lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht
müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel/us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat. Tuletusalus. Õpetaja- õpetama, poisilik- poiss, ahnus- ahne, jõestik- jõgi.
soolvesi kirjutuslaud meistersportlane põletusmatus kingloom haldusnõukogu lumivalge elamistingimused veripunane naisarst tigutiivan kalastusvahend poolaasta lugemiskiirus omastavaline täiendsõna omastavaline täiendsõna on sihitislik (tegevus on suunatud sellele) on mitmusliku sisuga rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus
hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaagnatele. 5
Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat – Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle Uunikum - 9. Mis tüübi järgi käändub sõna lüsi? Mida see sõna tähendab? Lüsi – vikati vars (lüsi, löe, lütt, lüte, lüsi) 10. Kas nimetavaline või omastavaline liitumine? Otsige sõnaraamatust või keeleabi kodulehelt õiged versioonid. taustteave, taustauuring, lõpuklass, tekstsõnum, eksperdihinnang, audiitorifirma, postside, kontserdituur, mobiilmakse, kontrollsüsteem, kokteilikirss 11. Mis tüübi järgi tuleb pöörata sõna öördama? Mida see sõna tähendab? Öördama – peale kaebama, salakaebama, üles andma (`öördada, `öördan; öörata, `öördan) 12
kulla + sepp > kullas/sepp, lugeja > lugejas/kond; tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai,
2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. - Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 6. Täiendi põhiliigid omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid, järgarvsõna: seitsmes koht, kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev
lepingu järgi, ööpäevaringselt > ööpäev ringi, ööpäev läbi, kogu ööpäev. Õiged on kevaditi, suviti, talviti, sügiseti. tulija, panija, olija, pesija, surija, nägija Tüvele on lisatud ebasobiv võõrliide: arvutiseerima > arvutistama, raalistama. kõlbulik > kõlblik importtariifid > imporditariifid, ekspertarvamus > eksperdiarvamus, diiselkütus > diislikütus, transporttööline > transporditööline (omastavaline liitumine) autode rivi > autorivi, märksõnade register > märksõnaregister, rahade eraldused > rahaeraldused, gümnaasiumide seadus > gümnaasiumiseadus isikuline koosseis > isikkoosseis, lepingulised kohustused > lepingukohustused, kohtulik vaidlus > kohtuvaidlus, majanduslik kriis > majanduskriis, rakenduslik kõrgkool > rakenduskõrgkool, kaubanduslik reklaam > kaubandusreklaam Ka alane-täiendiga sõnaühendite asemel on harilikult sobivam kasutad liitsõna:
b) vähem liitsõnalembestele keeltele, nt eesti c) terminid on püsiva koosseisuga sõnaühendid, nt alla laadima d) sõnade ühendamisel ei teki uued sõnad, vaid terminid · sõnamoodustus - tulemus on uus sõnavaraüksus a) keelendihange = sõnamoodustus + laen + tehisloome; kasutatakse olemasolevaid tüvesid b) sõnade liitmine oskussõnade loomise seisukohalt ammendamatu moodus, tavaline eesti k. Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk. c) sõnade tuletamine tuletusliited võimaldavad moodustada sarju, tuletuspesa ühe verbitüve ümber, üle tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline d) pöörd- ehk tagasituletus e) otse- ehk nulltuletus konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse
fookus - lause osa, mis annab edasi uut informatsiooni. Markeeritus – markeeritud liige on morfoloogilise tunnusega (nt –d sõnas koerad on mitmuse tunnus), koer on markeerimata. AGA ei pruugi olla morfoloogilise tunnusega Markeerimatus – loomulikkus. Morfoloogiline nähtus on markeerimata, kui see on laialt levinud erinevates keeltes, omandatakse lastekeeles varakult, on keeles laia levikuga jne. Genitiivatribuut - Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?. sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus ablaut - inglise sing, sang, sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves
(küla, mets jms) liikide tähistamiseks kaardi peal ei pruugi neid välja kirjutada. Liigisõna asemel objekti liiki tähistanud teisiti. Atribuut nimetuum ja hargtäiend (komponent, mida kasutatakse korduvate nimede eristamiseks Vana-Kuustse, Vastse-Kuustse) (ka muud kohanimed, nt kaks küla kõrvuti). Vaja ka teada nime tekkimise tausta. Nt Kohtla-Järve liitnime, selle järgi, et algselt oli asula, mis tekkis Kohtla ja Järve maadel. Nimetuum see kui jääb puhas nimi järele. Omastavaline. Tüüpiline see, et nende omastavaline on üldistavalt uueks nimetavaks. Võib eristada Henn Saari kaht omastava tüüpi: Kaunas, Kaunase linn. Kajastab ka nende nimede käändamine kääname neid nimesid nii nagu nad oleksid uued nimetavad käänded. Käändevormid nimeteaduslikus võtmes: kohanimede aluskääne. Meie jaoks vormilt nimetavas käändes. Me kääname nimesid lähtuvalt vormist mitte etümoloogilisest käändevormist
vahel või kui des- või mata-vorm on liiale. lühendi algul des/mata paiknemine 7. ÜTE Üte ehk pöördumissõna eraldatakse Võta see kassett kaasa, Ene, ja alati muust tekstist koma(de)ga. tule õhtul meile. 8. LISAN Põhisõna järel olev lisand eraldatakse Türil, kenas aedlinnas, toimus D koma(de)ga. suur lillenäitus. Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 9. RIND- Rindlause koosneb iseseisvatest (st a) Hiir hüppas, kass kargas, vana
Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool + vorm koolivorm, pikk + poiss pikkpoiss. KULD (täiendsõna, mis kitsendab ja täpsustab tähendust) + SÕRMUS (põhisõna, mis määrab liitsõna liigi ja annab põhitähenduse). Liitsõna mallid: Tüveline liitmine. Näide: leid|ma leidlaps, täna (määrsõna, liitub otse, sest pole lõppu) + päev tänapäev. Nimetavaline liitmine. Näide: jalg (nimetavas käändes) + ratas jalgratas. Omastavaline liitmine. Näide: jala (omastavas käändes) + matt jalamatt. Lühitüveline liitmine. Näide: inim|ene + ohver inimohver, naine + arst naisarst. Liitsõna ja sõnaühend: Võrdle : pikk poiss (sõnaühend) / pikkpoiss (liitsõna) Liitsõna väljendab üht terviklikku mõtet/mõistet. Sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Sageli valitseb sõnaühendis kahe mõiste vahel omastavaline seos. Näide: selle küla, selle mees.
venelased panevad vähem erinevaid nimesid, mistõttu need ongi kõige sagedasemad - on palju ühenimelisi eestivenelasi, samas on eestlastel pigem unikaalsed nimed. Mitmeosalised nimed Eestis Kaheosalisi nimesid on näha esimest korda alles 14.saj – sageli kristliku ja muistse nime kombinatsioon. Kaheosalistest nimedest hakkasid tekkima perekonnanimed. Perekonnanimede allikad on isanimed, mille tavaline mall on omastavaline vorm põhinime ees, kohanimed (nt talu järgi), ametinimetused (eriti Sepp), hüüdnimed, mis märgivad nt inimese omadusi. Enamaosalised nimed, nt Ustallo Otza Simo Jahn, kus Simo on isanimi, Ustallo on Uustalu ehk talunimi ja Jahn on individuaalnimi. Lisanimede struktuur ja funktsioonid Enamasti on neil omastavaline täiend, millele lisandub põhiosa. Enamikul talupoegadest oli selle malli järgi nimi
Külanimede taastamisel on probleem see, kuhu ja kuidas tõmmata külade omavahelised piirid. Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus), nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o. õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja pädevus, kehtestada reeglid nimede tarvitamiseks ametlikus asjaajamises jne. Ent nimekorraldust huvitavad siin ka nt nimevaliku kriteeriumid, mida ei saa
letis+väärtpaber. Sellise liitsõna täiendosa tähistab tavaliselt vahendit, tööpõhimõtet, materjali või koostist, aga tõesti ainult tavaliselt. See on üks neist paljudest kohtadest, kus paistab vastuolu traditsiooni ja süsteemsuse vahel, näiteks on süsteemne ja omal alal ka tradit- siooniline ehitustermin ahiküte, kuid kinnisvarakuulutustes on täiesti traditsiooniline tähistada sama asja sõnaga ahjuküte. Omastavaline liitumine Omastavas käändes täiendosa (nt keldri+aken, traadi+lõikur, pii- ma+kari, lapse+vanker, raamatu+riiul ) tähistab tavaliselt kuuluvust, otstarvet või objekti. Traadilõikur on lõikur, mis lõikab traati; Terminisaamisviisid 143 traatlõikur võiks olla näiteks mingi trimmeri sarnane traadi abil lõikav riist. Klaasriiul on tehtud klaasist, klaasiriiul on mõeldud jooginõude hoidmiseks.
annaabi.ee 
