sotsiaalseid ja ökoloogilisi eeliseid. Majanduslikud eelised- kokkuhoid seinte/lagede ehituse osas, sest topeltkasutus mitme korteri poolt. Ka majandamine on odavam, soojakadu on väiksem (2 külge 4 asemel, kust võiks soojus lekkida), madal hoone ei tõmba külmi õhumasse ja pole tuuletõmbust (talvel soojem nende ümbruses). Kui küttekulud madalamad, siis põletatakse ka vähem energiat. Sotsiaalsed eelised- suurem omanikutunne, naabrisuhted head ja lähedased, naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud vähema arvu inimeste vahel, tekib rohkem haljasalasid, siis on tõenäosus ka suurem et liigirikkus on suurem. Üks kasvatab taimi, mis õitseb ühel ajal ja teised kasvatavad taimi, mis õitsevad jällegi teisel ajal (erinevad pärnapuu liigid).
inimestele. ● Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. ● Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne” (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? ● Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid ● Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. ● Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon.
Eestvedamine eeldab dialoogi, sh. küsimuste esitamist ja neile vastamist, töötajate ärakuulamist ja nende kaasahaaramist organisatsiooni tegevusse. Liidrid hajutavad töötajatevahelisi piire ning töötajad teavad, mida teised teevad. Selle asemel, et otseselt juhtida ning kontrollida, pööratakse eestvedamisel põhitähelepanu töötajate motiveerimisele ja arendamisele. Niiviisi tekib töötajas omanikutunne ja see võimaldab neid ühes suunas tegutsema panna. Mõjuvõimu eri allikate kasutamine on üks põhilisi juhtimise ja eestvedamise erinevusi. Juhtimine põhineb eelkõige ametlikul positsioonivõimul, mis eeldab kirjaliku või suulise lepingu olemasolu. Eestvedamise mõju tuleneb aga liidri isiksusest. Missioon, visioon ja strateegia Missioon on organisatsiooni põhieesmärgi tuum, organisatsiooni olemise eesmärk ja eksisteerimise peamine alus
inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. • Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne”. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? • Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid. • Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. • Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. • Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö.
Emotsionaalne ehk tundeline vägivald tegevusakt, mis tekitab lapses emotsionaalse pingeseisundi, ohustades lapse eakohast emotsionaalset arengut. Psühholoogiline ehk vaimne vägivald kahjustab aga lapse potentsiaalsete võimete arengut. Emotsionaalseks ja psühholoogiliseks väärkohtlemiseks peetakse järgmisi tegevusi: · kahju tegemisega ähvardamine; · füüsiline või sotsiaalne isolatsioon; · ekstreemne kadedus ja omanikutunne; · deprivatsioon; · hirmutamine; · alandamine ja häbistamine; · ebameeldivate nimetustega kutsumine ja pidev kritiseerimine, solvamine ja halvustamine; · valesüüdistuste esitamine ning mahategemine kõiges; · ignoreerimine ja lapse vajaduste naeruvääristamine; · valetamine, lubaduste murdmine, usalduse petmine (Flitcraft et. al 1994). Sinna lisanduvad veel "keeldudega kauplemise", kus lapsele keelatakse midagi, kui ta ei ole
Mõisted: Konflikt - on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Huvirühm - potentsiaalne konflikti osapool. Inimesed, keda konflikt otseselt puudutab. Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine - huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Hea ja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine - eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid
Mõisted: Konflikt on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Huvirühm potensiaalne konflikti osapool. Inimesed, keda konflikt otseselt puudutab. Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Heaja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid
omane kõigile inimestele. 121. · Arengu printsiip potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. 122. · Keskkonna printsiip keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, "omanikutunne" (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 123. 1. Kirjeldage loovuse kujundamise võimalusi organisatsioonis. 124. ·Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid 125. ·Eestvedamisstiil:demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. 126. ·Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. 127
Nad hakkavad sind juhina hindama nii kõrgelt, et ei taha sind alt vedada ja hakkavadki imed sündima.(123)Kõrgeim tase suhetes oma töötajatega saabub siis, kui inimesed usuvad juhtimisse nii kaljukindlalt, et teevad peaaegu ükskõik mida, et vaid juhi lootusi õigustada.Kui see on sündinud, muutub org.-nis kõik võimalikuks. (Vale on arvamus, et mida vähem alluvad firmas toimuvast teavad, seda parem.).Kursis olles mõistavad nad juhi otsuste loogikat.Neil on suurem omanikutunne. (Nt muutuste ajal või eel)Avatud olek lämmatab probleemi juba eos. Ole inimestega läbipaistev.Aita neil tegelikkust kirjeldada ja asjaga kursis olla.Probleemid ei süvene ja vääritimõistmised ei jää kripeldama. RITUAAL NR KOLM PREMEERI RUTIINSELT, KIIDA KOMPROMISSITULT (tegevus: jalgpalli võistlustel) MEESKONNA ÜHTSUSE RITUAAL Mine inimeste juurde Ela nende hulgas. Õpi nendelt. Armasta neid. Alusta sellest, mida nad teavad. Raja sellele, mis on neil olemas.
halvustav naiste suhtes, usaldamatus, ebareal ootused partneri suhtes, kahepalgelisus, kõrge omanikutunne, madal enesekontroll, teise aladuse nautim, ülbus ja iseolev suhtumine, despootlikus, puudulik analüüsivõime, jõhkrus ja julmus Ohvriteooriad: 1. õpitud abituse t (naine võtab endale ohvrirolli,kujuneb välja süütunne, ei otsi abi ja kui,
Kui juhid suudavad näha olukordi läbi erinevate prismade, siis näevad nad ka probleeme uues valguses ja loovad võimalusi nende lahendamiseks. Tänapäeva kaootilises keskkonnas vajavad töötajad muutustele reageerimiseks ja otsustamiseks rohkem vabadust ja vastutust, mis nõuab ka juhilt ja liidrilt paindlikumat juhtimist. Selle asemel, et otseselt juhtida ning kontrollida, pööratakse eestvedamisel põhitähelepanu töötajate motiveerimisele ja arendamisele. Nii tekib töötajates omanikutunne ja see võimaldab neid ühes suunas tegutsema panna. Eestvedamine muudab töö kutsumuseks ja sisaldab töötajate tõmbamist, tõukamise asemel, eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid selleks. Eestvedamise ülesandeks on muuta töötajad energilisemaks ja motiveerida neid eelkõige samastumise kaudu, mitte aga läbi hüvitiste või karistuste. Eestvedamise funktsioonid nõuavad juhilt pikaajaliste eesmärkide püstitamist ja realiseerimist, mis on uudsed ning muudavad status quo'd
Töötajate võimustamine ning kohustuste, õiguste ja vastutuse delegeerimine võimaldavad oluliselt suurendada töötajate kompetentsust ning tööle pühendumust. Kui muuta töötaja oma töö eest vastutavaks, hakkab ta sellesse suhtuma kui omandisse. Ning igaüks tahab, et tema tööd tunnustatakse ning hinnatakse tema panust töösse. Omanikutunde ja vastutuse jagamine on praegu valitseva intellektuaalse kapitalismi ajastu efektiivne juhtimisvahend. Kui töötajates juurutada omanikutunne, hakkavad ja tahavad nad oma töö eest vastutada. Juhi ülesanne on näidata kätte suund, kõrvaldada teelt takistused, arendada omanikutunnet ja stimuleerida omaalgatuslikke tegusid (Belasco, Stayer 2001). 20 Täielikku delegeerimist on paljudes ettevõtetes võimatu rakendada, seepärast kasutatakse osalist delegeerimist. Mõnedes organisatsioonides ergutatakse
Keskkonnaga arvestamine Säästev areng sõltub planeerimisest Looduslike ressursside piiratus Hind (nii ressurss, kui tooted) Maksud Seadusandlus Jäägid, taaskasutus jne Eduka arengukava koostamise kriitilised tegurid 1) Tekita inimestes tahe midagi saavutada julgus mõelda tulevikule 63 2) Loo vastupidav partnerlus meeskond 3) Kaasa inimesed ja kujunda omanikutunne kollektiiv erinevatelt tasanditelt, partnerid, üldsus 4) Hinda olukorda faktidest ja dialoogist lähtuvalt erinevad seisukohad, nende võrdlus 5) Kujunda kohalikust (ettevõtte) identiteedist ja visioonist ühtne arusaam ettevõtte kultuur, ühtne arusaam, ärikeskkond, sidusus 6) Koosta selge rõhuasetusega strateegia selged võtmevaldkonnad, takistuste selgitamine ja nende ületamise teed
stabiliseerimine. stabiilsuse tekitamine. Väljundid Organisatsiooni stabiilsuse Radikaalsete muutuste tagamine. tekitamine. Selle asemel, et otseselt juhtida ning kontrollida, pööratakse eestvedamisel põhitähelepanu töötajate motiveerimisele ja arendamisele (vt. ka Tabel 3). Nii tekib töötajates omanikutunne ja see võimaldab neid ühes suunas tegutsema panna. Eestvedamine muudab töö kutsumuseks ja sisaldab töötajate tõmbamist, tõukamise asemel, eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid selleks. Eestvedamise ülesandeks on muuta töötajad energilisemaks ja motiveerida neid eelkõige samastumise kaudu, mitte aga läbi hüvitiste või karistuste. Eestvedamise funktsioonid nõuavad juhilt pikaajaliste eesmärkide püstitamist ja realiseerimist, mis on uudsed ning muudavad status quo'd
Me oleme koos oma õpetajaga oma klassi käitumislepet arutanud, kavandanud ja täiendanud. Me toetume nüüd vähem reeglitele ja käitumistavadele ning õpilased on oma käitumises ja Me nõustume seda kasutama ja toetame seda. õppimises eneseteadlikumad ja isetoimivamad. Õpilastel on tekkinud klassielu suhtes kohane Klassi käitumislepe on dokument nii vanemate kui õpilaste ja õpetaja jaoks; see loob aluse „omanikutunne“. ühistele arusaamadele käitumisest ja õppimisest. Igas klassis saadetakse kõikide laste vane- Selles faasis peavad õpetajad nii üksikisiku kui rühma vajaduste ja murede arutamiseks sageli matele/hooldajatele koopia. Klassi kokkuleppe/kavaga läheb kaasa direktori kaaskiri. klassikoosolekuid. Kiri arutleb õiguste, reeglite ja kohustuste täitma ergutamise (ning tagajärgede) üle, samuti õpilastele pakutava toetuse ja innustuse üle
annaabi.ee 
