Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks. Selleks, et ordukassa raha kätte saada süüdistas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus 1307. a. Templivendade ordut ketserluses, väärjumalateenimises ja nõiduses ning andis kõik ordurüütlid eesotsas ordumeistriga inkvisitsioonikohtu kätte. Piinamisel "tunnistasid" orduvennad kõike, mida kuningas soovis, kuid 1314. a. vahetult enne hukkamist tuleriidal loobus ordumeister Jacques de Molay valetunnistustest ning needis kuninga, kes peagi seejärel ka suri. Meessoost järeltulijaid polnud ka tema kolmel pojal. Selle tulemusena puhkes troonipärimisküsimuse tõttu 100aastane sõda, milles Prantsusmaa tõsiselt kannatada sai. Ametlikult sulges Templivendade ordu paavst Clemens V 1312. a.
lisati konvendihoone Neljast tiivast ehitati välja põhja- ja idatiib, kahes ülejäänud tiivas püstitati ainult sisehoovi sulgevad välismüürid, kaitseehitiseks jäi kõrge kindlustorn, mida kutsuti Pikaks Hermanniks Peale Jüriöö ülestõusu rajati veel ristkülikukujuline müür, kaugele ette ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573
ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgnevad Kesk-Eesti maakonnad, mis kokku moodustas Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop
Saksa võimu vastu) 2) Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja tapeti 28 munka. 3) Kogu Harjumaa vabastati võõrvõimust, va. Tallinna linn. 4) Peale kloostri hävitamist taandusid ülestõusnud ja valisid neli juhti, keda nimetati kuningateks. Ühine vägi- 10000 meest kogunesid Tallinna alla, hinnates oma võimalusi otsustati abi paluda ka Turu foogilt. Vahepeal oli puhkenud õlestõus ka Läänemaal. 5) Neli kuningat Paides, läbirääkimised Ordumeistriga. 4 kuningat tapetaks. 6) Kanavere lahing Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing 7) Abivägi jäi hiljaks, Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi. 8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt. 8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule. Vaimuelu keskajal *1525 trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas)
saadikud Riiga rahu paluma. Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus, sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima. Võit Otepää all. 1217. aasta veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Riiast läkitati sakslasele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma mitte ainult Otepäält, vaid kogu Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. Madisepäeva lahing. Otepää all saavutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada. Tähtsaks peeti liidu säilitamist venelastega ja saadikud lähetati koos rohkete kingitustega Novgorodi. Sealt lubatigi taas appi tulla.
Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 2 ülesanded Ajalugu Ülestõus Harjumaal, millest kasvas välja Põhja- ja Lääne-Eestit 1343–1345 haaranud sõda, on läinud ajalukku jüriöö ülestõusuna. See oli eestlaste katse kukutada sakslaste ja taanlaste võim. Ülestõusnud vallutasid Padise kloostri, valisid endale neli kuningat ja läksid suure väga Tallinna alla. Kuningad läksid Paidesse ordumeistriga läbirääkimistele, aga hukkusid seal aset leidnud kokkupõrkes. Kogu ülestõusu mahasurumine võttis ordul veel kaks aastat aega. 1. Vasta küsimustele allikate ja oma teadmiste põhjal! Vajadusel otsi lisamaterjali õpikutest või internetist! http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us2 Wartberge Hermanni kroonika:
Tulemusena tekkisid uued kirikud Euroopas – protestantlikud kirikud, levis protestantism. Katoliku kirik lõhenes. EESTIS ALGAS 1523. Martin Luther- luteri usuvoolu rajaja ja reformatsiooni algataja 31. oktoobril 1517. Ta protestis indulgentside (patulunastuskiri) müükide vastu. Wolter von Plettenberg – Liivimaa meister. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad. Maapäeva otsusega hakati vastuhakuks koguma erakorralist sõjamaksu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. Pildirüüstamine – pühapiltide hävitamine. Melchior Hoffmann – Saksamaalt pärit kasuksepp, kes avaldas rahvale tohutut mõju oma piltliku jutustamismaneeriga. Kui Tartu piiskopi mehed üritasid teda vahistada, vallandus Tartus pildirüüste.
Et inimesed ei elaks üle oma võimete. Rae liikmeid valiti suurkaupmeeste seast. Maa toitis linna: maalt saadi toiduaineid, mida linnas travitati; maalt saadi uusi elanikke. Olulised olid kaks tegevusala: käsitöö ja kauplemine. Kõik toimis täpselt samamoodi nagu Lääne-Euroopas. VANA LIIVIMAA SISEPOLIITIKA JA VÄLISPOLIITIKA Kõige olulisemaks/tugevamaks väikeriigiks oli Liivi orduriik. Kõige surem sõjalin ejõud oli ka nende käes. Liivi orduriik koos ordumeistriga pretendeeris juhtpositsioonile. Oli kõige rohkem maavaldusi ja sõjaliselt kõige tugevam. Piiskopid, eriti Riia peapiiskop, ei olnud selle võimutsemisega rahul. Riia peapiiskop pidas end kõige olulisemaks, kuna ta oli kõige olulisem vaimulik jõud Vana Liivimaal. Nende vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. XIV sajandi lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi ordu oli endale allutanud kõik teised väikeriigid v-a Tartu piiskopkond
Esimest korda lülitusid aktiivsesse poliitikasse vasallid ja linnad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris ningolid poliitilise elu keskusteks. Luges ainult ükshäälne otsus. 1507.a loobuti maapäeva otsusega talupoegade sõjalisest abiväest, eestlased ei tohtinud relva kanda. 16. Wolter von Plettenberg - Ta oli Liivi ordumeister 1494-1535. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad. Maapäeva otsusega hakati vastuhakuks koguma erakorralist sõjamaksu. 1501.a tungis Plettenberg oma suure väega Venemaale. (suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos) Venemaa oli juhuslikult tulemas Liivimaale ja juhuslikult kohtuti peale liivlaste piiriületust. Venelased põgenesid. Plettenberg lõi põnnama ja kuna meestel olid nakkushaigused siis mingi samuti tagasi.
Seetõttu tuli maalt rahvast juurde. Linnas olid hästi olulisteks käsitöö ja kaubandus, mis toimis Vana-Liivimaa linnades samamoodi, 6 kuidas toimisid käsitöö ja kaubandus Lääne-Euroopas. Vana-Liivimaa sise-ja väispoliitika Vana-Liivimaa kõige tugevamaks väikeriigiks oli Liivi orduriik. See riik koos ordumeistriga pidas end kõige olulisemaks jõuks Vanal-Liivimaal, sest tal oli kõige rohkem maavaldusi ja oli ka sõjaliselt kõige tugevam. Sellega ei olnud rahul Riia peapiiskop, sest tema pidas ennast kõige olulisemaks, kuna tema olikõige olulisem VAIMULIK jõud Vanal-Liivimaal ja tema arvates oleks pidanud orduriik alluma peapiiskopile. Nende samade väikeriikide vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. 14.saj lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi
· Otsustati eestlastega ühiselt nende vastu välja astuda. · Liidusuhted sõlmiti esmajoones saarlastega o Saarlased olid jiba 1216 teise vürstiriigi polotskiga riia vastu ühisaktsiooni planeerinud. · 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi otepää alla. o Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki · Piiramine kestis 17 päeva · Riiast saadeti sakslastele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. · Sakslastel õnnestus suurte kaotustega linnusesse jõuda. · Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. o Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. MADISEPÄEVA LAHING · Otepää all assvutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada.
II. 1245, tähendades, et Eestimaa osades ristiusule pöördunuid (conversi) tülitavad ümbritsevad barbarid ja paganad (a barbaris et paganis circumstantibus multipliciter molestantur). Sellessamas asjas on kirjutatud ka sama paavsti kirjad Taani kuningale (Livonica 24 ja 25, a. 1245). Kui siin oleks tegemist võõra maa vaenlastega, oleks pealekippumine sihitud kogu maa vastu, mitte aga ainult noorkristlaste vastu. Kui saarlased 1241. a. jälle alistusid ja rahulepingu tegid ordumeistriga, seletas ordumeister rahulepingu sissejuhatuses, et tema juurde Läänemaale läkitasid saadikuid ,,usust taganenud saarlased (Osiliani apostatae), kes esinevad ristiusulistele ülivaenulikult ja kahjulikult". Edasi on märkus, et nad oma vaenuliku olekuga ümbruskonna usklikkudele (hdelibus, in circuitu suo positis) ristiusu edusammusid ning kasvamist Liivimaal tublisti takistasid (U. B. 169). Rahulepingus määratakse tuleviku jaoks muu seas paganuse ohvrite eest karistused, niihästi
kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr-
1217 a Uganidsse. kolmekuninga päeval tehti Tasuretk Venemaale. Võit. 1217 Võit Otepää all. Veeburuaris saabus suur venevägi Otepäe alla kus nendega liitusid Riiast läkitati sakslastele abivägi koos ordumeistriga. Linnuse lähedal puhkes neil saarlased, harjulased ja ristitud sakslasedki. Piiramine kestis 17 päeva. piirajatega lahing. Sakslased jõudsid tänu suurtele kaotustele linnusesse. Sõlmiti rahu millega pidid Sakslased lahkuma kogu eestis. 1217 Madisepäeva lahing
Moskvasse, kus püüab saada liivimaalaste olukorra leevendamist. Mingit edu need delegatsioonid Liivimaa jaoks need kaasa ei too. Sigismund saadab väiksemaid kaitseväeüksusi. 1560 a sügisel toompeakindluse juhatajaks sai Oldenbockum. Saadakse aru,et ordust abi ei saa, üritakse abi saada Rootsilt. Algab retootika, et ordumeistrile tehakse selgeks, et ollakse valmis loobuma oma truudusvandest. 1560a sügisel on Stockholmis mitu saadikut. Eerik XIV kohtleb neid erinevalt, ordumeistriga ei suhtle, tallinlased võtab hästi vastu. Teeb ettepaneku, et tln alistuks rootsi riigile. Saadikutel polnud kaasas volitusi , et linna üle anda. Otsesed sündmused jäävaad uude aastasse,kui on võimalik üle mere sõita. 26 märtsil 1561 a saabuvad tln kuninga saadikud, tullakse 3 laevaga . Eeriku saadik liivimaal on Klas Horn. Maanduvad Tln, toimuvad läbirääkimised. Kinnitatakse rootsi valmisolekut liivimaad kaitseda , narva kaubanduse keelustamine
annaabi.ee 
