Ooperi tegevus jaguneb: · pildid, vaatused, stseenid. Libreto on: ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Ooper algab: avamänguga. Ooperi sünnimaa: Itaalia. Esimeseks ooperiks on: J. Peri ,,Daphne" Ajani, mil polnud veel ooperiteatreid, toimusid ooperietendused õukondades. 1637.a. avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassoano Itaalias Veneetsias. * Itaalias hakati nimetama koomilist ooperit opera buffaks. * Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Igal aastal toimuvad Kuressaares ooperipäevad. Koor etendab ooperilavastustes rahvast. Väga populaarne ooper on G.Bizet' ,,Carmen", mis kuulub tänapäeval pea kõigi ooperiteatrite lavaklassikasse. Intermezzoks nimetatakse instrumentaalset vahemängu ooperi vaatuste vahel.
Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8. Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa. 17.sajandi keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus. Barokkoopereid lõid:
dramaatiline lugu. Kogu etendus on muusikaline. Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal. Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või
4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali 2) Eszterhazy õukond: Ezterhazyd – Ungari aadliperekond; 1761. aastast alates kapellmeister; Haydni juhatusel regulaarsed ooperietendused; läks sealt ära peale seda, kui kapell laiali saadeti 1790. aastatel; pensionile 3) London ja Viin: kirjutas kontserte Londonis; 1792. aastal Haydn naasis kuulsana; II kord Londonisse 1794. a, saatis samuti menu; 1795. aastal pöördus helilooja Viini tagasi; tegi seal toretsevat kirikumuusikat; „Loomine“, „Aastaajad“; 1797. aastal „Keisrilaul“, sellest sai 1922. aastal Saksamaa rahvushümn
kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte Harmoonia saab meloodia kõrval oluliseks väljendusvahendiks Orkestri kõlavärvid saavad dramaturgia osaks Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitseb sisu üle. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa pea kaheks sajandiks. Ooperikeeleks on pea sama kestvalt itaalia keel. 1637.a. rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 78 Esimene tõeline ooperihelilooja oli itaallane Claudio Monteverdi (15671643) Tema ooperites oli suur orkester, ca 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikaliselt väljendusrikas ooper, seda
peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Copyright Anu-Mai Lillo Kasutatud kirjandus: V. Pokrovski "Vestlusi ooperist"
draamaks) Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 Tema 1607.a. kirjutatud ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris. Seal kasutas ta võtteid, mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse (muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid, kõlavärvid dramaturgia kandjana). Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 17. saj. alguses olid ooperietendused õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater – Teatro San Cassiano. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 Veneetsia ooper - ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper - valitses 18. saj. I p. enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja
Haydni teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Esterházy õukonnas töötades lõi Haydn lisaks arvukatele sümfooniatele ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Ajastu maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides. Haydn kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis ooperietendused, kus Joseph kandis ette ka palju teiste heliloojate oopereid. Sagedasemaiks autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma esimese oratooriumi, ,,Tobia tagasitulek," kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium oli aga ,,Loomine," mille idee oli pärit Londonist. Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist
lisaks neile olid ka lauljad ning alates 1770. astatest palgati suviseks hooajaks suurem ooperitrupp. Haydni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat nii tavaliseks õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kaks korda nädalas toimuvateks kontsertideks. Sellega seletubki tohutu sümfooniate arv (104) Haydni loomingus. Pidevalt (aga vähem), sündis ka vaimulikke vokaalteoseid. 1776. aastast toimusid Esterháza lossis ka regulaarsed ooperietendused: Haydni juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit, neist kuue autor oli tai se. Oma teenistuse varasemas järgus tohits Haydn luua muusikat vaid õukonnale, alates 1779. aastatest aga hakkas kehtima uus leping, mille kohaselt tohtis Haydn täita ka teiste tellimusi ning kirjastada oma teoseid müügiks. See tõi kaasa suurema kuulsuse ja sissetuleku ning andis heliloojale loominguvabaduse. Haydnil kujunes palju tihedam side Viini muusikaeluga ja
ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna.
suur loss millesoli ka ooperimaja 400 kohaga. Kappell koosnes tippmängijatest lisaks neile oli kalauljad ja 1770 aastast ka ooperitrupp suvel.Hydeni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat. Sellega seletubki tohutu sünfooniate arv(104). Kuulsamad olid 12 ,,Londoni sünfooniat", 6" Pariisi sünfooniat" Hydeni loomingus.Samas sündis ka vaimulikke vokaalteoseid.1776 aastast toimusid seal regulaarsed ooperietendused, tema juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit , neist kuue autor oli ta ise. Kuid 1779 aastast tohtis Hayden täita teiste tellimusi ning kirjastada teoseid müügiks. See tõi kaasa suure kuulsuse ja sissetuleku ning andis talle loominguvabaduse ning ta sai tuntuks Pariisis. Teenistus lõppes 1790 astal kui suri vürst Nikolaus ja tema järeltulija saatis kappelli laiali. London ja Viin (1791 -1809) Hayden sai väga häid tööpkkumisi ja võttis vastu lepingu
Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.
rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna.
(Tiitellehel oli autori nimi Herbert A. Frenzel) Näide 11. Pikema teksti refereerimine Linnateatris viljeldi nii ooperit kui ka draamat, trupi spetsialiseerumine ühele neist algas pikkamisi XIX sajandi teisel poolel seoses teatrirezii arenguga. Eduard Devrienti väitel tabas saksa näitekunsti 1820. ja 1830. aastatel langus just seetõttu, et samas teatris viljeldi ka ooperit, millele kulutati rohkem aega, raha ja energiat. Devrient tunnistab, et tänu hoolikamale ettevalmistusele olid ooperietendused draamalavastustest hoopis kõrgemal tasemel. (Devrient 1929: 376-377). Siin on viide pärast punkti, sest KOGU lõigu tekst on kokku võetud nendelt lehekülgedelt. Kirjanduse nimestikus kirje: Devrient, Eduard 1929 (1850). Geschichte der deutschen Schauspielkunst. Berlin; Zürich: Eigenbrödler. (Kommentaar: esmatrükk oli 1850 ning sellises ajaloolise töö kontekstis on otstarbekas sellele viidata.) Näide 12. Pikem tsitaat, mis lõpeb punktiga. Autor puudub
ligikaudu 60 koorilaulu. (Tõnson 1967: 49) Villem Kapp suri ootamatult 1964. aastal 24. märtsil. Tema hauale püstitati 1974. aastal risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. (Tõnson 1967) (vt Lisa 4) 1.5. Eugen Kapp Eugen Kapp sündis 26. mail 1908. aastal Astrahanis muusiku Artur Kapi perre. Tema isa abil sai Eugeni esimeseks muusikaõpetajaks klaveripedagoog A. Vepritskaja, kes oli Astrahani muusikakooli inspektriss. Eugeni suurteks mõjutajateks olid ooperietendused, mis tulid esitamisele tema isa juhendamisel. Nende kodu külastasid mitmed muusikaga lähedalt seotud inimesed, kellelt Eugen juba väiksena inspiratsiooni ammutas. Tema esimeseks tähtsaks sündmuseks kujunes päev, kui ta nägi enda nime muusikakooli õpilasõhtu müürilehelt. Eugen Kapp tundis ennast alates sellest hetkest artistina. Oma 10 esimesel kontserdil esitas ta Tsaikovski ,,Vana Prantsuse laulukese". Eugeni muusikalised
Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka tema loominguline tegevus. 1919
II Eszterhazy õukond(1761-1790) 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Gregor Werneri kõrvale. Peale surma sai ta ülemkapellmeistri tiitli. Haydn kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat õukondlikuks meelelahutuseks ha regulaarselt 2 korda nädalas toimuvateks kontsertideks-sellega on seletatav ka tema suur sümfooniate arv-104. Aega 1768-1772 nimetatakse Haydni „tormi ja tungi“ ajastuks-kirjutas palju. 1776. aastast toimusid Eszterhazy lossis ka regulaarsed ooperietendused. Haydn ise on 24 ooperi autor. Tema teenistus lõppes vürst Nikolausi surmaga 1790. aastal. III London ja Viin(1791-1809) Peale vürsti surma sai ta palju tööpakkumisi, ta võttis vastu Johann Peteri ettepaneku, mille järgi ta pidi kirjutama 6 sümfooniat, 1 ooperi ja sai palju kontserte Londonis. Ta sai ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraadi ja sel puhul esitas ta ühe sümfoonia, mida sealtpeale tuntakse nime all 14
annaabi.ee 
