pärast, et see pakkus mulle huvi. Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell, millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse. Karavell oli väike, aga hästi väle laev,
Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost ,,Ôppimine tegevuse kaudu" ôpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis vôivad ôpilasi sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada
Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost ,,Ôppimine tegevuse kaudu" ôpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis vôivad ôpilasi sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada
3. www.srd.ee/srdsk/et/orienteerumine www.oko.skaut.ee/index.php?id=23 Minu arvamus . Orienteerumine on minu jaoks üks vabaajaveetmise vorme, kus saan püstitada enesele eesmärgi ja samas ka selle täita .Kui ei õnnestugi, siis saan alati uuesti proovida ning eelnevad vead parandada . Minu jaoks on kõige parem osa orienteerumise juures see, et saan peale raja läbi tegemist analüüsida oma vigu ja vaadata ,kuidas oleks olnud efektiivsem olnud rada tegelikult läbida . Tänu orienteerumisele on paranenud minu kaardilugemis oskus ning tänu sellele olen juurde saanud enesekindlust, liikudes metsas ainult kaardi ja kompassiga . Samas on kindlasti arenenud minu tähelepanemisvõime, sest orienteerumisega tuleb pidevalt kontrollida enese ümbruses asuvaid objekte, et aru saada ,kus asud kaardil ning, kas suund on õige .Kõige olulisemaks pean siiski otsustusvõimet, sest enda jaoks tuleb kindlaks määrata kõige paremini läbitav tee .
Välise motivatsiooni puuduseks on see, kui õppur on huvitatud rohkem tasust (nt heast hindest, ainepunktidest), kui õppetöö sisust. Nii kujuneb primaarseks tunnustus või tasu, mitte õpitava sisuline omandamine. Sisemine õpimotivatsioon – lähtub sisemistest motivaatoritest ja need on seotud inimese enda sisemise huviga ja sooviga õppida ning areneda. Neist lähtuv õppimine aitab kaasa enesearengule ja -teostusele, enda vaimselt vormis hoidmisele, paremale orienteerumisele ühiskonnas ning enesekindluse tõstmisele. Nt tuntakse heameelt mõne uue oskuse omandamisest. Heaks näiteks sisemisest motivatsioonist on laste mängud ja täiskasvanute hobid, mida sooritatakse sisemisest huvist lähtuvalt. Enda õpimotivatsiooni tuvastamiseks on oluline ennast tunda: kes ma olen, milliseks ma tahan inimesena kujuneda, millega ma tahan tegeleda jne. Välised ja sisemised motivaatorid on sageli üksteisega seotud ja nende vahele võib olla raske piiri tõmmata
AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnutuse lihtsaimaks vormiks,milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus,temperatuur,värv,heledus, valjus,suurus,maitse,lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast,kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast.Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. lihtsalt tõlgendades on aisting meelelise tunnetuse lihtsamaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele- tähelepanule , tajule, kujutlustele, mõtlemisele, mälule.
aitamiseks. Laager noortele, kellele meeldib orienteeruda nii metsas kui mujal looduskaunites paikades. Lisaks 30. juuni-10. juuli Silva O'camp 15-20 inglise orienteerumisele veel palju 150 Tsehhi, Vidnava sporditegevusi, pallimänge, rahvusvahelisi õhtuid, ekskursioone, jne. Week With 5.-12. aprill 16-20 inglise Rahvusvaheline laager, kus 150 Horses Tsehhi, Olomouc tegeletakse hobustel ratsutamisega
Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav õppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost ,,Õppimine tegevuse kaudu" õpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis võivad õpilasi sisemiselt liigutada, võimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval mõisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööõpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus. 3.3 Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi Rahulolu läbiviidud õppetunniga ei tohiks õpetajat sama tunni edaspidise kordamiseni viia - nii arvas Rudolf Steiner, waldorfkooli ja selle aluseks oleva inimõpetuse rajaja. Sest see, kes elus orienteerub, on pidevas muutumises. Algkooliõpetaja loomulik autoriteet põhineb 6 õppetöö sisu elaval kujutamisel. Sõna ,,autoriteet" tekitab ikka ja jälle arusaamatusi, kui seda
mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele,n ähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Käitumise teadvustamata alus, kus ei tunnetata ei tegevuse eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest
eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess
eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid – terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid – teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid – ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess
Aistingu mõiste Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus, temperatuud, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli jne) kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb:
· valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad üksikkvaliteete (punane värv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav üksikaistingutele. Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. 8
Aistingu mõiste Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus, temperatuud, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli jne) kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb:
antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on tegelikkuses sadu ja tuhandeid aistinguid. Ühest saab rääkida vaid siis, kui tekitame uurimise jaoks olukorra, et sensoorset süsteemi uurida. Huvitaval kombel kõige lihtsam ja elementaarsem protsess on eraldatud tunnetuste hulgast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingute kaudu jõuavad meie maailma kvaliteedid ehk sisu. Aisting on justkui lävepakk maailma. Kuna füüsikalised ja füüsilised ärritajad võivad olla erinevad, siis on ka meeleorganid häälestunud erinevalt: - Nägemine on allutatud visuaalsetele ja lainelistele ärritajatele. Ka väga keeruline visuaalne kuju on taandatav valgusimpulsside mõjul loodavateks lihtsateks aistinguelementideks. On eri intensiivsusega elemente
· valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad üksikkvaliteete (punane värv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav üksikaistingutele. Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.
annaabi.ee 
