võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise...
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmin...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja...
Haabersti vene Gümnaasium 10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäe...
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjama...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta o...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
