Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras
Omistuste tegemise teooria Inimesed käituvad kui naiivsed teadlased kogudes faktilist infot ning kasutades seda võimalike põhjuste ja teooriate loomiseks Omistuste = atributsiooniteooria tegeleb sellega, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad, enda või teiste käitumisele põhjuseid omistavad. Üheks kõige tähtsamaks teiste inimeste kohta tehtavate omistuste aspektiks on see, kuidas me hindame tahtlikkust. Kui peame kellegi tegu tahtlikuks, siis teeme omistusi isiksuse, eelsoodumuse või kavatsuse kohta ja jätame täiesti kõrvale mõtte, et see tegu võis olla tingitud konkreetsest situatsioonilist või keskkonnast. Näide: te palute oma uuel ülemusel väga olulise aruande jaoks päeva lõpuks andmed saata. Õhtul tema poole pöördudes, selgun, et ta on selle tegemata unustanud. Me võime olukorda tõlgendada näiteks nii, et juht ei pidanud teid või teie palvet piisavalt tähtsaks. Arvame, et ta on enesekeskne egoist, kes 5
vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö ,,ridade vahelt". Omistuste teooria tegeleb põhjendustega, mida inimesed ühe või teise asja seletuseks esitavad. Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada. Sotsiaalpsühholoogia alused 3 Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted aitavad meil aru saada, kuidas teised inimesed maailma näevad. Huvi sotsiaalsete ja grupiomistuste vastu on seotud Moscovici sotsiaalsete esituste teooriaga, mis käsitleb ühiste uskumuste ja seletuste arengut ning levikut ühiskonnas. 3. Teistega suheldes
antud inimesele vastutuse omistamist. Negatiivne informatsioon kutsub esile lumepalli efekti, muutes informatsiooni tähtsaks ning seejärel põhjustades indiviidi ümberhindamise teiste inimeste üldiselt positiivse vaate põhjal. Inimest peetakse antud negatiivse tegevuse eest vastutavaks ning vastutuse omistamine loob vajaduse selgitada põhjust, miks antud inimene nii käitus. Vastutuse lahtiseletamise protsess loob persoonist negatiivseid aspekte ning neid negatiivseid omistusi saab kasutada, et ennustada täiendavate negatiivsete tegevuste võimalikkust. Ühe fakti väljaselgitamine on indiviidi sarnaste tunnuste hindamise aluseks. Samas, kui paljude erinevate inimeste kohta saadakse samasugust negatiivset informatsiooni, hajub antud teabe unikaalsus ja mõju võrdluse taust muutub. Keskkond, mille taustal informatsiooni võrreldakse, on aluseks sellele, kas teavet tuleks pidada negatiivseks.
Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Stereotüüp annab lühikese ja üldistava kirjelduse kellegi kohta, keda küll ehk otseselt ei tunta, kuid kelle rahvuse, soo, ameti, vanuse ja muude sarnaste näitajate põhjal tehakse esmased algelised järeldused isiku iseloomu ja käitumise kohta. Stereotüüpe kohtame igapäevaelus rohkelt- naised ei oska autot juhtida ja pensionäriks olemine tähendab paljude jaoks automaatselt ka
asjaoludega, milles inimene parasjagu viibis. - Dispositsiooniline omistus - konkreetse käitumise põhjuseks inimese isiksuseomaduste, mitte asjaolude pidamine. - Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes). - Personalism - inimeste kalduvus teha tõenäolisemalt dispositsioonilisi omistusi millegi põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab. Tegusid, mis neid isiklikusi ei puuduta, hinnatakse tõenäolisemalt oludest tingituiks (situatsioonilisteks). - Fundamentaalne omistusviga - viga, mis tuleneb erinevate normide rakendamisest teiste inimeste ja oma tegude põhjendamisel. Konkreetsemalt kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest
tegurite tähtsust enesehinnangu säilitamisel. Kuidas näen iseennast, kas enesehinnangut kergitatakse või langetakse. 17) Vestluse mittesõnalised mõjutegurid. * Silmside * Zest * Grimass * Pilgu suund * Kehakeel * Lähedus-kaugus * Hääletoon 18) Omistusvead Omistusvead on eriti märgatavad siis, kui isiklikku käitumist võrreldakse teiste omaga. Enese käitumise suhtes kipume me tegema situatsioonilisi omistusi me vaatleme olukorda, kus me asume, ning seda, kuidas see meie toiminguid piirab. Teiste inimeste käitumist vaadates teeme me dispositsioonilisi omistusi, isegi kui püüame seletada samu asju! 19) Sotsiaalpsühholoogia 3 peamist alusteooriat. 1) Sotsiaalsete esituste teooria teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi
jälgides? Verbaalne suhtlemine oskus selgelt väljenduda, oskus keelduda, oskus kuulata, kehtestatava sõnumi iseloomu edastamine. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Peab arvestama olukorraga ja selle iseloomuga(ametlik või mitteametlik) 45. Miks tehakse omistusi (Heider, 1958)? Millised on omistusvead? Too näide. Omistusi tehakse sellepärast et luua põhjuste teooriaid. Omistusvead on kui isiklikku käitumist võrreldakse teiste omaga. 46. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Sotsiaalne soodustamine on inimese üldise erutatuse tõus. Lihtsate, hästi omandatud ja harjumuslike tegevuste puhul muutub kõrgema erutatuse korral sooritus
·Närvilisuse põhjused Eeldatavad isiksuseomadused: ·Eeldus, et ini mese isiksuseo madused on vastavuses nende tegevuse ga, vastavuse e elarvamus ·Atributsioon on tõenäolise m, kui tegevus on ebatüüpiline, ootamatu või situatsioonile mittevastav ·" Raamatukoguhoidja kannab kaupluse juures üle tänava vanamemme poolt tehtud ostud" (J. Uleman, 1989) meenutamisel oli võtmesõnaks "abivalmis" ·"Terve mõistuse" atributsioon Vastuväited Kelley koosvarieeruvusele ·Omistusi ei tehta ainult konkreetses situatsiooni analüüsil, vaid suurest koge muste hulgast ·Seletusi antakse alati sotsiaalses kontekstis. Erakordsete sündmuste puhul ei rakendata mehhaaniliselt (moodne riietus nii teevad kõik , kuid auto vargus ????) Omistusstiil Püsivad omistused ("seda teen ma tavaliselt hästi") Ebastabiilsed omistused ("seekord õnnestus", "pingutasin, seepärast õnnestus" ·"depressiivne" õpitud abitus
isiksuseomaduste kohta. Näiteks, kui inimesel on uskumus, et "ainult laisad ja rumalad jäävad kiire majandusarengu oludes töötuks", on tõenäoline, et töötuks jäämine atributeeritakse inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 231) Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta. On leitud, te kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta. Osa stereotüüpe on rohkem kirjeldavat laadi, sisaldades omadusi ja käitumisi, mida peetakse iseloomulikuks teatud sotsiaalsesse gruppi kuulujatele, teised normatiivsemad, hõlmates ettekirjutusi, millist käitumist teatud grupi liikmete puhul õigeks peetakse. Näiteks arvatakse, et professorid on hajameelsed (kirjeldav stereotüüp), kuid
analüütilise mõtlemise väljendus, sest see hõlmab objektide mõistmist kasutades selleks objektide endi omaduste kompleksi, nt inimeste puhul nende isiksuseomadusi, ehk siis lääne kultuurides tehakse pigem dispositional attributions’eid. - Üritada mõista teiste käitumist, seletades viimast olukorrast tulenevate mõjutuste näol, on holistlik mõtteviis. Ida Aasias tehakse pigem situatsioonilisi omistusi (situational attributions). Fundamentaalne omistusviga (fundamental attribution error) Näide: essee kirjutamine Fidel Castrost. Tendentsi ignoreerida olukorrast tulenevat informatsiooni (nt nõuded, mida essee kirjutajad peavad täitma), keskendudes dispositsionaalsele infole (nt essee kirjutajate eeldatav suhtumine) nimetatakse fundamentaalseks omistusveaks. Kui fundamentaalne on fundamentaalne omistusviga? Clifford Geertz’i (1975) andmete kohaselt ei ole see
Atributsiooniviga kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi. Atributsioonivead on enesehinnangu tõstmiseks ja säilitamiseks vajalikud. 14.7. Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumisealusel tehtud omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta. Sotsiaalsest kategoriseerimisest ja vajadusest ümbritsevat sotsiaalset elu lihtsustada tuleb tendents jaotada inimesed meie- ja nemad-gruppidesse. Stereotüübid püsivad tänu kokkupuute puudumisele teise grupiga. 15. Psüühikahäired Tänapäevane õige sõna tavapärasest kõrvalekalduvate nähtuste jaoks on psüühikahäire. Psüühikahäireid on väga palju. 15.1. Mis on normaalne ja mis ebanormaalne
Dennetti vastus 2: Tuleks küsida, kuidas plokkpea tekkis. Kui selle tegi mõni intellekt, siis on tegu Marionetiga sarnase olukorraga. Marioneti mõtlemine toimub ebatavalises kohas, plokkpea mõtlemine toimub ebatavalisel ajal (st tabeli koostamise ajal). Interpretivist võib põhimõtteliselt ka lubada, et sisemine ülesehitus on oluline faktor tõlgendamise juures, kuid see ei tähenda veel, et vaimuseisundid oleksid ise need siseseisundid. Halvatus. Seetõttu ei saa neile teha omistusi intentsionaalsest seisukohast, kuid ometi ütleb intuitsioon, et halvatud isikutel on uskumused ja soovid.Ei saa öelda, et neil oleksid need seisundid, mida saaks omistada, kui nad käituksid normaalselt. Dennett: halvatutel on vaimuelu, et see võib ajapikku kuhtuda, jättes järele vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism
Äärmuslikult agressiivsetel meestel Ma lisaksin, et ka täiskasvanud suudavad mõnedes avalikes paikades peeni vihjeid ja mär- näib olevat tajuline ja omistuslik kalduvus näha teisel osapoolel agressiivseid kavatsusi. guandeid (ka sõnalisi) taibata ning hoolivamalt käituda. Õpetajatena saame selliste õpilaste puhul tarbetult vaenulikke omistusi vältida, võttes arvesse füüsilist distantsi ja lisades silmsidemele põgusa juhise või meeldetuletuse; vältides tarbetult pikaleveninud silmsidet; andes hoomamisaega; ning vältides tarbetut võitja-kaotaja tunde
annaabi.ee 
