et kõik vana häviv, kutsub ülesse suurele ühissõprusele, kuid see toob negatiivset meelestatust. Hingeline depressioon, sureb lõpuks närvivapustusse. 2. J. W. Goethe ,,Faust" Pilet nr. 6 1. I. Turgenevi elu ja looming Elas 1818 - 1883. Sündis Kesk-Venemaal Orjoli linnas aadliperekonda. Tema ema oli väga rikas mõisnik, kes alles 35 aastasena sai suure päranduse ning abiellus endast 10 aastat noorema nägusa ohvitseriga. Selle abielu kohta öeldi, et naine ostis mehe. 1827.a. asuti elama Moskvasse ja Turgenev on samat moodi aadli pansionis, kus omastas Saksa, Prantsuse kui ka Inglise keele ja jätkas ülikoolis õpinguid, õppides filosoofiat. 1838.a. sõitis ta Berliini, kus ta veelkord täiendas end filosoofia ajal. Reisis õppimisaegu palju. 1841.a
Georgi Zukovi, kelle poolt uuesti moodustatud Läänerinne pidi pealetungi peatama. Novembri algul läks vihm üle lumesajuks, mis raskendas veelgi liikumist. Saksa varustusliinid olid veninud väga pikaks. Paljud saksa sõdurid olid veel suvemundris ja kannatasid külma käes. Lisajõude polnud võimalik tuua ja üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30.oktoobril üritas Heinz Wilhelm Guderian (Saksa tankide väejuht) vallutada Orjoli, mis asub Brjanskist 110km ida pool. Seda kaitsesid teiste hulgas esimesed Siberist saabunud üksused, kes üllatasid sakslasi raevuka vastupanuga. Et Guderiani tankidel ei jätkunud kütust ja maastik oli peaaegu läbimatu, tuli sakslastel paigale jääda. Sakslaste ebaõnnestumine Novembri alguses saabusid külmad ja maapind hakkas uuesti kõvemaks muutuma. Sakslased püüdsid seda pealetungi jätkamiseks ära kasutada ja täiendasid kiiresti
Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas 1866 aastal 22.dets- . Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis ja astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. Aastal. Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. Suri 1941 tallinn Tampere maja Tampere Maja on sõpruslinnade Tartu ja Tampere kultuuri- ja koostöökeskus Tartus. Tampere Maja rajati 1997. aastal. Keskuse ülesandeks on arendada sõpruslinnade vahelist kultuuritegevust. Majas korraldatakse kirjandusõhtuid, näituseid ja kontserte. Maja ruume on võimalik avalikeks sündmusteks rentida. Keskuses tegutseb ka väike kuuetoaline külalistemaja. Uppsala majad
19 küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga. Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. Aastal 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks.
Senisest edust hoogu saanud Denikin käivitas sept 1919 oma suurima ja võimsama ja sihipäraseima pealetungi, rünnates Moskvat. Pealöök Moskvale anti üle Kurski-Orioli-Tuula Ukraina aladelt, taas saavutas Denikin edu. Pealöögi andis vabatahtlik armee, koosnes ikka suurest osast vabatahtlikest. Koosnes mitmetest olulistest löögidiviisidest. Nende hulgas ka ohvitseride diviis. Punaste kaitse Kurski all murti läbi, sept lõpus hõivasti Kurski, jõuti Orjoli, kust Moskvani oli u 200 km. Põhja-Vm-l ei läinud valgetel nii edukalt. Põhjaarmeed juhatas Jevgeni Miller, kes tegutses Arhangelski prk-s ja üritas 1919 jooksul arendada pealetungi lõuna ja kagu suunas. Taheti ühineda Koltšaki armeega Gotlase piirkonnas. Põhjaarmee ees olid suhteliselt inimtühjad, väheviljakad piirkonnad, kus puudusid suuremad strateegilised eesmärgid. Kindral Miller ja tema juures tegutsev
See kirjutamata tava võimaldas laeva ohvitserkonnal avaldada kaptenile sõnatult ja ainsal võimalikul viisil protesti juhul, kui viimane oli olnud liigvõimukas või kellegi suhtes ebaõiglane. Seega – olla kutstud või mitte, oli kõige otsesemas mõttes au ja väärikuse küsimus. HMY ohvitseride messi puhkenurk, vasakul baar Laevaehitusinsener V. Kostenko kirjutab oma mälestusteraamatus “Orjolil Tšušimasse” huvitavat episoodi, kus ohvitserid keeldusid jõuluõhtule kutsumast “Orjoli” komandöri, esimese järgu kaptenit, pidulikule koosviibimisele, kuna viimane oli käitunud ühe ohvitseriga liiga hoolimatult. Olla mitte kutsutud jõuluõhtule oli sellele komandörile häbistavaks vihjeks, millest tal tuli uhkust maha surudes tahes-tahtmata teha õiged järeldused. Seega ei ohjeldanud ühiskajutis väljakujunenud tavad mitte ainult noori ohvitsere, vaid ka vanu ja kogenud kapteneid, kel oli ju samuti ühiskajuti kasvatus, aga kes sellele vaatamata mõnikord suurest