des Nibelungen' it (Nibelungide sõrmus ). Järgmisel aastal esitas ta Carl Maria von Webberi lõpetamata ooperi Die drei Pinto. 1891-1897 töötas Mahler Hamburgi Operas. Sel ajal kui ta seal elas soritas tema noorim vend Otto, kes oli samuti helilooja, enesetapu(1875), olles vaid 21 aastane. Puhates Steinbachis, Ülem-Austrias Mahler redigeeris oma "Sümfoonia nr 1", lõi "Sümfoonia nr 2", visandas "Sümfoonia nr 3". 1879. aastal pakuti Mahlerile juhatajaametit Viini Ooperimajas, mis oli kõige prestiizem muusikaline positsioon Austria impeeriumis. 10ne aasta jooksul Viini Ooperimajas Mahler muundas asutuse repertuaari ja tõstis selle kunstipäraseid standardeid, allutades mõlemad nii esitajad kui kuulajad oma tahtele. Mahler töötas Ooperimajas 9. kuul aastas, suved veetis ta enamasti Maierniggis,seal idüllilises kohas komposeeris ta oma sümfooniad 5.ndast kuni 8.ndani ja tsükli "Rückert Lieder". Viimase
Fanciulla del West", kus Beverly Bower mängis Minniet, Gaetano Bardini Dick Johnsoni ja Cesare Bardelli Jack Rancenit. Seda etendust käis vaatamas 3,000 keskkooliõpilast. Etendus algas USA hümniga ja helikatsetustega, mille hulka kuulusid ka püssipauk ja vali akord orkestrilt. Uus hoone avati ametlikult 16. Septembril 1966. aastal, kui esitati maailmas esimest korda Samuel Barberi ,,Antony ja Cleopatra". Sellel ajal kui Met Opera on pausil, toimub Metropolitani Ooperimajas iga aastane Ameerika balletiteatri(ABT) kevadhooaeg. Operimajas toimuvad regulaarselt tuuril olevate ooperi-ja balletifirmade etendused.Nende hulka kuuluvad ka Kirovi, Bolshoi ja La Scala ettevõtted. Lisaks sellele on Metis toimunud Vladimir Horowitzi, Kathleen Battle`i ja paljude teiste kontserte. Mitmed märkimisväärsed mitte-ooperi etendused toimusid 1986. aastal. 8. Juuil toimunud heategevuskaalal toimus ABT juhataja
Ma pole varem lugenud ega huvi tundnud sellise etenduse vastu nagu ,,Ooperifantoom". Alguses oli kogu sisust raske aimu saada. Tegelaskujud olid juba niigi võõrad. Mida aeg edasi, seda huvitavamaks ja arusaadavamaks see muutus. Selle muusikali lühikokkuvõte oli selline: Üks maatüdruk oli saadetud kuulsasse ooperimajja laulmist õppima, aga kuna just endine direktor vallandati, oli sellele kohale asunud uus mees koos oma uhke naisega. Loomulikult polnud direktori naine sellega nõus, et ooperimajas hakkaks õppima mõni tütarlaps, sest tema pidi jääma parimaks lauljaks. Seega lubas naine tal jääda garderoobide korrastajaks. Väike tütarlaps oli sellegi üle väga uhke, sest tema jaoks oli suur sündmus üldse ooperimajas viibida. Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe
äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Kõige enam tuntakse teda dzässilauljana. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Count Basie, Nat King Cole, Frank Sinatra, Dizzy Giliespie ja Benny Goodman. Karjääri algus Lauljana debüteeris ta 17- aastaselt 21. novembril 1934 Harlemi ooperimajas. Talle pakuti ka võimalust esineda tantsijana, kuid ta eelistas laulmist. Järgmisel aastal kutsus trummar ja bändijuht Chick Webb ta oma bigbändi solistiks. Selle bändiga salvestas Fitzgerald hulgaliselt hitte ja kui Webb suri, nimetati bigbänd ümber "Ella Fitzgerald ja Tema Kuulus Orkester". 1942 lahkus Fitzgerald bigbändist ja alustas soolokarjääri. Stiilinäide Ella Fitzgerald - Cry me a river Aitäh kuulamast/vaatamast!
teised. Elulugu Ella Fitzgerald sündis Virginias Newport Newsis 1918. Pärast seda, kui ema 1923 oma armukesega tütre Francise (Ella poolõe) sai, pandi Ella Bronxi Värviliste Laste Varjupaika. Teismeeas võttis politsei ta kinni, sest ta pidas lõbumajas politseivahti ja saatis paranduskooli. Sealt põgenes ta varsti ja oli mõnda aega ka kodutu. Lauljana debüteeris ta 17-aastaselt 21.novembril 1934 Harlemi ooperimajas. 1935 aatal läks Bigbandi, kust ta 1942 a. Lahkus, et alustada soolokarjääri. Elu lõpul jäi Fitzgerald pimedaks ja 1993 amputeeriti tal mõlemad jalad. Ella Fitzgerald suri 79-aastaselt 1996 Californias Beverly Hillsis. Saavutused võitis 13 Grammyt. Ronald Reygan premeeris teda riikliku kultuurimedaliga (National Medal of Arts). George H. W. Bush premeeris teda Presidendi Vabadusmedaliga (Presidential Medal of Freedom). Müüs üle 40 miljoni albumi. Plaadifirmad, kus Fitzgerald laulis
9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. 1857 aastal võitis ta Rooma preemia tänu millele sai ta õppida Itaalias. Looming: Ta on kirjutanud peaaegu kõikides zanrites näiteks orkestri teoseid, klaveri muusikat ja laule. Oopereid on ta kirjutanud umbes 30. Tema tuntuim ooper on ,,Carmen". Ooperi esietendus toimus 1875 aastal Pariisis. Lavastamise käigus toimus trupis palju ebakõlasid nimetatud ooperimajas tollal esitatud ooperid kerged ja lihtsad, Oli Carmeni väljenduslaad realistlik ja otsene. Carmeni idee oli võitlus isiklike tunnete vabaduse eest ja väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu.
Kontserdiarvustus Minu veetlev leedi 20.jaanuaril käisime klassiga Estonia ooperimajas vaatamas muusikali Minu veetlev leedi. Näidendi ''Minu veetlev leedi'' kirjutas Bernard Shaw. Esietendus toimus Ameerika Ühendriikides 1956 aastal. ''Minu veetlev leedi'' i tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kust inglise foneetikaprofessor Henry Higgins ''korjas üles'' lihtlabase lillemüüja Eliza, kellele püüti professori ja tema sõbra kolonel Pickerings'i abil õpetada kombeid, õiget inglise keelt ja viisakust. Eliza areng võttis küll aega,
Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos. Klassikaline muusika sobib sellisesse reklaami, mis on maitsekas ja stiilselt tehtud. Muusika peab sinna sobima ja kõlama sellisena nagu ta loodud on. Päriselt sellist muusikat kuulates kusagil ooperimajas, kus on muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kõlab muusika hoopis teisiti ja annab mõnusa elamuse. Klassikalise muusika katkeid kuulen igapäevaelus ka telefonihelinates. Vastupidiselt reklaamides kõlavale muusikale mind see nii väga ei häiri. Ma ei ole selle vastu kui inimene paneb telefonihelinaks oma lemmikmeloodia. See näitab ka tihti inimese muusikalisi eelistusi. Ise olen kuulnud telefonihelinana Chopini, Mozarti ja Beethoveni muusikat. Mina
või mida raadiokanalid parasjagu lasevad. Isiklikult võin õelda et mina ise just klassikalise muusika kirglik kuulaja pole, aga siiski tean tuntumaid heliloojaid ja oskan vahet teha õige klassikalise muusika ja tänapäevase klassikalise muusika vahel. Kodus ma sellist muusikat ei kuulaks, aga näiteks ooperis, kus on selle muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kuulaksin seda hea meelega. Käisin mõningad aastad tagasi ooperimajas kuulamas ooper“ Fidelio“-t, mida esitasid tõesti väga head ja võimekad solistid. Elamus oli võimas. Enne seda oli mu arvamus ooperist ja sellisest muusikastiilist täiesti teistsugune ja nüüdseks olen käinud ka teistel kontsertidel kus esitatakse sellist muusika stiili. Üldiselt on inimeste teadlikkus klassikalisest muusikast väga kasin. Ooperisse mineku asemel mindakse kinno. Arvan et keegi kes ei ole kunagi ise klassikalist muusikat kuulamas käinud, ei saa
Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Cristoph Willibald Gluckilt ja Wolfgang Amadeus Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad "Fidelio" ning "Tristian ja Isolde". Mahleri ajal oli Viin üks maailma suurimaid linnu nind Austria- Ungari Impeeriumi pealinn. See oli kodusks tuntud kunstnikele ja artistidele.ning Mahler teadis neist paljusi. Mahler töötas Ooperimajas iga aasta üheksa kuud, mistõttu jäi tal uue loomingu jaoks aega ainult suvel. Need suved veetis ta põhiliselt Maierniggis, kus idüllilises looduses komposeeris ta oma Sümfooniad number 5.-8.-ni., mis põhinevad Fr. Rückerti luuletustel. Gustav Mahleri hilisemad aastad 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga (kes sündis 1879. aastal ja suri 1964. aastal), kes oli temast 20
,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim Tsukarjov, Marika Musite ja Anatoli Arhangelski. Lavastus ,,Aeg" oli modeniseeritud muusika, kus olid vahelepõimitud vaikus hetked ja luule. Balletti esimeses osas kohtuvad minevik ja olevik, armastus ja usk traditsioonidesse ning tänapäeva kiirustav ja hoolimatu maailm. Teises osas oleme tunnistajateks ühe olevuse eluteele sünnist surmani. Kolmandas osas saab kõik lõhutud ja nihestunu tagasi tasakaalu
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning
katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Gluckilt ja Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad “Fidelio” ning “Tristian ja Isolde”. Mahler töötas ooperimajas enamiku tervest aastast, mistõttu jäi tal loomingu jaoks aega ainult suvel. 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga, kes oli temast 20 aastat noorem ning tuntud Viini kunstniku Carl Molli kasutütar. Alma oli muusik ja helilooja, kuid Mahler keelas tal sekkuda loomingulisse töösse kuigi Alma tegi käsitsi puhtaid koopiaid tema käsikirjas lugudest. Mahler suhtles
Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris elanud Erik ehk ooperifantoom (Chalice), kes hakkas neiule laulmistunde andma ja ühtlasi armus temasse. Nende duett ,, Sa oled Muusik" oli lihtsalt nii hingematvalt kaunist, et mulle tekkis kananahk ihule. Midagi nii ilusat ja suurt pole ma kunagi varem kuulnud. Teine duett, mis mulle ääretult meeldis, oli Garriere ja Fantoomi ,,Oled mu õnn". See ilmestas Fantoomi teada saamist, et Garriere on ta isa
filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on kirjanik ning poeg Ingmar Bergman, kes on lendur) Bergman õppis Stockholmi ülikoolis (19371940) kunsti, ajalugu ja kirjandust. Sellel ajal tekkis noormehes ka kirglik huvi teatri vastu. Näitlemine, juhendamine jms oli küll vaid algselt hobi, kuid peagi tekkis võimalus jätkata karjääri Mäster Olofsgärdeni teatris. 1940. aastal sai Bergmanist rezissööri assistent Rootsi Kuninglikus Ooperimajas. Viis aastat hiljem anti südikale noormehele võimalus teha päris oma film, mille nimeks sai ,,Kriis". Bergmani filmiloomingus kajastuvad kõige tihemini eksistentsiaalsed küsimused sealhulgas ka surelikkus ning usk. Rezissööri arengu ja ideede kujunemise juures mängis tugevat rolli tema religioosne taust. Vanameistri filmides võib märgata mitmeid usuga seotud motiive ning tihti ka moraalsete ning eetiliste väärtuste üle arutlemist.
Vahepeal tegeles ta kergete ooperite ja teisejärguliste orkestrite juhtimisega. 1892 4 JÄRGNEVAD AASTAD 1880. aastal alustas Mahler tööd dirigendina suveteatris Bad Hall ning peale seda järk- järgult suuremates ooperimajades. Ljubljana aastal 1881, Olomouc aastal 1882, Viin ja Kassel aastal 1883, Praha 1885, Leipzig 1886 ning Budapest 1888. Tema esimene pikaajaline töösuhe oli Hamburgi ooperimajas 1891- 1897. Selle aja sees sooritas enesetapu tema noorim vend Otto. 1902. aastal abiellus ta Alma Schindler, kellega sündis 2 tütart, kellest üks suri difenteeriasse ja teisest sai skulptor. Schindler oli samuti helilooja, kuid Mahler keelas tal sellega tegeleda. Esimese tütre surm tekitas Mahleril suure südamevalu, mis põhjustas hiljem raske südamehaiguse. Peale seda tõmbas ta tagasi ning keskendus rohkem oma sümfooniatele. Ta suri 18. mail 1911
muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades ning kinnitanud kanda muusikamaailma ühe uusima staarina tänu oma kaunile häälele, musikaalsusele ning lummavatele lavaportreedele. 2006. aastal anti talle Semperi ooperimajas Dresdenis toimunud galaõhtul Euroopa kultuuriauhind.Praegu näeb Garancat peaosas New Yorgi Metropolitan Operas G. Bizet ooperis "Carmen". Samuti esineb naine Angelina rollis Rossini ooperis "La Cenerentola", mida mängitakse veebruari alguses Prantsusmaal Pariisis Théâtre des Champs-Élysées. Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Tegemist on suur vormiga
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
(Kinoromaanide Ühing), et avaldada korraga nii romaane kui nende põhjal valminud filme. Ta töötas seal produtsendi ja stsenaristina. 1918 mängis ta ka ise peaosa filmis "Fantoom". Filmikompanii lõpetas tegevuse 1922, kui selle neelas alla ettevõte Pathé, mis toodab filme tänapäevani. Leroux' romaane, eriti "Kollase toa saladust" kiitsid sürrealistid. 1911. aastal avaldas ta romaani Le Fantôme de l’Opéra („Ooperifantoom”), milles kirjeldab lugejale oma tööd kuulsas ooperimajas aset leidnud veidrate sündmuste uurimisel 1880ndatel ees, kes lõi Fantoomi aastatel. Ta pajatab oma käigust suure maa-aluse järve juurde, kus Fantoom end varjas ja sellest, et komistas „mõnede õnnetute otsa, kes leidsid ooperimaja keldris otsa Kommuuni veriste sündmuste keerises.” 3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948) Andrew Lloyd Webber kirjutas Gaston Leroux romaani „Le Fantôme de l’Opéra“ põhjal 1986
Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest.
Carreras oli ainult 25 ajal, kui temast räägiti ülivõrdes. Teda kutsuti San Francisco Opera'sse kui ühte kõige täiuslikumat ooperitähte, sest tema draamavõime ja uhke hääl kokku teevad suure kunstniku. Mis on ehk üsna ebatavaline Carreras karjääri puhul on see, et 28-aastaselt, mil paljud ooperilauljad alles hakkavad tegema oma kaubamärki, oli Carreras juba laulnud 24 erinevat ooperit nii Euroopas kui Põhja- Ameerikas ja oli teinud oma debüüdi maailma neljas suures ooperimajas - Viini Staatsoperis 1974, kui hertsog Mantua ooperis Rigoletto; Londoni Royal Opera House'is 1974, kui Alfredo ooperis La Traviata; New York Metropolitan Opera's 1974, kui Cavaradossi on Tosca ja La Scala Milanos 1975, kui Riccardo ooperis Ballo aastal Maschera. Ballo aastal Maschera on lahutamatult seotud nii tema kunsti kui isiklikku eluga. Carreras oli abielus Mercedes Perez'iga 1971. Nende poeg Alberto sündis aastal 1972, tütar Julia sündis 1977, päeval kui
Siegfried. Kuna Minna Wagner oli aasta varem surnud, siis võisid Cosima ning Richard abielluda. Laulatus leidis aset 25. augustil 1870. aastal. Abielu Cosimaga kestis Wagneri elu lõpuni. Wagner, kui oli oma uue kodueluga sisse seadnud, pühendas kogu oma energia Sõrmuse tsükli lõpetamisele. Ludwigi pealkäimise tõttu esietendusid Das Rheingold ja Die Walküre Münhenis, kuid Wagner tahtis ,et kogu tsükkel etenduks uues moodsas ooperimajas. 1871. aastal otsustas ta oma uue ooperimaja koha Bayreuthi väikelinna. Wagnerid kolisid sinna tuleval aastal ning asetatigi Bayreuth Festivalimaja nurgakivi. Et fond suureneks ehitusteks selleks formuleeriti mitmes linnas "Wagnerite Ühiskonnad" ning Wagner ise hakkas Saksamaa juhtivatele kontsertidele turneesid korraldama. Kuid piisav rahastus toimus vaid siis kuningas Ludwig tuli välja abirahaga 1874. aastal. Hiljem samal aastal kolisid Wagnerid oma alatisse koju
avamisest tulenevateks. Ta toob välja, et nii kirjanduses kui kujutavas kunstis rõhutavad autorid maskiballide juures vaid mingit kindlat aspekti, mis neile (erialaselt) enim huvi pakub. Näiteks toob ta välja, et Balzac’i kui romaanikirjaniku huvitasid maskiballide juures peamiselt selles sotsiaalses segapuntras kerkivad armuintriigid. Hutton väidab, et maskiballidel ooperimajas osalesid vaid kindlalt piiritletud sotsiaalse kihistuse liikmed jõukas kodanlus. Nochlinile viidates toob Hutton sisse ka naise stereotüüpse kujutamise satiirimaigulistes väljaannetes: naisi kujutatakse seksuaalselt agressiivsetena ning maski kandva naise kujutis viitas seksuaalse kättesaadavusele. Kuid sel teemal ta pikemalt ei peatu ning jätkab analüüsides tema
Võrdle: Das ist ein Kuli. Der Kuli ist billig. See on (üks) pastakas. (See) pastakas on odav. Gibt es hier in der Nähe eine Apotheke? Die Apotheke ist heute geschlossen. Kas siin lähedal on (ühte) apteeki? (See) apteek on täna suletud. Das ist ein gutes Café. Das Café ,,Oper" liegt im Opernhaus. See on (üks) hea kohvik. Kohvik ,,Ooper" asub ooperimajas. Määrav artikkel muutub vastavalt käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv der Mann die Frau das Kind kes/mis? mees naine laps
annaabi.ee 
