levikut. · Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid. · Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes. · Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. · Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. 4. Psühholoogi eesmärgid ja ülesanded Psühholoogi töö eesmärgiks on psühholoogia rakendamine üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Psühholoogi ülesanneteks on probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine (nõustamine ja konsulteerimine), koolitamine ja uurimistöö. Nende ülesannete täitmiseks on vajalik tööhüpoteeside püstitamine ja
olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. · Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid. · Psühholoog ei kasuta oma eriala ja ametinimetuse eraisikuna tegutsedes. · Õppejõuna tagab psühholoog edastavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. · Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, st a)tagab kliendi privaatsuse ja konfidentsiaalsuse; b)tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas. Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis:Psühholoog III, IV, V Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus, erialane
3. KLASSI MATEMAATIKA TASEMETÖÖ Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 59 § 7, vastu võetud 17. septembril 2010. TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga kogutakse informatsiooni põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta. TASEMETÖÖ VORM JA AEG · Tasemetöö on kirjalik. · Tasemetöö koostatakse ühes variandis. · Tasemetöö korraldatakse neljandal õppeveerandil. TASEMETÖÖ KORRALDAMINE · Õpetaja tutvub tasemetöö ning selle korraldamise juhendiga üks tund enne tasemetöö algust. · Tasemetöö kestab ühe õppetunni ehk 45 minutit. Selle aja hulka ei arvestata õpilaste juhendamist, st õpilasele peab ülesannete lahendamiseks jääma vähemalt 45 minutit.
Kuigi kasvatuses kasutatavad reeglid olid selged ja täpsed, tundus, et õppisin kellelegi teisele, mitte endale. Samas reeglid ja piirid tekitasid minus turvatunde, aitasid mind tunda kindlana ja kaitstuna. Teiseks positivistlikku paradigma tunnused. P. Kreitzberg ja S. Priimägi väidavad (1992), et positivistlikku õppimist-õpetamist iseloomustab atomism: tähendust mitteomavate infoosakeste õppimine ja nende omandatuse lineaarne standardiseeritud kontroll; õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte 4 aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik
- L2 sotsiaalne ja majanduslik domineerimine; - õppija haaratus ühiskondlikku ellu; - L1 ja L2 kultuuriline lähedus/kaugus; - psühholoogilised faktorid: kultuurisokk ja stress; mittekohanemine toodab fossiliseerumist 14. TKO uurimine: vigade analüüs (sh kivinemine, vältimine), vigade hindamise analüüs. Viga on ebaõnnestunud keeleüksus. Aga mis mõttes? Vigade liigid viga (error) eksimus (mistake) Omandatuse astme järgi (Corder, S.P.): 1. presüstemaatilised vead enne vastava reegli omandamist 2. süstemaatilised õppija on avastanud reegli, kuid see on vale reegel 3. postsüstemaatilised õppija teab reeglit, kuid ei oska seda veel absoluutselt kasutada (mistake) Keele valdkonna järgi: 1. psühholingvistilised tingitud võõra keele puudulikust omandamisest 2. sotsiolingvistilised võõra sotsiaalse struktuuri väär interpreteerimine
ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest
lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide
uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab
Fakt, et neid uuriti, mõjutas tööliste töötahet enam kui tegelikud füsilised olud. 3. Kui õppetund on üldjuhul määratud ajalise kestusena, siis õppeühik on määratud teema õpetamisega. 4. Millised põhilised tunnietapid R. Gagné õppeühiku mudeli järgi? 1) Tähelepanu köitmine 2) Tunni teema või eesmärkide edastamine 3) Varem õpitu kordamine 4) Uue materjali esitamine 5) Õpitava teadvustamisele kaasaaitamine 6) Õppematerjali omandatuse kontrollimine, õpilaste informeerimine tulemustest ja hinnanguliste otsuste langetamine 7) Ülekande ja üldistusvõime arendamine 5. Loetlege uue õppematerjali esitamiseks/õppimiseks kasutatavad põhilised metoodilised süsteemid/ õppestrateegiad. Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): 1) otsene õpetamine 2) jutustus, loeng-diskussioon/vestlus 3) suunatud avastusõpe 4) kooperatiivne õppimine. Klassidiskussioon
6. Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid. 7. Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes. 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. 10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast,s.t. a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse; b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas. Mille vastu enamasti eetika puhul eksitakse ? - - - - - - Kodutöö, kirjeldada nii kliendi kui terapeudi vaatepunktist. Alla 10 pole arvestatud. Seega kokku 20 puntki. 11
ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava või loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine eksperimenteerimisel); õppematerjali omandatuse kontrollimine, õpilaste informeerimine tulemustest ja hinnanguliste otsuste langetamine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panemine ja järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; õpilaste enesekontrolli ja soovide põhjal otsuste langetamine edasiseks õppetööks); ülekande ja üldistusvõime
Vastutava uurija nimi ja allkiri Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded4 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus,publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. 10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t. a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse; b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas. Eksperimentaatoripoolsed mõjutused (tahtlikud v. tahtmatud) uurimistulemustele (researcher bias) [vt. õpiku näide Sam Mortoni kolju-uuringutest 19.saj.keskel]; nende
Sõnakoostist analüüsides kasutatakse värvilisi noope. Värviliste noopidega asendatakse kas häälikujärje märkimise tulemus või häälikujärje ja ülipika hääliku märkimise tulemus. Vaata näiteid [4] raamatust Lk 27! Olles häälikutega piisavalt “mänginud”, võetakse kasutusele nn “klaver”. Vahend kujutab endast alust, millele on esialgu kinnitatud punane ja sinine riba/ring, hiljem lisandub ka roheline. “Klaveri” kasutamise eeldusteks on häälimisoskuse omandatuse järgmine tase: Laps reguleerib ise häälimise tempot Laps suudab häälida sosinal Häälikupikkuste muutmine ja määramine: o Veaohtlik koht sõnas o Võrdlev hääldamine - Häälikupikkuse määramise peamine töövõte on sõna või kõnetakti võrdlev hääldamine, mis võimaldab leida rõhulis-rütmilise struktuuri kaks tunnust: vältele osutava hääliku või häälikud ja selle/nende pikkuse
vastu. 13. Matemaatikatundides on vaja täita vaimse töö hügieeninõudeid: erinevat liiki tegevuste vaheldumine, kehakultuuripaus, materjali raskusastme ja käsitluse otstarbekus, lähtudes vaimupuudega õpilaste psühhofüüsilistest ja töövõimega seotud iseärasustest 21. Matemaatika-alaste teadmiste ja oskuste kontrollimise viisid ja võtted. Matemaatika õpetamise protsessis toimub ka pidev teadmiste ja oskuste omandatuse kontrollimine. Teadmiste kontrollimine võimaldab kindlaks teha omandamise kvaliteedi ning välja selgitada omandamisraskused ja leida teed nende kõrvaldamiseks. Näiteks, kui selgub, et õpilased on mingi teema nõrgalt omandanud, analüüsib õpetaja nii õpilaste kui ka oma tööd: õppe- ja didaktilise materjali valiku otstarbekus, meetodite valik, õppeprotsessi organiseerimine - kas on kõik otstarbekas, kas on piisavalt arvestatud iga üksiku
üldiselt ropendamine ei meeldi, aga ma ei lase sel endale tarbetut stressi tekitada, kuigi pean lest aimu, et neil oleks võimalik teatud määral teadvustada, kuidas me end tunneme, ja isegi samal ajal siiski vajalikuks sellele olukorra ja asjaolude kohaselt reageerida“ – on tulemuseks näidata üles teatavat osavõtlikkust meie mööndud inimlikkuse suhtes. Lapsed mõistavad, et pingevabam meeleseisund ning ( mõningate oskuste omandatuse korral) võime ropendamist halbu päevi esineb igaühel. tõhusamalt ohjata (vt alates lk 192). On halbu päevi, mil võime öelda õpilastele midagi sobimatut või mõtlematut: mõni rapsakas Kasu võib olla sellest, kui õppida märkama ja vaidlustama neid kasutuid, ennastkahjustavaid lause, mis kogemata üle huulte lipsas; teravam hääletoon; koguni tundetu, jäme või väiklane
annaabi.ee 
