Püüa ka hea ettekande puhul puudusi leida - akadeemilise oponeerimise mõte ongi selles, et ka briljantse töö puhul anda arendavat kriitilist tagasisidet. Sageli kipuvad tudengid olema liiga leebed ja kiitvad. Võid küll alustada ettekannet kiitvates toonides ja tõsta esile selle head taset, kuid reegel on, et u 4/5 oponeeringu mahust peab olema kriitiline. Nt. eetikakursusel on oponeeringuks aega 5-10 minutit, sellest 4-8 min kulugu kriitikale. Hea oponeering võib olla sissejuhatuseks akadeemilisele dispuudile ning tuua kõigile seminaril osalejatele palju kasu! Olulist suulise ettekande kohta Sageli tuleb õppeülesandena esitada seminaris suuline referaat-ettekanne - nii on see ka EMÜ eetikakursusel. Suulise kriitilise referaadi põhinõuded: Ettekanne olgu arusaadav ja loogiliselt liigendatud. Taaskord muutub oluliseks struktuur! Juba referaadi koostamise algfaasis pane tähele esinemiseks antud aega ning lähtu sellest
Eksam ei ole avalik. Eksamit viib läbi vastav komisjon, kes paneb ühise arutluse tulemusena tööle hinde. Magistrant eksamile ilmuma ei pea. (Interpretatsioonipedagoogika instituudis toimub eksam suuliselt väikse kaitsmise näol.) Lisa. Töö kaitsmine (võib vaja minna interpretatsioonipedagoogika erialal) Kaitsmine koosneb järgmistest osadest: väitleja ettekanne (töö teema, probleemi, eesmärgi, meetodi, materjalide, ülesehituse, uurimistulemuste tutvustus), oponendi oponeering ning küsimused, oponendi ja kaitsja väitlus (kui oponente on kaks, siis ka teine oponeering ning väitlus), üldine väitlus kaitsmisel osalejate ning kaitsja vahel, kaitsja lõppsõna 13
annaabi.ee 
