Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel o Rahval on kontroll valitsuse üle (rahvas on selle valitsuse ise ametisse seadnud kas otse või oma esindajate läbi)
5) John Locke'i liberaalne vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine. Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitlusega. Inimesed loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus). Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alatine õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on ise selle ametisse seadnud); valitsusel ei ole ,,eriõigust" piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus 6) Montesquieu vabariigist
seadused. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste puudumine. Seob selle oma loomuõiguse käsitusega. Inimesed on loomupäraselt vabad, vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele. (Loomuvabadust piirab ainult loomuseadus.) Riigi ülesanne on vabadus tagada, seadused kindlustavad vabadust. Need vabastavad inimesed vajadusest alluda kellegi omavolilisele tahtele. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on selle ise ametisse seadnud); valitsusel ei ole eriõigust piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline, piisab esindajate valimisest. Ameerika koloonias süüdistatakse inglasi kodanike vabaduste piiramises
tekkinud kahju võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv summa võib olla ükskõik kui suur, kuid peab eelnevaid asjaolusid arvestama. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel või omavolilisele lahkumisel on tööandjal töölepingu ülesütlemisel kahju hüvitamist, kui tööandja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuulise palga suuruses. Aegumistähtaeg 3 aastat ja nõude sissenõutavaks muutumisega algab. TLS 74(4) sätestab
Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 26 · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel
puudumine · Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Seadused kui vabaduse tagatis · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 'Locke valitsuse õiguspärasusest vabariiklike ideede mõju · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel o Rahval on kontroll valitsuse üle (rahvas on selle valitsuse ise
TÖÖANDJA KOHUSTUSED (EKSAM) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (mõistlikum on märkida ajavahemik näiteks 5-8s kuupäev) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu (puhkusegraafik peab olema valmis esimeses kvartalis) Puhkuse graafiku puudumisel saab töötaja 14 päeva enne omavolilisele phkusel minekut, tööandjale krijalikus vormis teatama. Puhkuse tasu peab laekuma arvele eelviimaslel tööpäeval. Viivise tasu 8.25% aastas + euribor ehk 0.02% päevas. Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust Tagama töötalajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest löhtuva koolituse Tagama töötervisehoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine. Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: seadused hoopis tagavad vabadust, mitte ei piira seda. Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus). Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused ei piira, vaid kindlustavad vabadust. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. (Inimese elu ei kuulu talle endale vaid Jumalale) (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel. Rahval on kontroll valitsuse üle. Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi. Omandi puutumatus.
ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi piirab ainult loomuseadus) Vabadusideed 18. saj. Prantsusmaal (vana kord, absmon.) Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed Absoluutne monarhia, kõrghetk Louis XIV (ainuvõim 1661-1715) ajal vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Alates 1615 „generaalstaate“ enam kokku ei kutsuta. Hobbesist) Tugev pärisaadel, päritavate ametidega parlamendid kinnitavad Seadused ei piira, vaid kindlustavad vabadust seadusi. Samas kuningas nimetab ministrid oma suva järgi
võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv summa võib olla ükskõik kui suur, kuid peab eelnevaid asjaolusid arvestama. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel või omavolilisele lahkumisel on tööandjal töölepingu ülesütlemisel kahju hüvitamist, kui tööandja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuulise palga suuruses. Aegumistähtaeg 3 aastat ja nõude sissenõutavaks muutumisega algab. TLS 74(4) sätestab erisuse tööandja jaoks
Vabariiklased on oma ebaloogilise vabaduse mõistega inimesi eksitanud. Riigi ülesanne on tagada kord, mitte vabadus. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Vabadus on väliste piirangute puudumine. Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad - loomupärased õigused, mida valitsus peab tagama, mida ei tohi piirata inimeste endi nõusolekuta. Riigi ülesanne on tagada vabadus, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele. Seadus mitte ainult ei piira vabadust, vaid ka kindlustab vabadust. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada (ka mitte inimene ise) alaline õigus astuda vastu orjandusele. Rahvas kuuletub valitsusele vaid siis, kui · rahval on kontroll valitsuse üle (olles ise valitsuse ametisse seadnud või esindajate läbi valinud). · valitsusel pole eriõigust inimeste vabaduste piiramiseks (omandi puutumatus). Otsene osalus poliitikas pole oluline
Goethel tugevad saksa vaimus näidendid, hiljem ka ,,Faust". Selline rahvuslikkus saab omaseks just romantismile. Goethe avastab enda jaoks Calderoni. 18/19 sajandi vahetusel tekkis romantikute koolkond, Goethe ütles et nemad on tervis ja romantikud on haigus. Oleks pidanud romantismi vastu võtma, aga tegi hoopis vastupidi. See ajastu kasvatas inimeses eelkõige ratsionalismi. Püüdlemine objektiivsuse poole, teaduslikkus, teatud süsteemsus ja metoodilisus. Klassitsism tegi lõpu baroki omavolilisele olemusele. Kunstist teha objektiivne sfäär. Klassitsistidel: reeglid, nende järgi hakkavad looma kunstiteoseid, ainult nii saavad tekkida surematud kunstiteosed. Nii Voltaire kui ka Goethe tegutsesid ka teaduse vallas. Goethe saavutas arvestavaid tulemusi. Voltaire uuris vesikirpude elu. Tänapäeval on see geeniinseneeria. Teadusesse neid kiskus soov avastada mingid objektiivsed seadused, millele kõik allub. Ühiskonda kujutasid nad nende objektiivsete seaduste koguna
· Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine · Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: Seadused kui vabaduse tagatis · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Kas teeäärne hekk piirab vabadust? Hekk hoopis kindlustab vabadust (kaitseb kraavisõitmise eest). Alkoholi piiramine tänapäeval Locke'i teooriat aluseks võttes piiratakse ise alkoholi tarbimist, selliseid seadusi on vaja · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise
loomuõigusest, kuid mitte loomuseisundist. Loomuseisundi käsitluse lähtepunktiks on arusaam, et valitsus on PIGEM kunstlik kui loomupärane, et see on inimeste looming, kokkulepe ja mitte Jumala poolt loodud. (Filmeri vastu...) Hobbes kasutas loomuseisundi mõtet selleks, et vabastada maist võimu kiriku poolsest kriitikast (vähemalt oli see üks tema eesmärkidest), Locke kasutab loomuseisundit selleks, et õigustada kriitikat omavolilisele valitsemisele. Hobbes vabastab poliitilist võimu piirangutest, Locke piirab poliitilist võimu, mõlemad lähtuvalt loomuseisundist. ,,... loomuseadus, mis on kohustuslik igaühele. Selleks seaduseks on mõistus, mis õpetab kogu inimkonda nägema, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi keegi kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust või vara." Loomuseadus ei puuduta ainult Hobbesilikku enese-alalhoidu
annaabi.ee 
